2-10-5828/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-5828

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

29. detsember 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-5828

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i

hagi

Gratšik

Stepanjani

vastu

29 875,85 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

15 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK AS (RK 10183757; asukoht Rüütli 23,

51006

Tartu),

esindaja

Artur

Maljukov,

e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee;

kostja Gratšik Stepanjan

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Gratšik Stepanjani vastu.

2. Välja mõista Gratšik Stepanjanilt BIGBANK AS-i kasuks 29 875 (kakskümmend

üheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja 85 senti, millest 15 000 krooni on

tagastamata krediidisumma, 2007,29 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 12 168,56 krooni sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi eest 27.04.2007 kuni 04.02.2010.

3. Välja mõista Gratšik Stepanjanilt BIGBANK AS-i kasuks alates 05.02.2010 kuni

tagastamata

krediidisumma

täieliku

tasumiseni

viivis

29,09%

tagastamata

krediidisummalt aastas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei

või ületada põhinõuet.

4. Välja mõista Gratšik Stepanjanilt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu 4660 (neli

tuhat kuussada kuuskümmend) krooni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Gratšik Stepanjan võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul

2(3)

alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700059/15tt, mille

kohaselt andis hageja kostjale 15 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma

hagejale intressi 29,09% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei täitnud lepingut

korrektselt, siis edastas hageja kostjale 28.03.2007 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 27.04.2007

lepingu üles.

Hageja nõuab kostjalt kokku 29 875,85 krooni väljamõistmist, millest 15 000 krooni on

tagastamata krediidisumma, 2007,29 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 700 krooni

võla sissenõudmisega seotud kulu ja 12 168,56 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks

palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 29,09% tagastamata krediidisummalt aastas

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.09.2010 (tl 49). Teates kohustas

kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades,

et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada

hagiavalduses

märgitud

ja

asjaoludega

õiguslikult

põhjendatud

ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid

kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

3. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS

§ 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus

tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

5. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0700059/15tt ja

selle maksegraafiku, hageja krediidilepingute üldtingimused, 07.03.2007 meeldetuletuskirja,

28.03.2007 lepingu ülesütlemishoiatuse, 27.04.2007 lepingu ülesütlemisavalduse, hageja

kehtestatud hinnakirja ja viivise arvestuse (tl 11-19).

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 15 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada

krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on

kohustust

rikkunud,

siis

võib

võlausaldaja

kasutada

VÕS

§ 101

lg-s 1

nimetatud

õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt

kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS

§ 113).

VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

3(3)

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava

tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele

jõudmiseks. Hageja hoiatas 28.03.2007 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu

kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes kostjale ühtlasi

kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei täitnud täiendava

tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 27.04.2007 lepingu üles, nõudes kogu võlgnevuse tasumist.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega

viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva

krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist

seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning

p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast.

Seega on antud juhul viivise määraks lepingujärgne viivise määr 29,09% võlgnetavalt summalt

aastas. 04.02.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 12 168,56 krooni.

7. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista 29 875,85 krooni, millest 15 000 krooni on tagastamata krediidisumma,

2007,29 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 700 krooni võla sissenõudmisega

seotud kulu ja 12 168,56 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 27.04.2007 kuni

04.02.2010. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 05.02.2010

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,09% tagastamata krediidisummalt

aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus

hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja

menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3000 krooni, elektroonilise dokumendi

väljatrüki eest tasutud riigilõivu 60 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest

tasutud riigilõivu 100 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni, kokku seega 4660 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik