2-09-35617/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-35617

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30. detsember 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-35617

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Arvo Matsoni

vastu 14 110 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

11 110 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (RK 10625474;

asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn), esindaja August

Käära, e-post august@tallinnlaw.ee;

kostja Arvo Matson

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Arvo Matsoni vastu osaliselt.

2. Välja mõista Arvo Matsonilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks 4378 (neli

tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa) krooni, millest moodustab tagastamata

laenusumma 3000 krooni, intress 700 krooni, võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud

150 krooni ja viivis perioodi 21.01.2007 kuni 26.08.2008 eest 528 krooni.

3. Jätta rahuldamata Era Liisingu Inkassoteenused AS-i nõue Arvo Matsonilt

leppetrahvi summas 1500 krooni väljamõistmiseks.

4. Välja

mõista

Arvo

Matsonilt

Era

Liisingu

Inkassoteenused AS-i

kasuks

menetluskulu 1007 (üks tuhat seitse) krooni ja 50 senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Era Liisingu Inkassoteenused AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Arvo Matson võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses

2(3)

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Arvo Matsoni vastu

14 110 krooni (põhivõlgnevus 3000 krooni, intress 700 krooni, võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulud 150 krooni, leppetrahv 1500 krooni ja viivis 8760 krooni perioodi eest 21.01.2007

kuni 26.08.2008) nõudes. Hageja nõude aluseks on kostja ja SMS Laen OÜ vahel 21.12.2006

sõlmitud leping nr 23775, millest tulenevad nõuded SMS Laen OÜ loovutas 06.12.2006

hagejale.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.06.2010 (tl 43). Teates kohustas

kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates,

hoiatades, et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus

hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

6. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 21.12.2006 lepingust nr 23775,

21.12.2006 maksekorraldusest nr 24117, lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadist,

18.03.2008 võlateatisest ja nõudeõiguse loovutamise lepingust koos lisadega (tl 10-21, 25-27).

7. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Asja materjalidest nähtub, et SMS Laen OÜ ja Arvo Matson tarbijana sõlmisid laenulepingu

interneti vahendusel. Seega puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu

sõlmimisel oli kostjal võimalik üksnes valida laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg SMS

Laen OÜ veebilehel pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi

läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1

tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et SMS Laen OÜ ja Arvo Matsoni vahel sõlmitud laenulepingu p 13 on tühine

võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5% aastas), sest

vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on

3(3)

viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja

kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja

seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev

regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP)

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 3000 krooni välja mõista viivis

perioodi 21.01.2007 kuni 26.08.2008 eest 528 krooni (3000 krooni × 11% × 584 päeva / 365

päeva).

Hageja taotles kostjalt lepingu p 14 alusel leppetrahvi 1500 krooni väljamõistmist. Kohus

tuvastas eelpool, et pooltevaheline leping oli sõlmitud tüüptingimustel ja seega ei saa lugeda

leppetrahvi kohta käivat tingimust eraldi kokkulepituks. Kohus leiab, et kuna hageja taotleb

kostjalt lepingu p-s 14 ettenähtud leppetrahvi väljamõistmist lisaks kohustuse täielikule

täitmisele, siis on nõutav leppetrahv ebaproportsionaalselt suur (kuni 50% kohustuse rikkumise

hetkel tagastamata laenust), mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ja seetõttu tulenevalt VÕS § 42 lg 1 tühine. Kuna antud juhul puudub

hagejal võimalus nõuda leppetrahvi ka seaduses sätestatud alustest tulenevalt VÕS § 41 teisest

lausest, jätab kohus hageja nõude leppetrahvi summas 1500 krooni kostjalt väljamõistmiseks

rahuldamata.

Hageja nõue põhivõla 3000 krooni, intressi 700 krooni ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud

kulu 150 krooni osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1

p 1, § 101 lg 2, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi

kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, s.o 31% algsest

nõudest, jätab menetluskulud 31% ulatuses kostja kanda ja 69% ulatuses hageja kanda. TsMS

§ 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

koos elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõivuga kokku 3150 krooni ja

menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud

riigilõiv 100 krooni, kokku seega 3250 krooni. Hagi osalist rahuldamist arvestades mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja 31% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on

1007,50 krooni (3250 × 0,31).

Kohtunik