3-10-114/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2010. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega Mõista Jaak Tuuksamilt Viru Vangla kasuks välja menetluskulu 15,97 eurot.
Legislator headnote
AI generated3-10-114/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: märtsi 2010. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega Mõista Jaak Tuuksamilt Viru Vangla kasuks välja menetluskulu 15,97 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2011, Tartu
Haldusasja number
3-10-114
Haldusasi
Jaak
Tuuksami
kaebus
Viru
Vangla
tegevuse
õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2010. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viru Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Jaak Tuuksam
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada apellatsioonkaebus.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2010. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega
jätta Jaak Tuuksami kaebus täielikult rahuldamata.
3. Mõista Jaak Tuuksamilt Viru Vangla kasuks välja menetluskulu 15,97 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Jaak Tuuksam esitas 14. jaanuaril 2010 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse,
milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla osakonna E8 jalutusboksides valju
muusika mängimine ajavahemikul 26. august kuni 1. september 2009. Kaebuse kohaselt
mängis eelnimetatud kuupäevadel Viru Vangla E8 osakonna jalutusboksides, kus käis
jalutamas ka J. Tuuksam, vali muusika, mis tekitas stressi, peavalu, heaolu langust ja
nördimust. Sellistes tingimustes jalutamine oli piinarikas, kahjustas J. Tuuksami tervist ja
alandas inimväärikust. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis J. Tuuksam
soovi esitada tulevikus vangla vastu kahju hüvitamise nõue.
2. Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2010. a otsusega kaebus rahuldati ja tunnistati Viru Vangla
tegevus, mis seisnes ajavahemikul 26. august kuni 1. september 2009 jalutusboksides valju
muusika mängimises, õigusvastaseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei reguleeri
vangistusalased õigusaktid seda, kuidas täpselt jalutuskäigud ja raadiosaadete võimaldamine
teostatakse ning kas neid võib ka ühildada, kuid vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 nõuab, et
kinnipeetavat koheldaks niisugusel viisil, mis austab tema inimväärikust ega põhjusta talle
rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis vanglas kinnipidamisega paratamatult
kaasnevad. Konkreetse isiku maitseeelistustele mittevastava valju muusika mängimine on
vaieldamatult ebameeldiv, võib talle põhjustada selliseid kannatusi, mis ei tulene tema
staatusest kinnipeetavana ja mõjuda seeläbi tema inimväärikusele. Seega saab vangla vastav
tegevus olla vastuolus § 41 lg-st 1 tuleneva kohustusega ja rikkuda kinnipeetava õigusi ka
ilma selleta, et oleks tuvastatud kehtestatud norme ületav müratase ja sellest tulenev
tervisekahjustus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt on väärikuse alandamine
üks võimalikest mittevaralise kahju hüvitamise alustest. Seega saab J. Tuuksam soovi korral
tulevikus vastavat nõuet esitada ja see ei pruugi olla ilmtingimata perspektiivitu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja
kaebuse rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole J. Tuuksam
endale väidetavalt tekkinud kahju tõendanud, mistõttu on tema väited kahju tekkimise kohta
paljasõnalised. Vangla ei kahjustanud oma tegevusega J. Tuuksami inimväärikust, mistõttu ei
ole vangla rikkunud VangS § 41 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Tervisekahjustuste tekkimine J.
Tuuksamile ei saanud olla võimalik, sest kõikides jalutusboksides oli müra tase seadistatud
piirile, mis ei ole tervistkahjustav. Vangla võis oma tegevusega põhjustada J. Tuuksamile
ebamugavusi, kuid igasugune ebameeldivustunde põhjustamine ei ole inimväärikuse
rikkumine.
4. J. Tuuksam palub oma vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste
kohaselt on paljasõnaline vangla väide, et jalutusboksides olev müra ei olnud tervistkahjustav.
Muusika oli ebasobiv ja väljakannatamatult vali ning J. Tuuksami inimväärikust solvas ka
see, et seda ei lõpetatud kohe, kui kinnipeetavad selle vastu protesti avaldasid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu
otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
6. J. Tuuksam on esitanud kaebuse Viru Vangla jalutusboksides 26. augustist kuni 1.
septembrini 2009 raadiost liiga valju muusika mängimise õigusvastaseks tunnistamiseks.
Tulenevalt HKMS § 7 lg 1 järgi peab sellise kaebuse esitamiseks olema isikul põhjendatud
huvi. J. Tuuksam on põhjendatud huvina toonud välja kavatsuse esitada kahju hüvitamise
kaebus põhjusel, et raadiost liiga valju muusika mängimine kahjustas tema tervist ja alandas
tema väärikust.
Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ehkki algset kaebust on võimalik mõista selliselt, et
kaebaja soovibki üksnes toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning loeb toimingu
õigusvastasuse tuvastamisega talle tekitatud kahju hüvitatuks, järeldub kaebaja hilisematest
seisukohtadest siiski, et ta soovib esitada kahju hüvitamise nõude hiljem eraldi (tl 6, 36).
7. Riigikohus on leidnud, et ehkki kohus ei tohi tuvastamiskaebuse läbivaatamisel anda
hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta, võib kohus kaebaja
hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui
hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Sellisel juhul on kohtul õigus kaebus
põhjendatud
huvi
puudumise
tõttu
kohtuotsusega
rahuldamata
jätta
(Riigikohtu
halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-10, p 10-11).
8. Ehkki J. Tuuksam on kaebuses väitnud, et liiga vali muusika kahjustas tema tervist, ei ole
ta esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Hoopis vastupidi, asja materjalide hulgas on Viru
Vangla meditsiiniosakonna juhataja õiend selle kohta, et J. Tuuksam ei esitanud ajavahemikul
26. august – 1. oktoober kaebusi seoses müra või valju muusikaga tekitatud tervisehäiretega
(tl 19). Samuti on Viru Vangla viidanud Tervisekaitseinspektsiooni mõõtmistulemustele 20.
oktoobril 2008, mille järel seadistati jalutusboksides heli tasemele, mis ei ületa 89 dB(A) (tl
16p, tl 30-34). Selline müramäär ei ületa Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrusega nr
108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna
müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 3 lg-s 1 ja 2 sätestatud tasemeid. Selline müratase
ei saanud isikute tervist kahjustada.
Seega ei ole J. Tuuksamile tervisekahjustuste tekkimine tõendatud, vaid olemas on
vastupidised tõendid. Arvestades vaidlusalusest ajaperioodist möödunud aega, ei pea
ringkonnakohus tõenäoliseks, et J. Tuuksamil õnnestuks käesoleval ajal talle liiga valju
muusika mängimisega tekitatud tervisekahjustust veenvalt tõendada. Kaebajal 13. novembril
2009 väidetavalt diagnoositud raske depressiooni ja sama aasta augustis seitsme päeva
jooksul väidetavalt jalutusboksides valjusti mänginud muusika vahel ei ole võimalik näha
põhjuslikku seost. Seetõttu peab ringkonnakohus hüvitise nõuet seoses tervise kahjustamisega
ilmselgelt perspektiivituks ning leiab, et see tuleb põhjendatud huvina kõrvale jätta.
9. Järgnevalt tuleb kontrollida seda, kas põhjendatud huvina on aktsepteeritav kavatsus
esitada kahju hüvitamise nõue väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
Siinjuures
lähtub
ringkonnakohus
eeldusest,
et
muusika
mängis
jalutusboksides
müramõõtmise järgselt seadistatud 89 dB(A) tasemel. Seda põhjusel, et ehkki kaebaja on
väitnud, et muusika oli vaidlusalusel perioodil tavapärasest valjem, puuduvad asja
materjalides selle kohta igasugused tõendid. Kaebaja on väitnud, et sel ajal mängiti valjemat
muusikat Viru Vangla II üksuse peaspetsialist-üksuse juhi käsul. Samas on asja materjalides
vanglaametniku kinnitus selle kohta, et jalutusbokside peal kasutatavate kõlarite sisse- ja
väljalülitamine ning helitugevuse reguleerimine toimub ainult peavalvekeskusest, ning et
peaspetsialist-üksuse juhil puudub volitus sellise toimingu sooritamiseks, mistõttu ei vasta
kaebaja väide tõele (tl 18). Lisaks puuduks selliseks käitumiseks vanglaametnikel ka
igasugune tõsiseltvõetav motiiv. Asjaolule, et muusika polnud tavapärasest valjem, viitab
ringkonnakohtu hinnangul kaudselt ka see, et kui kinnipeetavad juhtisid vangla tähelepanu
sellele, et neile ei meeldi jalutuskäikude ajal muusika mängimine, lõpetati muusika
mängimine täielikult, mitte ei keeratud seda vaiksemaks (tl 17).
Neid asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus usutavaks, et tavapärasest valjemaks sel
perioodil muusikat ei keeratud ning ei pea vajalikuks selles küsimuses täiendavaid tõendeid
koguda. Ringkonnakohtu hinnangul pole käesoleval ajal selles küsimuses enam täiendavate
usaldusväärsete tõendite saamine ka võimalik.
Seetõttu tuleb kontrollida, kas Vabariigi Valitsuse määrusega töökeskkonnale kehtestatud
müra normtasemeid mitteületav müra võis alandada kaebaja väärikust.
10. Ringkonnakohus sellisele seisukohale asumiseks põhjust ei näe. Nõustuda võib
halduskohtu seisukohaga, et konkreetse isiku maitseeelistustele mittevastava muusika
mängimine võib olla isikule ebameeldiv. Teisalt ei saa nõustuda seisukohaga, et igasugune
ebameeldivustunne on kaebaja väärikuse alandamine. Ringkonnakohus nõustub vastustaja
seisukohaga, et selleks, et ebamugavustunne kvalifitseeruks väärikuse alandamisena, peavad
isiku ebamugavustunne või kannatused olema saavutanud teatud minimaalse tõsidusastme.
Vastustaja on apellatsioonkaebusest toonud välja arvukalt viiteid Euroopa Inimõiguste Kohtu
praktikast, millest nähtuvalt on sealses kohtupraktikas peetud väärikuse alandamiseks märksa
tõsisemaid kannatusi (täielik sotsiaalne isolatsioon, halvad sanitaartingimused kogumina,
invaliidist kinnipeetava erivajaduste ignoreerimine jne) ning sealjuures arvestatud neid
kogumis, võttes arvesse kitsendavate tingimuste kumulatiivset mõju ja nende kohaldamise
ajavahemikku. Käesoleval juhul oli tegemist kaebaja maitsele mittevastava muusika
mängimisega maksimaalselt ühe tunni jooksul päevas 7 päeva jooksul, mis ei ületanud
töökeskkonnale lubatud müra. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist tegevust, arvestades
selle tervistkahjustavate tagajärgede puudumist ning selle tegevuse kestvust ühes päevas ning
selle perioodi pikkust päevades, lugeda kaebaja inimväärikuse alandamiseks ning seega oleks
J. Tuuksami kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu.
11. Lisaks ei tähendaks ka see, kui väidetav rikkumine oleks kvalifitseeritav väärikuse
alandamisena, vältimatult seda, et kaebajale kuuluks kahju hüvitamisele rahas. Viru Vangla
on kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel muuhulgas vabandanud kaebaja ees muusika
mängimisega tekitatud ebamugavuse eest (tl 21). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et
väärikuse alandamisega tekitatud kahju on muuhulgas hüvitatav ka vabandamisega
(Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-05).
Käesoleval juhul on J. Tuuksami ees vabandatud. J. Tuuksami seisukohtadest (pole algses
kaebuses täiendavat rahalist hüvitist oluliseks pidanud, pole vanglale esitatud kahjunõudes
määratlenud hüvitise suurust – tl 20p, soovib raha selle saamise korral ära annetada – tl 36)
nähtub, et rahaline hüvitis ei ole iseenesest J. Tuuksamile oluline. Seega ei viita miski sellele,
et ka juhul, kui rikkumine oleks kvalifitseeritav väärikuse alandamisena, kuuluks lisaks juba
toimunud vabandamisele kaebaja kasuks väljamõistmisele täiendav rahasumma.
12. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja põhjendatud huvi nii tervise
kahjustamise kui väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb kõrvale jätta,
kuna kahjunõue oleks juhtumi asjaolusid arvestades ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu tuleb
kaebus põhjendatud huvi puudumise tõttu rahuldamata jätta ilma, et kohus annaks hinnangu
vaidlustatud toimingu õiguspärasusele.
13. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja J. Tuuksami kaebus eeltoodud põhjendustel
rahuldamata jätta. HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb J. Tuuksamilt Viru Vangla kasuks välja
mõista viimase poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, st 15,97
eurot.
Agu Timmi
Maili Lokk
Einar Vene