Legislator Case Law & Legislation
2-10-57320/4 AI generated

2-10-57320/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-57320/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

menetluskulud summas 9 701,44 (üheksa tuhat seitsesada üks krooni 44 sneti) 4 000 krooni (255,65 eurot) alates 2011.a. jaanuarist hiljemalt kuu viimasel

Legislator headnote

AI generated

2-10-57320/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: jaanuarist hiljemalt kuu viimasel

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-57320

Kohtuasi

Korteriühistu hagi SB vastu 9 370,19 krooni ja viivise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Korteriühistu (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja Jaan B

Kostja SB(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2010 tagaseljaotsus.

2. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-10-57320 poolte vahel sõlmitud kompromiss

alljärgnevalt:

2.1 Pooled

kinnitavad,

et

SB

võlgneb

13.12.2010

seisuga

korteriühistule

majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest 6 451,44 (kuus tuhat nelisada

viiskümmend üks krooni 44 senti) krooni.

2.2 Pooled on kokku leppinud, et hageja menetluskulud suuruses 3 250 (kolm tuhat

kakssada viiskümmend) krooni, s.o pool tasutud riigilõivust 1 000 krooni ja

õigusabikulud

2 250

krooni,

jäävad

kostja

SB

kanda.

Muud

poolte

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2.3 Pooled on kokku leppinud, et SB tasub majandamiskulude võlgnevuse ja

menetluskulud summas 9 701,44 (üheksa tuhat seitsesada üks krooni 44 sneti)

krooni (6 451,44 krooni + 3 250 krooni) ositi igakuuliselt suurusega vähemalt

4 000 krooni (255,65 eurot) alates 2011.a. jaanuarist hiljemalt kuu viimasel

päeval Korteriühistu arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank

viitenumbriga 506016006 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

2.4 Pooled lepivad kokku, et juhul kui SB ei täida antud kokkuleppega võetud

kohustust või ei tee seda nõuetekohaselt (jätab tasumata tähtajaliselt või vähem

käesoleva kokkuleppega ettenähtud suuruses), siis kohustub ta alluma

ennetähtaegselt kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud

korras kogu võlgnevuse osas.

3. Lõpetada menetlus Korteriühistu hagis SB vastu 9 370,19 krooni ja viivise

väljamõistmiseks.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada korteriühistu arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is pool menetluses tasutud riigilõivust s.o 1

000 (üks tuhat) krooni.

5. Määrus

saata

riigilõivu

tagastamise

osas

täitmiseks

Kohtute

Raamatupidamiskeskusele (asukoht Lai 11/13, Tartu 51005) pärast käesoleva

kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumäärus

ei

kuulu

edasikaebamisele

tulenevalt

poolte

kokkuleppest

ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

Korteriühistu esitas 17.11.2010 hagi SB vastu 9 370,19 krooni ja viivise väljamõistmiseks.

14.12.2010 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega kuna kostja ei esitanud kohtule tähtaegselt

kirjalikku vastust hagile. 14.12.2010 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi.

Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada, kajastada määruses kompromissi tingimused

ning lõpetada tsiviilasja nr 2-10-57320 menetlus. Hageja palub tagastada pool menetluses

tasutud riigilõivust. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse

lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad

kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei

ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-

de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas

lõpetamisele.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled on

sõlminud kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule. Korteriühistu on 15.11.2010 tasunud riigilõivu 2 000 krooni

Rahandusminsiteeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumrbiga 2900072123,

selgitusega „Riigilõiv hagiavalduselt SB vastu võla nõudes“. Seega kuulub hagejale

tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1 000 krooni.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike

2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised

seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses

kokku leppinud.

Maie Seppo

kohtunik