2-10-55833/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-55833

Tsiviilasi

DEKosaühingu pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik DEKosaühing (registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku juhatuse liikmed LT j a AKB

Ajutine pankrotihaldur Uno Feldschmidt

Asja läbivaatamise kuupäev

2. detsember 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada DEKosaühingu (registrikood XXX, asukoht XXXX) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida DEK osaühing ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. DEKosaühingu likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Uno F .

4. Pärast DEKosaühingu kustutamist äriregistrist vabastada Uno F ajutise halduri

kohustustest.

5. Määrata DEKosaühingu dokumentide vastutavaks hoidjaks võlgniku juhatuse

liige LT(isikukood XXX).

6. Määrata ajutise halduri Uno F töötasuks 766,94 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 253,09 eurot, kokku 1 020,03 (üks tuhat kakskümmend eurot 3 senti)

eurot ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 62,19 (kuuskümmend kaks eurot 19

senti) eurot.

7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri kulud summas 62,19 (kuuskümmend

kaks eurot 19 senti) eurot ja ajutise halduri tasu 334,81 (kolmsada kolmkümmend

neli eurot 81 senti) eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

DEK osaühing esitas 09.11.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse esitamise ajaks on

võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik

kinnisvarasektori

olulist

langust,

mis

tingis

ettevõtte

poolt

püstitatud

käibe-

ja

kasumieesmärkide mittetäitumise.

Harju Maakohtu 12.11.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas DEK

osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Uno F .

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Uno Feldschmidt esitas 26.11.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

on DEK osaühingul vara bilansi kohaselt 50 814,71 krooni, mis moodustub rahast kassas

1 249,26 krooni ja maksude ettemaksust summas 49 358,45 krooni. Võlgniku pangaarved on

arestitud. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutise halduri hinnangul võib väita, et DEK osaühingul

realiseeritav vara puudub. Osaühingul on kohustused kogusummas 122 763,03 krooni. Ajutine

haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur

ülemaailmset majanduslangust. Ajutine haldur on seisukohal, et ettevõtet tervendada ei ole

antud olukorras võimalik ega otstarbekas, kuna see nõuaks suuri investeeringuid.

Investeeringute saamise tagatiseks aga puudub kattevara. Käesoleva asja ettevalmistamise

käigus ei avastanud ajutine haldur tegusid või toiminguid, mis viitaksid kuriteotunnustega

tegudele, raskele juhtimisveale või muule sarnasele asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti.

Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või –nõudmise

võimalusi.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või

kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb DEK

osaühingu pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada DEK osaühingu pankrotiavalduse menetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri

tasuks 12 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 3 960 krooni, kokku 15 960 krooni ja

hüvitada vajalike kulutuste katteks 973 krooni, mille ekvivalentideks vastavalt Eesti Panga

kursile on 1 020,03 eurot ja 62,19 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja

kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Uno F arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et DEK osaühingu pankrotiavalduse

menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. DEK osaühingul on

kohustusi 122 763,03 krooni ulatuses ning realiseeritav vara puudub. Maksejõuetuse peamise

põhjusena toob ajutine haldur välja ülemaailmse languse kinnisvarasektoris. Aruande kohaselt

ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks

võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Samuti ei ole DEK osaühingu

pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab

ajutine pankrotihaldur, et DEKosaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

02.12.2010 määrusega tegi kohus DEKosaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda DEKosaühingu pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 45 000

krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud

ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. DEKosaühingu

pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna DEKosaühingul ei ole vara sissenõutavaks muutunud kohustuste

täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu

ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul

ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning DEKosaühingu pankrotimenetlusest

huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud

lõpetada DEKosaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise

tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb

anda juhatuse liikme Lars Tease (isikukood 37801270248) vastutavale hoiule.

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu

ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur

esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur

kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui

võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja

kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui

397 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi

vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 12 000 krooni (766,94 eurot),

millele lisandub sotsiaalmaks 3 960 krooni (253,09 eurot), kokku 15 960 krooni (1 020,03

eurot). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 500 krooni (96

eurot). Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 973 krooni (62,19

eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei

ole esitanud tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb

ajutise halduri kulud summas 62,19 eurot ja ajutise halduri tasu summas 334,81 eurot hüvitada

riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna DEK osaühingu pankrotiavalduse menetlus

on lõpetatud raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri

tasu katteks. Samuti ei ole DEK osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson