1-08-10905/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-08-10905

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-10905 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk

Erakorraline ettekanne Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk

erakorraline ettekanne M.J-ile (ik xxx, elukoht * *) täiendava kohustuse määramiseks

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk KarS § 75 lg 4 alusel

taotlus ja määrata M.J-ile

täiendav kohustus – osaleda kuni 01.12.2009 sotsiaalabiprogrammis „Mõtlemine ja rehabilitatsioon“ individuaaltöö korras.

2. Määruse ärakiri edastada prokurörile Ü.Tamm, kriminaalhooldusametnikule Ü.-K.Annuk ja M.J-ile. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu 25.08.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10905 mõisteti M.J süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. Ärakandmata 4 kuu 27 päevase vangistuse jättis kohus M.J suhtes tingimuslikult kohaldamata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel 18 kuulise katseajaga.

M.J määrati katseajaks Tallinna Vangla Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5

Ärakiri 1-08-10905 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust - mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 25.08.2008.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

07.01.2009.a saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne M.J kohta. I ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine:

- Ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume Pärnu Maakohtu 25.08.2008 otsuse nr 1-08-10905 alusel mõisteti M.J KarS § 424 rikkumise eest 18 kuuks kriminaalhoolduse järelvalve alla ning talle määrati kohtupoolt kohustus mitte tarvitada alkoholi. M.J rikkus kohtu määratud kohustust ja Haapsalu politseijaoskonna teatise alusel on talle 12.12.2008 koostatud kiirmenetlusprotokoll KarS § 262 alusel ( lärmas joobnud olekus Haapsalu vanal surnuaial) ja määratud karistuseks rahatrahv. ( lisa 1) II KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldusalune kirjutas seletuskirja 30.12.2008, kus selgitab juhtunu asjaolusid. Tema sõnul oli tegemist isikliku kriisiga, kaks tema head sõprapoeg ja isa põlesid Hiiumaal oma kodumajja sisse. Selle kurva sündmuse tagajärjel läks olukord käest ära ja tarvitasin alkoholi. M.J tahaks jätkata elu vabaduses, kuna tal on suhted noorema pojaga praegu head (V. P. 7- aastane). Samaaria Misjoni turvakodus lubatakse tal olla koos pojaga, kes aegajalt jääb ka ööseks.

V. P. elab muidu koos emaga S. P.ga * * *. M.J on leidnud elus hetkel mingi stabiilsuse - elukoha ja toetusisikud Samaaria Misjoni turvakodus. Talle on leitud rakendust abitöödel turvakodus ( kütab katelt, aitab parandada igasugu tehnikat, lõhub puid jne) ja töötajad aitavad tal otsida ka püsivat tööd. M.J on nõus võtma endale lisakohustuse ja osalema sotsiaalabiprogrammis "Mõtlemine ja rehabilitatsioon" individuaaltöö korras . ( lisa 2) III KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE VÕI ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE

Katseaja algus oli veidi keeruline, kuna ei õnnestunud leida isikut kohtuotsuses märgitud aadressilt. Kriminaalhooldaja teostas kodukülastuse ja vestles endise elukaaslase S.P.ga ning selgus, et M.J ei ela juba pikemat aega antud aadressil. Endine elukaaslane oli tüdinud

M.J-i alkoholilembelisusest ja lubadustest tööl käia ja korralikult elada. Ühel hetkel saabus M.J isiklikult osakonda ja siis 17.09.2008 sai temaga lõpuks kontakti. Tal puudus püsiv elukoht, kaaluti Hiiumaale tagasi minemise variante ja ühe võimalusena pakkus kriminaalhooldaja ka Samaaria Misjoni turvakodusse koha küsimist. Seda ka isik tegi ja alates septembrist elabki ta turvakodus. Turvakodu periood on tekitanud mingi stabiilsuse isiku elukorraldusse - tal on olemas peavari, toit, turvakodus kehtivad kindlad reeglid ja teda rakendatakse ka abitöödel. Kui nüüd detsembris ilmnes tagasilangus alkoholi tarvitamises, ei ööbinud klient ka mõned ööd turvakodus, kuna sealsed reeglid ei luba olla majas alkoholijoobes ja neid reegleid M.J austas. Vestlustel on klient küll ühel korral maininud enne kohustuse rikkumist, et äkki oleks olnud mõttekam olnud võtta reaalne vangistus kuna hästi tüütu on kriminaalhoolduses 18 kuud käia. Kuigi ta on alati käinud turvakodu ajajärgul õigeaegselt, sest ka sealsed töötajad peavad registreerimise aegasid meeles. ( lisa 3 )

Nüüd peale kohustuse rikkumist pakkuski kriminaalhooldaja võimalust reaalsele täitmisele pööramise osas aga enam ei olnud klient sellest huvitatud. IV KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi:

- Osaleda sotsiaalabiprogrammis

Kriminaalhooldaja võib öelda, et M.J-i puhul on tegemist suhteliselt väljakujunenud harjumuste, elustiiliga täiskasvanud isikuga. M.J on varem kriminaalkorras karistamata, kuid probleeme tema alkoholilembelisusega on olnud pikalt. M.J-i puhul väga kardinaalsete

Ärakiri 1-08-10905

mõtlemise ja elukorralduslike muutuste esilekutsumine kriminaalhoolduse käsutuses olevate vahenditega tõenäoliselt võimalik. Kuid siiski mingigi stabiilsuse hoidmine 18 kuu jooksul ja ka teatavat laadi korra tagamine tema elukorraldusse oleks võimalik.

Seetõttu toetab kriminaalhooldaja veel ühe võimaluse andmist M.J-ile ja täiendava lisakohustuse määramist KarS § 75 lg 2 p 8 alusel - osaleda kuni 01.12.2009 sotsiaalabiprogrammis " Mõtlemine ja rehabilitatsioon " individuaaltöö korras .

Kohtu seisukoht

KarS § 75 lg 3 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 74 lõikes 2 sätestatule. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

KrMS § 427 sätestab, et KarS § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Vastavalt Pärnu Maakohtu 25.08.2008.a otsusele on M.J kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi. Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri teatisele on M.J-i 12.12.2008 karistatud KarS § 262 alusel

– lärmas joobnud olekus Haapsalu vanal kalmistul. Alkoholi tarvitamist ning seega kohtu pootl määratud kohustuse rikkumist on tunnistanud ka M.J ise. Kohustus - mitte tarvitada alkoholi - on M.J-ile kohtuotsusega pandud selleks, et suunata teda õiguskuulekale käitumisele ja vähendada uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohtu poolt määratud kohustuse rikkumise eest taotleb kriminaalhooldusametnik M.J-ile lisakohustuse määramist – osaleda sotsiaalabiprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 8 sätestab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis.

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustuse panemine M.J-ile on põhjendatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludega. Kriminaalhooldaja on põhjalikult analüüsinud olukorda ja leidnud võimaluse hooldusaluse positiivse arengu jätkumiseks. Ka M.J on ise andnud nõusoleku sotsiaalabiprogrammis osalemiseks.

Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 alusel.

/allkiri/ Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige