3-10-3129/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Eelmenetluses läbivaadatud kaebetähtaja küsimuse ning menetluse lõpetamise kohta

Kohtuasja number 3-10-3129 Määruse kuupäev 04.01.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.K.´ kaebus Tartu Vanglalt kahju nõudes 18.000.- krooni (kauplusest ostetud kaupadelt hinnalisa võtmine koos intressinõudega) Asja läbivaatamise kuupäev 04.01.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Lõpetada menetlus haldusasjas 3-10-3129 kaebetähtaja rikkumise tõttu. (HKMS § 12 lg 3) Saata kaebuse esitajale kohtumäärus koos vastustaja kirjaliku seisukohaga. Saata kohtumäärus teadmiseks Tartu Vanglale Edasikaebe kord Määruskaebuse kaebetähtaja lahendamise ja menetluse lõpetamise peale võib esitada 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule , arvates määruse kättesaamisest (HKMS §

12 lg 3) . Asjaolude kirjeldus

R.K. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt 18.000.- krooni, kuna Tartu Vangla on kaebajale põhjustanud varalist kahju sellega, et kaebaja on teinud sisseoste vangla kauplusest ajavahemikul 01.10.2003 kuni 17.12.2007 ning maksnud põhjendamatult hinnalisa 17,99%. Kaebaja on märkinud, et hinnalisa on kehtestatud vangla kaupluse juhataja poolt ning vangla kaupluse juhatajal ei ole õigust kehtestada rahalisi kohustusi, mis on põhiseadusega vastuolus. Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude taotluse, kus on taotlenud vangla poest ostetud kaupadele ebaseaduslikult lisatud hinnalisa 18.000.- krooni , millele lisandub intressinõue 6% aastas. Tartu Vangla on jätnud 18.10.2010 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata otsustusega nr. 3-30/208.

Kaebaja on pöördunud kohtu poole 30.11.2010 kahju hüvitamise nõude taotlusega. Kaebaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebuse menetlemist üldmenetluse korras ja riigilõivust vabastamist. Kohus on võtnud kaebuse menetlusse kohtumäärusega 10.12.2010 ning vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest. Kohus on kohtumäärusega asunud seisukohale, et kaebuse esitamisel on kaebetähtaega rikutud, mistõttu tuleb eelmenetluses vaadata läbi kaebetähtaja küsimus. Kaebaja on esitanud kahjunõude ajavahemiku 01.10.2003 kuni 17.12.2007 eest, mil kaebaja viibis Tartu Vanglas ning teostas vangla kaupluses sisseoste. Kaebaja on alles 16.08.2010 esitanud vanglale taotluse kahjunõude läbivaatamise kohta, saades vastuse vanglalt 18.10.2010. „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise“ otsustuses nr. 3-30/208 18.10.2010 on sätestatud täpselt vaideotsuse peale edasikaebe kord, mille kohaselt Käesoleva haldusaktiga mittenõustumise korral on Teil õigus 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Seega on sõnaselgelt väljendatud edasikaebe kord , kuid kaebaja on esitanud kaebuse kohtule alles 30.11.2010, seega kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja on küll taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kuid pole toonud välja ühtki mõjuvat põhjust, miks kaebaja ei ole saanud õigeaegselt oma õigusi realiseerida. Kohus on vastuse kaebetähtaja suhtes küsinud ka vanglalt. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata, kuna kaebuse esitajal ei ole olnud ühtki mõjuvat põhjust menetlustähtaja ennistamiseks. Tartu Vangla viitab otsustuse „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ vaidlustamisviitele ning asjaolule, et 20.10.2010 on kaebaja kahjunõude taotlusele vastuse kätte saanud. Vangla on viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-1-75-08, et tähtaja ennistamiseks peavad olema objektiivsed põhjused. Tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas , et selgitada välja vaidluse algatamise kord. Vangla on rõhutanud, et kõigile kinnipeetavatele on tagatud juurepääs elektroonilisele Riigi Teatajale oma õiguste kaitseks. R. K. on taas vangistuses alates 31.07.2009 ja teadlik vangla sisekorrast ja probleemide lahendamise korrast, et vajadusel saab pöörduda vangla inspektor-kontaktisiku poole, et saada seadustest paberkandjal väljatrükke.

Kohtu seisukohad

Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata võib esitada 30 päeva jooksul halduskohtule kaebuse hüvitise väljanõudmiseks.

Kaebus halduskohtule kahju hüvitamise nõudes on esitatud 30.11.2010, kuid otsustus „Kahju hüvitamise taotluse rahuldama jätmine“ vangla poolt on välja antud 18.10.2010 ning vangla vastusest nähtuvalt on see kaebajale kätte toimetatud 20.10.2010, seega oleks olnud kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 19.11.2010, kaebus on esitatud seega hilinemisega 11 päeva. Kuna vangla otsustuses „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ sisaldub vaidlustamisviide ning samas on kaebajale vanglas tagatud ka juurdepääs elektroonilisele seadusandlusele ja antud võimalus kontaktisiku poole pöördumiseks seonduvalt õiguslike küsimustega, ei ole põhjendatud vabandus kaebaja poolt tähtaja ennistamiseks see, et kaebaja viibib vanglas ning tema juurdepääs seadusandlusele on raskendatud ning seetõttu ei saanud õigeaegselt kaebust esitada. Kaebetähtaja ennistamise või mitteennistamise küsimus on kohtu pädevuses ning kaebetähtaja ennistamiseks peavad olema konkreetsed ja objektiivsed asjaolud. Antud juhul on tegemist lihtsalt hooletusega, mille tõttu on kaebetähtaeg möödunud. Kaebajal tulnuks vangla otsustusega „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ tutvumisel 20.10.2010 koheselt pöörata tähelepanu vaidlustamisviitele oma õiguste kaitseks. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei saa lugeda kohus kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus on pidanud mõistlikuks kaebetähtaja läbivaatamist ilma menetlusosaliste väljakutsumiseta kohtuistungile lähtudes protsessiökonoomsusest ning HKMS § 12.

Kohtunik Mare Priks