Legislator Case Law & Legislation
3-10-114/17 AI generated

3-10-114/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-10-114/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2010. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega Mõista Jaak Tuuksamilt Viru Vangla kasuks välja menetluskulu 15,97 eurot.

Legislator headnote

AI generated

3-10-114/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: märtsi 2010. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega Mõista Jaak Tuuksamilt Viru Vangla kasuks välja menetluskulu 15,97 eurot.

Keywords

AI generated
severe depression cannabis consumption psychological trauma mental health status bankruptcy hearing human rights violations
AI generated
3-11-2379/3
tagastada A. I´i kaebus haldusasjas nr 3-11-2379 halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel; kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale; Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
3-13-877/13
24.04.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja D.T´i poolt 22.04.2013 Viru Vanglale edastatud kaebus.
3-11-2855/7
07.12.2011. a saabus Tartu Halduskohtusse I. M’i kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud Viru Vangla kinnipeetaval kasutada ajavahemikul 27.05.2011 – 07.07.2011 kaupluseteenust. Oma käitumisega asetas vangla kinnipeetavat ebamugavasse olukorda ja tekitas tahtlikult tervisekahju, moraalset kahju ja rahalist kahju. Koos kaebusega esitas I. M riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. 20.09.2011. a esitas I. M Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses juunis 2011 kaupluseteenuse kasutamise mittevõimaldamisega. 30.11.2011. a otsusega nr 6-16/38204-3 jätis Viru Vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Viru Vangla vabandas kinnipeetava ees, et vangla õigusvastase tegevuse tõttu ei saanud taotluse esitaja juunis 2011 kaupluseteenust kasutada, kuid vangla on seisukohal, et I. M’ile ei ole saanud sellist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamaksmist, tekkida.
3-24-25/12
Jätta Viru Vangla 27. veebruari 2024. a avalduses esitatud vastuväide rahuldamata. Tuvastada, et Viru Vangla teostas X lahtiriietumisega läbiotsimised 12. juunil 2023 ja
3-24-3486/4
X (kaebaja) esitas 28. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vähemalt summas 10 000 eurot. Kaebaja põhjendab, et

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2011, Tartu

Haldusasja number

3-10-114

Haldusasi

Jaak

Tuuksami

kaebus

Viru

Vangla

tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2010. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaak Tuuksam

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2010. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega

jätta Jaak Tuuksami kaebus täielikult rahuldamata.

3. Mõista Jaak Tuuksamilt Viru Vangla kasuks välja menetluskulu 15,97 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Tuuksam esitas 14. jaanuaril 2010 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse,

milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla osakonna E8 jalutusboksides valju

muusika mängimine ajavahemikul 26. august kuni 1. september 2009. Kaebuse kohaselt

mängis eelnimetatud kuupäevadel Viru Vangla E8 osakonna jalutusboksides, kus käis

jalutamas ka J. Tuuksam, vali muusika, mis tekitas stressi, peavalu, heaolu langust ja

nördimust. Sellistes tingimustes jalutamine oli piinarikas, kahjustas J. Tuuksami tervist ja

alandas inimväärikust. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis J. Tuuksam

soovi esitada tulevikus vangla vastu kahju hüvitamise nõue.

2. Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2010. a otsusega kaebus rahuldati ja tunnistati Viru Vangla

tegevus, mis seisnes ajavahemikul 26. august kuni 1. september 2009 jalutusboksides valju

muusika mängimises, õigusvastaseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei reguleeri

vangistusalased õigusaktid seda, kuidas täpselt jalutuskäigud ja raadiosaadete võimaldamine

teostatakse ning kas neid võib ka ühildada, kuid vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 nõuab, et

kinnipeetavat koheldaks niisugusel viisil, mis austab tema inimväärikust ega põhjusta talle

rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis vanglas kinnipidamisega paratamatult

kaasnevad. Konkreetse isiku maitseeelistustele mittevastava valju muusika mängimine on

vaieldamatult ebameeldiv, võib talle põhjustada selliseid kannatusi, mis ei tulene tema

staatusest kinnipeetavana ja mõjuda seeläbi tema inimväärikusele. Seega saab vangla vastav

tegevus olla vastuolus § 41 lg-st 1 tuleneva kohustusega ja rikkuda kinnipeetava õigusi ka

ilma selleta, et oleks tuvastatud kehtestatud norme ületav müratase ja sellest tulenev

tervisekahjustus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt on väärikuse alandamine

üks võimalikest mittevaralise kahju hüvitamise alustest. Seega saab J. Tuuksam soovi korral

tulevikus vastavat nõuet esitada ja see ei pruugi olla ilmtingimata perspektiivitu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja

kaebuse rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole J. Tuuksam

endale väidetavalt tekkinud kahju tõendanud, mistõttu on tema väited kahju tekkimise kohta

paljasõnalised. Vangla ei kahjustanud oma tegevusega J. Tuuksami inimväärikust, mistõttu ei

ole vangla rikkunud VangS § 41 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Tervisekahjustuste tekkimine J.

Tuuksamile ei saanud olla võimalik, sest kõikides jalutusboksides oli müra tase seadistatud

piirile, mis ei ole tervistkahjustav. Vangla võis oma tegevusega põhjustada J. Tuuksamile

ebamugavusi, kuid igasugune ebameeldivustunde põhjustamine ei ole inimväärikuse

rikkumine.

4. J. Tuuksam palub oma vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste

kohaselt on paljasõnaline vangla väide, et jalutusboksides olev müra ei olnud tervistkahjustav.

Muusika oli ebasobiv ja väljakannatamatult vali ning J. Tuuksami inimväärikust solvas ka

see, et seda ei lõpetatud kohe, kui kinnipeetavad selle vastu protesti avaldasid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu

otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

6. J. Tuuksam on esitanud kaebuse Viru Vangla jalutusboksides 26. augustist kuni 1.

septembrini 2009 raadiost liiga valju muusika mängimise õigusvastaseks tunnistamiseks.

Tulenevalt HKMS § 7 lg 1 järgi peab sellise kaebuse esitamiseks olema isikul põhjendatud

huvi. J. Tuuksam on põhjendatud huvina toonud välja kavatsuse esitada kahju hüvitamise

kaebus põhjusel, et raadiost liiga valju muusika mängimine kahjustas tema tervist ja alandas

tema väärikust.

Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ehkki algset kaebust on võimalik mõista selliselt, et

kaebaja soovibki üksnes toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning loeb toimingu

õigusvastasuse tuvastamisega talle tekitatud kahju hüvitatuks, järeldub kaebaja hilisematest

seisukohtadest siiski, et ta soovib esitada kahju hüvitamise nõude hiljem eraldi (tl 6, 36).

7. Riigikohus on leidnud, et ehkki kohus ei tohi tuvastamiskaebuse läbivaatamisel anda

hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta, võib kohus kaebaja

hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui

hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Sellisel juhul on kohtul õigus kaebus

põhjendatud

huvi

puudumise

tõttu

kohtuotsusega

rahuldamata

jätta

(Riigikohtu

halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-10, p 10-11).

8. Ehkki J. Tuuksam on kaebuses väitnud, et liiga vali muusika kahjustas tema tervist, ei ole

ta esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Hoopis vastupidi, asja materjalide hulgas on Viru

Vangla meditsiiniosakonna juhataja õiend selle kohta, et J. Tuuksam ei esitanud ajavahemikul

26. august – 1. oktoober kaebusi seoses müra või valju muusikaga tekitatud tervisehäiretega

(tl 19). Samuti on Viru Vangla viidanud Tervisekaitseinspektsiooni mõõtmistulemustele 20.

oktoobril 2008, mille järel seadistati jalutusboksides heli tasemele, mis ei ületa 89 dB(A) (tl

16p, tl 30-34). Selline müramäär ei ületa Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrusega nr

108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna

müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 3 lg-s 1 ja 2 sätestatud tasemeid. Selline müratase

ei saanud isikute tervist kahjustada.

Seega ei ole J. Tuuksamile tervisekahjustuste tekkimine tõendatud, vaid olemas on

vastupidised tõendid. Arvestades vaidlusalusest ajaperioodist möödunud aega, ei pea

ringkonnakohus tõenäoliseks, et J. Tuuksamil õnnestuks käesoleval ajal talle liiga valju

muusika mängimisega tekitatud tervisekahjustust veenvalt tõendada. Kaebajal 13. novembril

2009 väidetavalt diagnoositud raske depressiooni ja sama aasta augustis seitsme päeva

jooksul väidetavalt jalutusboksides valjusti mänginud muusika vahel ei ole võimalik näha

põhjuslikku seost. Seetõttu peab ringkonnakohus hüvitise nõuet seoses tervise kahjustamisega

ilmselgelt perspektiivituks ning leiab, et see tuleb põhjendatud huvina kõrvale jätta.

9. Järgnevalt tuleb kontrollida seda, kas põhjendatud huvina on aktsepteeritav kavatsus

esitada kahju hüvitamise nõue väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Siinjuures

lähtub

ringkonnakohus

eeldusest,

et

muusika

mängis

jalutusboksides

müramõõtmise järgselt seadistatud 89 dB(A) tasemel. Seda põhjusel, et ehkki kaebaja on

väitnud, et muusika oli vaidlusalusel perioodil tavapärasest valjem, puuduvad asja

materjalides selle kohta igasugused tõendid. Kaebaja on väitnud, et sel ajal mängiti valjemat

muusikat Viru Vangla II üksuse peaspetsialist-üksuse juhi käsul. Samas on asja materjalides

vanglaametniku kinnitus selle kohta, et jalutusbokside peal kasutatavate kõlarite sisse- ja

väljalülitamine ning helitugevuse reguleerimine toimub ainult peavalvekeskusest, ning et

peaspetsialist-üksuse juhil puudub volitus sellise toimingu sooritamiseks, mistõttu ei vasta

kaebaja väide tõele (tl 18). Lisaks puuduks selliseks käitumiseks vanglaametnikel ka

igasugune tõsiseltvõetav motiiv. Asjaolule, et muusika polnud tavapärasest valjem, viitab

ringkonnakohtu hinnangul kaudselt ka see, et kui kinnipeetavad juhtisid vangla tähelepanu

sellele, et neile ei meeldi jalutuskäikude ajal muusika mängimine, lõpetati muusika

mängimine täielikult, mitte ei keeratud seda vaiksemaks (tl 17).

Neid asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus usutavaks, et tavapärasest valjemaks sel

perioodil muusikat ei keeratud ning ei pea vajalikuks selles küsimuses täiendavaid tõendeid

koguda. Ringkonnakohtu hinnangul pole käesoleval ajal selles küsimuses enam täiendavate

usaldusväärsete tõendite saamine ka võimalik.

Seetõttu tuleb kontrollida, kas Vabariigi Valitsuse määrusega töökeskkonnale kehtestatud

müra normtasemeid mitteületav müra võis alandada kaebaja väärikust.

10. Ringkonnakohus sellisele seisukohale asumiseks põhjust ei näe. Nõustuda võib

halduskohtu seisukohaga, et konkreetse isiku maitseeelistustele mittevastava muusika

mängimine võib olla isikule ebameeldiv. Teisalt ei saa nõustuda seisukohaga, et igasugune

ebameeldivustunne on kaebaja väärikuse alandamine. Ringkonnakohus nõustub vastustaja

seisukohaga, et selleks, et ebamugavustunne kvalifitseeruks väärikuse alandamisena, peavad

isiku ebamugavustunne või kannatused olema saavutanud teatud minimaalse tõsidusastme.

Vastustaja on apellatsioonkaebusest toonud välja arvukalt viiteid Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikast, millest nähtuvalt on sealses kohtupraktikas peetud väärikuse alandamiseks märksa

tõsisemaid kannatusi (täielik sotsiaalne isolatsioon, halvad sanitaartingimused kogumina,

invaliidist kinnipeetava erivajaduste ignoreerimine jne) ning sealjuures arvestatud neid

kogumis, võttes arvesse kitsendavate tingimuste kumulatiivset mõju ja nende kohaldamise

ajavahemikku. Käesoleval juhul oli tegemist kaebaja maitsele mittevastava muusika

mängimisega maksimaalselt ühe tunni jooksul päevas 7 päeva jooksul, mis ei ületanud

töökeskkonnale lubatud müra. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist tegevust, arvestades

selle tervistkahjustavate tagajärgede puudumist ning selle tegevuse kestvust ühes päevas ning

selle perioodi pikkust päevades, lugeda kaebaja inimväärikuse alandamiseks ning seega oleks

J. Tuuksami kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu.

11. Lisaks ei tähendaks ka see, kui väidetav rikkumine oleks kvalifitseeritav väärikuse

alandamisena, vältimatult seda, et kaebajale kuuluks kahju hüvitamisele rahas. Viru Vangla

on kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel muuhulgas vabandanud kaebaja ees muusika

mängimisega tekitatud ebamugavuse eest (tl 21). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et

väärikuse alandamisega tekitatud kahju on muuhulgas hüvitatav ka vabandamisega

(Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-05).

Käesoleval juhul on J. Tuuksami ees vabandatud. J. Tuuksami seisukohtadest (pole algses

kaebuses täiendavat rahalist hüvitist oluliseks pidanud, pole vanglale esitatud kahjunõudes

määratlenud hüvitise suurust – tl 20p, soovib raha selle saamise korral ära annetada – tl 36)

nähtub, et rahaline hüvitis ei ole iseenesest J. Tuuksamile oluline. Seega ei viita miski sellele,

et ka juhul, kui rikkumine oleks kvalifitseeritav väärikuse alandamisena, kuuluks lisaks juba

toimunud vabandamisele kaebaja kasuks väljamõistmisele täiendav rahasumma.

12. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja põhjendatud huvi nii tervise

kahjustamise kui väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb kõrvale jätta,

kuna kahjunõue oleks juhtumi asjaolusid arvestades ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu tuleb

kaebus põhjendatud huvi puudumise tõttu rahuldamata jätta ilma, et kohus annaks hinnangu

vaidlustatud toimingu õiguspärasusele.

13. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja J. Tuuksami kaebus eeltoodud põhjendustel

rahuldamata jätta. HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb J. Tuuksamilt Viru Vangla kasuks välja

mõista viimase poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, st 15,97

eurot.

Agu Timmi

Maili Lokk

Einar Vene