2-10-62098/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-62098

Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Veiko Djakivi vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 39 539,02 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank AS (reg.nr 10060701, Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Veiko Djakiv ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxx, xxxxxx xx-xx)

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista Veiko Djakivilt 70 228,94 krooni ehk 4488,44 eurot ja viivis protsendina põhisummalt 39 539,02 krooni ehk 2527.- eurot alates 11.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks.

Menetluskulud jätta Veiko Djakivi kanda.

Välja mõista Veiko Djakivilt riigilõiv 7500.- krooni ehk 479,34 eurot Swedbank AS-i kasuks.

Välja mõista Veiko Djakivilt viivis menetluskuludelt 7500.- krooni ehk 479,34 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Pooled sõlmisid xx.xx.xxxx laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 30 000.- kr, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.10.2011. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.10.2008. Alates 10.11.2007 kuni 10.06.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 12 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määra alusel.

Pooled sõlmisid 05.10.2007 määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Charge krediitkaardi, mis oli seotud teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 16 000.- kr ulatuses ning sularahalimiidiga 8000.- kr kalendrikuus. Tagatiseks oli kostja igakuised laekumised. Lepingu p 5.5 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Lepingu p 5.6 kohaselt kui maksepäeval puuduvad vahendid, kohustub kostja maksma tekkinud võlgnevusest viivist 0,22% päevas. 10.11.2007 kohustus kostja maksma krediitkaardiga oktoobris 2007 teostatud tehingute eest summas

16 888,81 kr. Kostja kontol puudusid vahendid nimetatud summa maha võtmiseks, tekkis põhiosa võlgnevus summas 16 888,81 kr. 01.05.2008 ja 20.06.2008 kustutas kostja põhiosa võlgnevusest 3919,21 kr, tasumata jäi põhiosast 12 969,60 kr. 10.06.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 25.06.2010 ja hoiatusega juhul, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 29.06.2009 ütles hageja lepingus eoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 10.12.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 70 228,94 kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6 alusel kostjalt välja mõista: 70 228,94 krooni ehk 4488,44 eurot ja viivis protsendina põhisummalt

39 539,02 krooni ehk 2527.- eurot alates 11.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 7500.- krooni ehk 479,34 eurot Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt 7500.- krooni ehk 479,34 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

xx.xx.xxxx laenulepinguga nr xx-xxxxxx-xx loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale

30 000.- kr krediiti ja tagastamise lõpptähtajaga 10.10.2011. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata alates 10.10.2008 kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule, s.o 10.10.2011. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 18% aastas. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 8923,69 kr. Lepingu kohaselt kui arvelduskontol ei ole varalise kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses vaba raha, on pangal õigus alustada viivise arvestamist hinnakirjas kehtestatud määras. 29.06.2009 ütles hageja lepingu üles. Viivise arvestuse aluseks ajavahemik 10.11.2007-10.12.2010 põhinõudelt 26 569,42 kr. Viivise suurus 3471,47 kr. Seisuga 10.12.2010 oli kostja jätnud tasumata põhivõla summas 26 569,42 kr, intressi summas 8923,69 kr, viivise 3471,47 kr, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

xx.xx.xxxx laenulepinguga nr xx-xxxxxx-xx loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostja kasutusse Visa Classic Charge krediitkaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi 16 000.- kr ulatuses ning sularahalimiidiga 8000.- kr kalendrikuus. Lepingu p 5.5 järgi kohustus kostja maksepäeval hoolitsema selle eest, et arvelduskontol oleks kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Lepingu p 5.6 järgi kohustus kostja tasuma viivist 0,22% võlgnevuselt päevas lepingu p 5.5 rikkumise eest. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata 10.11.2007 kohustuse maksma krediitkaardiga oktoobris 2007 teostatud tehingute eest summas 16 888,81 kr. 10.06.2009 lepingu ülesütlemise kirjaga loeb kohus tuvastatuks, et hageja lubas lepingu üles öelda, kui kostja võlgnevust ei likvideeri. 10.12.2010 seisuga on kostja jätnud tasumata põhivõla summas 12 969,60 kr, teenustasu sularaha väljavõtu eest 410.- kr, teenustasu viivis 494,48 kr, menetlustasu 200.- kr, viivise 17 190,28 kr ajavahemiku eest 10.11.2007 kuni 10.12.2010, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud hageja taotlus kostjalt viivise väljamõistmiseks protsendina tagastamata laenusummalt kuus kuni laenusumma tasumiseni.

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg

2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: