2-10-34653/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-10-34653 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär

Kersti Särgava

Tsiviilasi

T. P. hagi A. A. vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

15. november 2010.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja T. P. ja kostja A. A. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2.Välja mõista kostjalt A. A.lt, IK *, elukoht *, hageja

T. P., IK *, elukoht *, kasuks elatis alates 19. septembrist 2009.a arvelduskontole nr * * * sündinud tütar J. A., IK *, ülalpidamiseks kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (2175.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *

3. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Kohtukulud panna kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud * tütar J. A., kes elab ema juures. Isa on pere juurest lahkunud ja elab eraldi ning tütre ülalpidamisest osa ei võta. 20. detsembri 2005.a Lääne Maakohtu määrusega kinnitati pooltevaheline kompromiss, mille alusel A. A. pidi T. P.le ühise tütre ülalpidamiseks tasuma 1500.- krooni kuus. Vahepeal hageja loobus elatisest, kuid hiljem uuesti küsides ei tasunud kostja enam rohkem kui veidi üle paari tuhande krooni. Ema teenistus ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi tütart toita ja katta, mistõttu soovib ta ka isa korrapärast osavõttu lapse ülalpidamisest. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja kostja seda vabatahtlikult korralikult ei tee, siis on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse.

HAGEJA NÕUE Hageja kooselust kostjaga sündis tütar J. A., kellele isa ei ole pärast pere juurest lahkumist korrapärast ülalpidamist andnud. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning tütar kasvab jõudsasti, siis hageja ei suuda teda enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt lapsele minimaalse, 2175.- kroonise, elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Tütar on küll veel väike, kuid kasvab jõudsasti, nii et kulutused kasvavad ühel vanemal üle pea. Hageja ise teenib umbes 5000.- krooni kuus. Kuna ka kostja teenistus on praegu samas suurusjärgus, nõustub hageja minimaalse elatisega 2175.- krooni kuus. Elatise väljamõistmist soovib ta alates kümme kuud enne hagi esitamist alates 19. septembrist 2009.a.

KOSTJA ARVAMUS Kostja on hagi materjalid kätte saanud ja nõustub lõpuks kohtus minimaalse elatisega kuus. Ta ei ole vahepeal elatist maksnud kuna oli töötu ja sissetulek ei ole ka käesoleval ajal kiita. Ta on saanud tööle katseajaga ja ei teeni samuti üle 5000.- krooni kuus. Seetõttu on tal ilmselt ka minimaalse elatise maksmisega raskusi, kuid saab aru, et ta on kohustatud lapse ülalpidamiskohustust kandma. Ilma maksegraafikuta on tal raskusi ka tagantjärele elatise maksmisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi on avalduses toodud asjaoludega, poolte ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega põhjendatud ja tuleb seega rahuldada. Poolte kooselust on * sündinud tütar J. A:, kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks isa mitme aasta jooksul on elatist andnud korrapäratult. Perekonnaseaduse § 96 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi § 97 lg 1 järgi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 101 lg 1 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Seetõttu on hageja poolt küsitud minimaalne elatis 2175.- krooni kuus igati põhjendatud ja kostjale see ülejõukäivaks osutuda ei saa. Laps vajab pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks, mistõttu peab ka isa teda piisavalt aitama ja nõutud suuruses elatist eraldi põhjendada pole vajalik. Isa on hagi õigeks võtnud ja saab aru oma kohustustest. Elatis tuleb välja mõista hageja soovitud kuupäevast tähtajast, kümme kuud enne hagi esitamist, see tähendab alates 19. juuli 2009. a.

Kuna isa oma kohustusi siiski korralikult ei täitnud, tuleb kohtukulud panna tema kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik