2-10-27900/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Evert Petersonilt Swedbank Liising AS-i kasuks 15.01.2007 sõlmitud lepingust võlg 107 341 (ükssada seitse tuhat kolmsada nelikümmend üks) krooni 67 senti;
Legislator headnote
AI generated2-10-27900/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Evert Petersonilt Swedbank Liising AS-i kasuks 15.01.2007 sõlmitud lepingust võlg 107 341 (ükssada seitse tuhat kolmsada nelikümmend üks) krooni 67 senti;
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. november 2010, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-27900
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Evert Peterson vastu 107 341.67
krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
107 341.67 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht
Liivalaia 8
15039
Tallinn),
esindaja
Elis
Vija,
e-post
elis.vija@swedbank.ee
kostja Evert Peterson
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Evert Petersonilt Swedbank Liising AS-i kasuks 15.01.2007 sõlmitud lepingust
nr 0150235L tulenevalt:
2.1. võlg 107 341 (ükssada seitse tuhat kolmsada nelikümmend üks) krooni 67 senti;
2.2. viivis tasumata võlalt alates 11.06.2010 kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises
lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
3. Jätta kõik menetluskulud Evert Petersoni kanda.
3.1. Välja mõista Evert Petersonilt Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulu 12 500
(kaksteist tuhat viissada) krooni.
3.2. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja
arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil
kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja
võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb
kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse
kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt
tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele,
sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui
250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt
menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse
Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,
§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja
kirjeldava ja põhjendava osa.
TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses
näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohus leiab, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad
menetluskulud. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist. Hageja menetluskuluks on
hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 12 500 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks
väljamõistmisele.
Kohtunik