2-10-33315/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-33315

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi OK vastu 94 525,13 krooni

ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

79 779,53 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (endine ärinimi Aktsiaselts Hansapank,

)

Hageja volitatud esindaja Külli R

Kostja OK(endine perekonnanimi L , isikukood XXX, elukoht

XXX)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OK(endine perekonnanimi L ) 94 525,13 krooni (üheksakümmend

neli tuhat viissada kakskümmend viis krooni 13 senti) Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista OK viivis protsendina põhinõudelt (s o EKP intress + 7% aastas

summalt 79 779,53 krooni) alates 09.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni Swedbank

AS-i kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta OK kanda.

2. Välja mõista OK menetluskulu 12 493,39 krooni (kaksteist tuhat nelisada

üheksakümmend kolm krooni 39 senti) Swedbank AS-i kasuks.

3. Kohustada

OK

tasuma

väljamõistetud

menetluskuludelt

tagaseljaotsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2) Swedbank AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30

päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab

kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

09.07.2010 esitas Swedbank AS hagi OK vastu 94 525,13 krooni ja viivise saamiseks. Nõue

tulenes AS-i Hansapank (nüüd Swedbank AS) ja kostja vahel sõlmitud teleteenuse lepingust,

AS-i Hansapank (nüüd Swedbank AS) ja kostja vahel 11.12.2007 sõlmitud püsimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust ning AS-i Hansapank (nüüd Swedbank AS) ja kostja vahel

15.11.2007 sõlmitud väikelaenulepingust , mille alusel saadud laenu jättis kostja tagastamata.

Hagiavalduses näidatud kostja elukoha aadressil XXX, Tallinn, saadetud dokumendid tagastati

kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“, rahvastikuregistris on kostja andmed linnaosa

täpsusega, Maksu – ja Tolliameti andmebaasis näidatud kostja elukoha aadressil XXX saadetud

dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kostja aadress või

viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte

toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis

on sätestatud TsMS 6-ndas osas. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb

kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui

isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul

viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

AS-i Hansapank (nüüd Swedbank AS) ja kostja vahel sõlmitud teleteenuse lepingust, AS-i

Hansapank (nüüd Swedbank AS) ja kostja vahel 11.12.2007 sõlmitud püsimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust ning AS-i Hansapank (nüüd Swedbank AS) ja kostja vahel

15.11.2007 sõlmitud väikelaenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult

tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §

76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule

leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele 94 525,13 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud.

Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s o EKP intress

+ 7% aastas summalt 79 779,53 krooni) alates 09.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 12 493,39 krooni

järgmiselt: 10 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, 2 393,39 krooni maksekäsumenetluses ja

100 krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 143 p-le 5 asja läbivaatamise kulud on väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate avaldamise kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu

kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes

esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Hagiavalduse kohaselt lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse kostja vastu põhjusel, et

maksettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Nimetatud määruse sai hageja kätte

09.06.2010. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 09.07.2010, seega ühe kuu

jooksul.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse

esitamise eest tasutud riigilõiv 10 000 krooni, maksekäsu avalduselt tasutud riigilõiv 2 393,39

krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100

krooni, kokku 12 493,39 krooni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson