2-10-19557/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

31. detsember 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-19557 Tsiviilasi APhagi NG´i vastu pärandvara jagamiseks ja hüvitise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AP(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja: Jüri A (Õigusbüroo Invictus, Kentmanni 22, Tallinn 10116, e-post: invictus@invictus.ee); Kostja: NG (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja: Vandeadvokaadi vanemabi Marina L ( Viruvärava Advokaadibüroo, Ravi 14-1, 10138 Tallinn, e-post: viruab@uninet.ee ).

Kohtuistungi toimumise aeg 09.12.2010

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada. 2.Jagada ITT pärandvara jättes korteriomandi reg osa nr XXX, asukohaga XXX Tallinn NG´i ainuomandisse ning pannes NG´ile kohustuse hüvitada AP'le 210

821 (kakssada kümme tuhat kaheksasada kakskümmend üks) krooni

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud NG´i kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(3) ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ja kostja kaasomandisse võrdsetes osades korteriomand reg osa nr XXX, asukohaga XXX. Hagi esitamise ajal kasutab ja valdab korteriomandit kostja koos perekonnaga. Hagejal puudub juurdepääs korterisse, kuid osaliselt peab ta kandma selle kasutamisega seotud kulusid. Hageja on avaldanud soovi lõpetada kaasomand ja hüvitada kostjale tema osa väärtus 200 000 krooni või lõpetada kaasomand selliselt, et jätta korteriomand kostjale ja kostjalt hageja kasuks välja mõista pool korteriomandi väärtusest, so 200 000 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista pool ITT matusekuludest ehk 10 821 krooni. Kohtuja menetluskulud palub hageja kostja kanda jätta.

Kostja oma esitatud vastustes hagiavaldusele palus kohtult hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaja pikendamist menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt, et anda pooltele võimalus kompromissi saavutamiseks, samuti esitas kostja uue taotluse korraldava istungi määramiseks kompromissi sõlmimise eesmärgil ja eelneva taotluse rahuldamata jätmisel uue hagile vastamise tähtaja määramiseks. Kostja oma taotluses on seisukohal, et tsiviilasja on võimalik lahendada kompromissiga ning palus kompromissi sõlmimiseks ka kohtu kaasabi. Kostja on arvamusel, et kompromissi sõlmimine aitab vältida mõlemale poolele pikka ja kulukat kohtumenetlust ning tagab hagejale täitedokumendi saamise, mis ei ole vaidlustatav ,vaid allub kohesele sundtäitmisele. Kostja lisas, et kostja on ka enne hageja poolt kohtusse pöördumist korduvalt kirjalikult teinud ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, kuid hageja on sellest keeldunud.

09.12.2010.a. toimunud kohtuistungil lisas kostja esindaja, et kostja tunnistab hagi osaliselt ja soovib hagejaga kompromissi sõlmida. Kostja soovib korterit endale jätta ning on valmis maksma hagejale hüvitist, kuid pole kindel hageja poolt määratud korteri hinnas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja pärisid oma ema järelt kumbki ½ mõttelise osa pärandvarast. Alates 08.02.2010 on hageja ja kostja kinnistusraamatusse sisse kantud korteriomandi reg osa nr XXX, asukohaga XXX ühisomanikena. Hagi esitamise ajal kasutab ja valdab korteriomandit kostja koos perekonnaga. Hageja on avaldanud soovi lõpetada kaasomand ja hüvitada kostjale tema osa väärtus 200 000 krooni või lõpetada kaasomand selliselt, et jätta korteriomand kostjale ja kostjalt hageja kasuks välja mõista pool korteriomandi väärtusest, so 200 000 krooni.

Vastavalt PärS § 152 lg 2 pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Vastavalt PärS

152 lg 3 pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Vastavalt PärS § 131 lg 1 pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Vastavalt PärS § 131 lg 2 iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega/---/.

Hageja on hagiavalduses pakkunud ühisomandi jagamiseks kaks võimalikku alternatiivi, millest kostja on nõustunud võimalusega jätta korteriomand kostja ainuomandisse. Hageja esitatud kinnisvarakuulutuste väljavõtetest nähtub, et sarnaste korterite pakkumishinnad on vahemikus 560

000 – 797 000 krooni. Hageja väitel võib jagatava korteriomandi väärus olla 400 000 krooni.

3(3) Hageja väidete usutavust kinnitab ka asjaolu, et ta on valmis sama hinnaga korteriomandi välja ostma. Kostja ei ole korteriomandi turuhinnale sisulisi vastuväiteid esitanud. Kogu menetluse kestel on kostja palunud aega kompromissi sõlmimiseks, kuid ei ole selgitanud, milles tema ettepanek seisneb ja mis võiks tema arvates korteriomandi väärtus olla. Hageja väiteid ümber lükkavaid tõendeid kostja esitanud ei ole. Seega jagab kohus korteriomandi jättes selle kostja ainuomandisse ning pannes kostjale kohutuse hüvitada hagejale pool korteriomandi väärtusest summas 200 000 krooni.

Hageja kuludokumentidest (tl 11-13) nähtub, et hageja on kandnud kulutusi hauastamisele, peiedele ja muudele matuseteenustele kokku 21 642 krooni. Seega tuleb kostjal hüvitada 10821 krooni hagejale. Seega tuleb kostjal kokku hüvitada 210 821 krooni.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik