2-09-2594/44 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-2594

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2010, kell 16:00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-2594 Tsiviilasi, hageja nõue M D hagi OÜ Benjamin vastu töövaidluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M D (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: OÜ Benjamin (registrikood: 11302336; asukoht: Ehitajate tee 114-17, 13517 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: Roman Skrivel (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise kuupäev

16. november 2010

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja ja kostja vahel 16. novembril 2010 toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, milles pooled on kokku leppinud alljärgnevas: a. Kostja kohustub tasuma hageja arveldusarvele nr XXX Swedbank summa 17 400 (seitseteist tuhat nelisada) krooni 15 kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. b. Pooled leppisid kokku, et töösuhted lõppesid TLS § 76 alusel alates 29. detsembrist 2008. c. Pooled kannavad menetluskulud ise. d. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamisest. e. Pooled paluvad lõpetada kohtumenetluse selles asjas ja hageja taotleb 50% riigilõivu tagastamist.

2. Lõpetada menetlus M D hagi OÜ Benjamin vastu töövaidluses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-2594 jätta poolte endi kanda.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks.

5. Vabastada hageja M D menetluskulude (riigilõivu) summas 5000 (viis tuhat) krooni riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-le 1. kohtumäärus on edasikaevatav menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

2-09-2594

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses on M D hagi OÜ Benjamin vastu töövaidluses.

Kohtuistungil toimunud 16 novembril 2010 sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja tasuma 15 päeva jooksul hagejale 17 400 krooni ning pooled lõpetavad töösuhted TLS § 79 alusel, menetluskulud kannavad pooled ise ning pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Pooled on teadlikud, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtuistungil loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse vältida. Seega ei ole kompromissi kinnitav kohtumäärus edasikaevatav.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kannavad menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 1 pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja esitas kohtuistungil taotluse, milles palub tagastada talle pool tasutud riigilõivust. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 1000 krooni, kuigi oli vaja tasuda riigilõivu summas 6000 krooni. Hageja esitas menetlusabi taotluse, mis oli rahuldatud ning hageja oli kohustatud tasuma riigilõivu summas 1000 krooni.

TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Lähtuvalt TsMS § 190 lg-st 4 kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud

2-09-2594

riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Eeltoodu alusel tuleb hagejal hüvitada riigile menetluskulude kandmisel saadud menetlusabi summas 5000 krooni.

TsMS § 190 lg 7 alusel käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Eeltoodu alusel ja arvestades hageja majanduslikku olukorda leiab kohus, et hageja tuleb vabastada riigituludesse riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna hageja pidi tasuma riigituludesse riigilõivu summas 5000 krooni, mille tasumisest kohus teda vabastas, ei kuulu hageja taotlus poole riigilõivust tagastamiseks rahuldamisele.

TsMS § 179 lg 3 kohaselt maakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 1000 krooni.

Fred Fisker Kohtunik