2-10-53162/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-53162

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

31. detsember 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-53162

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i

hagi

Sergei

Golotvini

vastu

30 147,30 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

17 144,62 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

- hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu); esindaja Artur Maljukov (e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee);

- kostja Sergei Golotvin

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Sergei Golotvini vastu osaliselt.

2. Välja mõista Sergei Golotvinilt BIGBANK AS-i kasuks 21.01.2008 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu

nr 0803049/96tt

ja

14.10.2008

sõlmitud

krediidilepingu

nr 0858219/96rk alusel tekkinud võlgnevus 28 242,33 krooni, millest 15 073,65 krooni on

tagastamata krediidisumma, 1582,11 krooni intress, 1050 krooni võla sissenõudmisega

seotud kulud, 10 370,57 krooni sissenõutavaks muutunud viivis 27.10.2010 seisuga ja

166 krooni lepingu sõlmimise tasu.

3. Välja mõista Sergei Golotvinilt BIGBANK AS-i kasuks alates 28.10.2010 kuni

tagastamata krediidisumma 12 073,65 krooni täieliku tasumiseni viivis 32,65%

tagastamata krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui 4703,08 krooni.

4. Jätta välja mõistmata Sergei Golotvinilt BIGBANK AS-i kasuks käsitlustasu

1904,97 krooni.

5. Jätta välja mõistmata Sergei Golotvinilt BIGBANK AS-i kasuks alates 28.10.2010

kuni tagastamata krediidisumma 3000 krooni täieliku tasumiseni lisanduv viivis 0,25%

tagastamata krediidisummalt aastas.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv kostja kanda; jätta hageja muudest

menetluskuludest 94% kostja kanda ja 6% hageja kanda; jätta kostja menetluskulud tema

enda kanda.

Välja mõista Sergei Golotvinilt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu 5410 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

2(3)

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

BIGBANK AS

võib

kohtuotsuse

peale

esitada

apellatsioonkaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte

hiljem

kui

viie

kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Sergei Golotvin võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast

otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski

põhjendada.

1. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu nr 0858219/96rk järgi tuleb jätta

välja mõistmata.

Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste nr RK p-l 8.4, mis sätestab,

et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja

laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud

kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga 15 päevase

viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks

3000 krooni suuruse krediidisumma puhul on 550 krooni. Hageja arvestuse kohaselt on

käsitlustasu perioodi 14.11.2008 kuni 27.10.2010 eest 26 106,67 krooni, kuid hageja

vähendab käsitlustasu nõude 2784 kroonini.

Hagiavaldusest ja üldtingimuste nr RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast

sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu

rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on

laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist.

Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja on ise

olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine.

Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette

võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.

VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on

lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes

sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi.

Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole

tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad

eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla

tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ 17.06.2008 otsuses kohtuasjas

nr 3-2-1-56-08 (p 13) leidis riigikohus, et kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust

ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Eeltoodust

tulenevalt

leiab

kohus,

et

käsitlustasu

kokkulepe

krediidilepingus

nr 0858219/96rk on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine, mistõttu jätab

3(3)

kohus kostjalt hageja kasuks käsitlustasu välja mõistmata.

2. Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist 0,25 % aastas põhinõudelt, s.o

3000 kroonilt, alates 28.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 järgi. Kohus ei

pea

hageja

lisanduva

viivise

väljamõistmise

nõuet

õiguslikult

põhjendatuks.

Hagiavaldusest ja kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et 27.10.2010 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 5347,50 krooni, kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest

3000 krooni, sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja

õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on

rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa

viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui

seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab

võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus

sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga 5347,50 krooni, lisanduva viivise nõuet

põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus kostjalt hageja kasuks lisanduva viivise alates 28.10.2010 kuni

tagastamata krediidisumma 3000 krooni täieliku tasumiseni välja mõistmata.

3. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg-st 1, § 163 lg-st 1 ning § 173

lg-st 1 ja 4.

Hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb

jätta kostja kanda; hageja muudest menetluskuludest tuleb jätta 94% kostja kanda ja 6%

hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

4. TsMS § 1741 lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

5410 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni ja 94% õigusabikulust

1500 kroonist).

Kohtunik