Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-10-35632/5 AI generated

2-10-35632/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-10-35632/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Hagi rahuldada. Suurendada Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega 17.02.2000.a. (tsiviilasi nr 2/3/23-5775/99 A Pilt J Pi kasuks poja J P ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Välja mõista kostjalt A Pilt (P) poja J P (kelle seaduslikuks esindajaks kohtus on J P) kasuks igakuine elatusraha 2610 (kaks tuhat kuussada kümme) krooni kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, so. 26. juulist 2010.a. kuni J P täisealiseks saamiseni s.o

Legislator headnote

AI generated

2-10-35632/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Hagi rahuldada. Suurendada Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega 17.02.2000.a. (tsiviilasi nr 2/3/23-5775/99 A Pilt J Pi kasuks poja J P ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Välja mõista kostjalt A Pilt (P) poja J P (kelle seaduslikuks esindajaks kohtus on J P) kasuks igakuine elatusraha 2610 (kaks tuhat kuussada kümme) krooni kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, so. 26. juulist 2010.a. kuni J P täisealiseks saamiseni s.o

Keywords

AI generated
increase in child support cost of living adjustment meeting the threshold living expenses pension increase maximum sum mortgage
AI generated
2-06-26670/18
Viru Maakohtule 28. septembril 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on Ida-Viru Maakohtu 25. jaanuari 2002 otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis alaealise lapse ülalpidamiseks summas 500 krooni kuus. Hageja väitel laps kasvab ning tema vajadused suurenevad. Hageja palub suurendada Ida-Viru Maakohtu otsusega kostjalt alaealise poja D ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ning kostjat välja mõista igakuise elatusrahana 1 500 alates aasta enne hagiavalduse esitamist kohtule.
2-07-20443/3
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx x-xx; kostja K P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx vald, xxxxx küla Resolutsioon Välja mõista K Plt elatis 6924.- krooni igakuiselt alates 25.05.2007 M P kasuks kuni tütar R, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ja edasi 4616.- krooni kuni tütar K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ja edasi 2308.- krooni kuni poja L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.
2-07-6399/3
Hageja taotleb kostjalt Jõgeva Maakohtu otsusega 18.10.2004 nende ühiste laste Kxxxxxxx Kxxxx, Axxx Kxxxxxxx Axxxx Kxxxxxülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurendamist seadusega kehtestatud miinimummäärani – 1800 kroonini kuus alates 26.02.2007.a. Kohtuotsusega oli elatis välja mõistetud summas 800 krooni kuus. Lapse ülalpidamiseks kulub minimaalselt 3000 krooni kuus. Hageja kuusissetulek on 6000 krooni. Kostja ei tasu elatist igakuiselt, tasumata elatise osas on tekkinud võlgnevus. Lapsi aitab käesoleval ajal kasvatada ja ülal pidada hageja abikaasa, kes ei ole laste isa. Hageja esitas ülevaate väljaminekutest lastele. Hageja taotleb Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumelatise väljamõistmist igale lapsele.
2-09-36932/2
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2-09-63485/32
30.11.2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes lapsele. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled vabaabielus ning kooselust sündis xxx.a poeg E.P., kelle isa on kostja. Kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 1 aasta enne elatisehagi kohtule esitamist summas 2 175 krooni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-10-35632

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2010.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-10-35632 Tsiviilasi J P hagi A P vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J P (

Hageja seaduslik esindaja J P (

Kostja A P (

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. Suurendada Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega 17.02.2000.a. (tsiviilasi nr 2/3/23-5775/99 A Pilt J Pi kasuks poja J P ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.

2. Välja mõista kostjalt A Pilt (P) poja J P (kelle seaduslikuks esindajaks kohtus on J P) kasuks igakuine elatusraha 2610 (kaks tuhat kuussada kümme) krooni kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, so. 26. juulist 2010.a. kuni J P täisealiseks saamiseni s.o

3. Otsus tunnistada viivitamata tagatiseta täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-10-35632

ASJAOLUD 26.07.2010.a. esitas J P (seaduslik esindaja J P) maakohtule hagi A P vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust XXXXXXa. poeg J P ( Abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 07.05.1999.a. otsusega ja kostjalt mõisteti välja elatisraha lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus (tsiviilasi nr 2/3/23-5775/99). Hageja palub kohtul suurendada lapse elatisraha miinimumini s.o 2175 kroonini. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2610 krooni sh tulumaks, kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ja on valmis oma kohustusi täitma, kuid leiab, et põhjendamatu on hageja nõue mõista kostjalt välja elatis kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Kostja on nõus temalt igakuiselt 2610 krooni suuruse elatise väljamõistmisega kuni alaealise J P 18-aastaseks saamiseni. Seetõttu tuleb pidada elatise väljamõistmist kuni J P 21-aastaseks saamiseni ilmselgelt ennatlikuks. Juhul kui J P õpib pärast 18-aastaseks saamist perekonnaseaduse § 97 punktis 2 nimetatud haridusasutuses, siis on kõik eeldused ja võimalused olemas selleks, et tema ülalpidamine korraldada kokkuleppel täisealiseks saanud J Piga väljaspool kohtuasutusi /t.l. 12-13/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostjate poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse § 97 p. 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu hulgas ka alaealine laps. Seega ei ole uue seadusega nõudeõigust kehtestatud alaealise lapse vanemale, mistõttu on kohtus hagejaks (menetlusosaliseks) alaealine laps ja nõude esitanud lapsevanem on alaealise seaduslik esindaja. Kohus saab hagejaks lugeda isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud ajaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus. Seadusliku esindaja esindusõigust tõendab TsMS § 221 lg 1 alusel dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Nimetatud seisukohale jõudis Riigikohus oma 28.10.2010.a. otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10. Vastavalt sünnitunnistusele (tl.3) on alaealise J P vanemateks J P ja A P.

Menetluskulud Hageja ei ole kohtule menetluskulude taotlust esitanud. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

2-10-35632

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kristel Pedassaar kohtunik