2-10-53066/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-53066

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17. detsember 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-53066

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i

hagi

Kadri

Saarna

vastu

75 523,41 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

49 172,25 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK AS (RK 10183757; asukoht Rüütli 23,

51006

Tartu),

esindaja

Artur

Maljukov

(e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee);

kostja Kadri Saarna

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Kadri Saarna vastu.

2. Välja mõista Kadri Saarnalt BIGBANK AS-i kasuks 75 523 (seitsekümmend viis tuhat

viissada kakskümmend kolm) krooni ja 41 senti, millest 46 830,71 krooni on tagastamata

krediidisumma,

10 727,82

krooni

sissenõutavaks

muutunud

tasumata

intress,

827,75 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 2341,54 krooni lepingu sõlmimise tasu

ja 14 795,59 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.10.2009 kuni 26.10.2010.

3. Välja mõista Kadri Saarnalt BIGBANK AS-i kasuks alates 27.10.2010 kuni

tagastamata

krediidisumma

täieliku

tasumiseni

viivis

30,96%

tagastamata

krediidisummalt aastas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei

või ületada põhinõuet.

4. Välja mõista Kadri Saarnalt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu 9000 (üheksa

tuhat) krooni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kadri Saarna võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

2(3)

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0900885/15st, mille

kohaselt andis hageja kostjale 46 830,71 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma

hagejale intressi 30,96% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei täitnud lepingut

korrektselt, siis edastas hageja kostjale 24.09.2009 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 19.10.2009

lepingu üles.

Hageja nõuab kostjalt kokku 75 523,41 krooni väljamõistmist, millest 46 830,71 krooni on

tagastamata krediidisumma, 10 727,82 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

827,75 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 2341,54 krooni lepingu sõlmimise tasu ja

14 795,59 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.10.2009 kuni 26.10.2010 eest. Lisaks

palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 30,96% tagastamata krediidisummalt aastas

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

2. Kohus kohustas kostjat 11.11.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 41). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

isiklikult allkirja vastu 13.11.2010 (tl 42). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib

kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse märkimisega.

5. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0900885/15st

ja selle maksegraafiku koos hageja krediidilepingute üldtingimustega, 17.04.2009, 19.05.2009,

26.06.2009, 17.07.2009, 19.08.2009 ja 18.09.2009 meeldetuletuskirjad, 03.06.2009 ja 24.09.2009

lepingu ülesütlemishoiatused, 19.10.2009 lepingu ülesütlemisavalduse, hageja kehtestatud

hinnakirja ja viivise arvestuse (tl 10-31).

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 46 830,71 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada

krediidisumma ning tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on

kohustust

rikkunud,

siis

võib

võlausaldaja

kasutada

VÕS

§ 101

lg-s 1

nimetatud

õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt

kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS

§ 113).

3(3)

VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava

tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele

jõudmiseks. Hageja hoiatas 24.09.2009 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest, pakkudes kostjale

ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei täitnud

täiendava tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 19.10.2009 lepingu üles, nõudes kogu võlgnevuse

tasumist.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega

viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva

krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist

seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning

p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast.

Seega on antud juhul viivise määraks lepingujärgne viivise määr 30,96% võlgnetavalt summalt

aastas. 26.10.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 14 795,59 krooni.

7. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista 75 523,41 krooni, millest 46 830,71 krooni on tagastamata krediidisumma,

10 727,82 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 827,75 krooni võla sissenõudmisega

seotud kulud, 2341,54 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 14 795,59 krooni sissenõutavaks muutunud

viivis perioodi 19.10.2009 kuni 26.10.2010 eest. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus

mõista kostjalt välja alates 27.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis

30,96% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet

kokku põhinõude suurusega.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus

hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja

menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 7500 krooni ja õigusabikulu

1500 krooni, kokku seega 9000 krooni.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik