2-09-21029/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2010.a kell 10.30, Tallinn, Kentmanni

kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-21029

Tsiviilasi

OÜ

FCavaldus

osaühingu

M

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja

OÜ

FC(XXX

OÜ

eriõigusjärglane,

registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlausaldaja esindaja advokaat Teele Viilup

Võlgnik osaühing M (registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Ajutine pankrotihaldur advokaat Heikki Ojamaa

Kohtuistungi toimumise aeg

8. november 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ FCavaldus osaühingu M pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja osaühingu M (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot 12.

novembril 2010.a kell 10.30.

3. Nimetada

osaühingu

M

pankrotihalduriks

advokaat

Heikki

Ojamaa

(Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid, Narva mnt 5, Tallinn, tel 50 14 196,

e-post heikki@mkab.ee).

4. Määrata osaühingu M võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29. november

2010.a algusega kell 10.15 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis

nr 416.

5. Kohustada osaühingu M juhatuse liiget XXX(isikukood XXX) kohtus vandega

kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate

üldkoosolekut 29. novembril 2010.a kell 10.00. Kui XXX vannet andma ei ilmu,

siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3

kuud.

6. Kohustada osaühingu M juhatuse liiget XXX(isikukood XXX) andma hiljemalt

19. novembriks 2010.a pankrotihaldur Heikki Ojamaale üle osaühingu M vara ja

raamatupidamisdokumentatsioon. Kui XXXteabe andmise kohustust ei täida, siis

on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata osaühingu M ajutise pankrotihalduri Heikki Ojamaa töötasuks 32 400

(kolmkümmend kaks tuhat nelisada) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks.

10. Välja mõista osaühingult M Heikki Ojamaa kasuks ajutise halduri tasu 32 400

(kolmkümmend kaks tuhat nelisada) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks.

11. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ Advokaadibüroo Pohla &

Hallmägi (registrikood 10139182) arvelduskontole nr 221022193143 Swedbank

AS-is 12.10.2010 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 221013921094,

viitenumbriga 3100057358, ajutise halduri tasu katteks kantud 35 000

(kolmkümmend viis tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

GMPOÜ

esitas

11.05.2009

Harju

Maakohtule

avalduse

osaühingu

M

pankroti

väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse aluseks on Hillar Soosalu, osaühingu M, OÜ M ja OÜ

L vahel 12.08.2008 sõlmitud käendusleping, mille p 2 kohaselt vastutab võlgnik OÜ L ja OÜ

UVV(pankrotis)

vahel

01.11.2005

sõlmitud

peatöövõtulepingust

tulenevate

OÜ

UVV(pankrotis) kohustuste täitmise eest. OÜ L ja OÜ UVV(pankrotis) vahel 01.11.2005

sõlmitud peatöövõtulepingust tulenevalt on OÜ L põhinõue OÜ UVV(pankrotis) vastu

23 667 752,35 krooni. 09.02.2009 sõlmisid OÜ L ja GMPOÜ nõudeõiguse loovutamise

lepingu, millega OÜ L loovutas võlausaldajale kõik käenduslepingust tulenevad nõuded

võlgniku vastu. Võlausaldaja saatis 11.02.2009 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles palus

tasuda peatöövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus 23 667 752,35 krooni koos sissenõutavaks

muutunud viivitusintressidega. Pankrotihoiatuse lisana on võlgnikule saadetud teatis

käenduslepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta OÜ L poolt võlausaldajale.

Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnevus tasumata. Võlausaldaja hinnangul on

võlgnik on maksejõuetu.

Harju Maakohtu 27.11.2009 määrusega jäeti osaühingu M pankrotimenetlus algatamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2010 määrusega tühistati Harju Maakohtu 27.11.2009 määrus

ning asi saadeti pankrotimenetluse toimingute tegemiseks esimese astme kohtule.

OÜ FC esitas 06.08.2010 taotluse võlausaldaja eriõigusjärglasena menetlusse astumiseks.

Taotluse kohaselt sõlmisid GMPOÜ ja Ukraina äriühing OOO GIS 27.11.2009 nõudeõiguse

loovutamise lepingu, mille alusel GMPOÜ loovutas OOO-le GIS pankrotiavalduse aluseks

oleva nõude. OOO GIS ja OÜ FC sõlmisid 23.12.2009 nõudeõiguste loovutamise lepingu,

mille alusel OOO GIS loovutas nimetatud nõuded omakorda edasi OÜ-le FC. Taotluse

kohaselt on GMP andnud oma nõusoleku OÜ FC menetlusse astumiseks.

Harju Maakohtu 10.08.2010 määrusega lubati OÜ-l FC astuda GMPOÜ eriõigusjärglastena

käesolevasse menetlusse võlausaldajana GMPOÜ asemel.

Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu ja leiab, et Hillar Soosalu, osaühingu M, OÜ M ja

OÜ L vahel 12.08.2008 sõlmitud käendusleping on tühine ja GMPOÜ-le on OÜ L

loovutanud 12.08.2008 sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõudeõiguse, mitte aga OÜ L OÜ

ja OÜ UVV vahelisest peatööettevõtulepingust tuleneva nõude osaühingu M vastu. Võlgnik

esitas

07.08.2009

vastuväited

pankrotiavaldusele

ja

palus

tühistada

vaidlusalune

käendusleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 alusel.

Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja ei ole tõendanud, et vahepeal nõude omandanud ja

edasi võõrandanud Ukraina äriühing OOO G.I.S. oli nõuete loovutuste hetkel õigusvõimeline.

Käesoleval hetkel on OOO G.I.S. õigusvõime tõendamata. Võlausaldaja poolt esitatud

dokumendid tõendavad vaid seda, et kõnealune äriühing asutati 15.12.2008. Väidetava

direktori 05.10.2010. a kinnitus aga ei tõenda, et vaidlusalune äriühing nõuete loovutuste

hetkel eksisteeris.

Võlausaldaja eest on 12.10.2010 OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi tasunud

Rahandusministeeriumi tagatiste kontole ajutise haldurile tasu ja kulutuste katteks 35 000

krooni.

Harju

Maakohtu

21.10.2010

määrusega

nimetas

kohus

osaühingu

M

ajutiseks

pankrotihalduriks Heikki Ojamaa. Kohus leidis, et OÜ FC pankrotiavalduse aluseks olev nõue

Osaühingu M vastu on selge.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Heikki Ojamaa esitas 05.11.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt ei

ole võlgnik ajutisele haldurile esitanud nõuetekohast vastust ajutise halduri teabenõudele ega

ka selles nõutud dokumente. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku poolt esitatud

andmetel on osaühingu M vara bilansilises väärtuses 20.10.2010 seisuga 73 903 887,00

krooni. Arvestades, et võlgniku põhivara bilansiline väärtus ei vasta tegelikkusele ning vara

turuväärtusele ja käibevara on kajastatud vähemalt 13 410 000 krooni ulatuses ebaõigesti

(aktsiate ja osakute väärtus), on võlgnikul varasid tegelikus väärtuses maksimaalselt

29 195 214,57 krooni, seda eeldusel, et bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu ja ettemaksed

summas 8 497 191 krooni on reaalsed ja täies ulatuses ka sissenõutavad. Kokku moodustavad

osaühingu M kohustused võlgniku poolt esitatud bilansi (seisuga 20.10.2010) alusel

64 097 546,69 krooni ja järelepärimise teel saadud andmetele tuginedes 112 117 083,65

krooni. Osaühingu M kohustused ületavad vara väärtust 82 921 869,10 krooni. Ajutise halduri

hinnangul on osaühing M püsivalt maksejõuetu.

Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et majandusraskused ja

pankrotimenetluse algatamise vajalikkus oli ilmne 2009. majandusaasta esimeses kvartalis,

kui ei suudetud täita laenulepingutest nr XXXja nr XXXtulenevaid kohustusi, mis muutusid

sissenõutavaks 01.11.2008. Olemasoleva informatsiooni põhjal on alust väita, et võlgniku

endise juhatuse liikme XXXpoolt on jäetud täitmata äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 tulenev

äriühingu juhatuse liikme kohustus. Kas ja mis mahus on nimetatud tegevusetuse tõttu

kahjustatud võlgniku ja võlausaldajate huve, vajab täiendavat analüüsi. Samuti vajab

täiendavat analüüsi, kas ja millises ulatuses on kahjustatud võlgniku ja võlausaldajate huvisid

ebaõigete andmete kajastamisega raamatupidamises. Ajutisele haldurile esitatud teabe

kohaselt nähtub aga selgelt, et võlgniku pankrotiavalduse varasem esitamine oleks

vähendanud laenulepingutest tulenevate viiviste suurust. Lisaks on võlgnik võõrandanud

10.02.2010 Tallinnas, Lembitu tn 8 asuva korteriomandi. Kas selle tehinguga kahjustati

võlgniku ja teiste võlausaldajate huve, vajab täiendavat kontrollimist.

Ajutine haldur osundab võlgniku kui üleandja ja Osaühingu CI kui vastuvõtja vahel

20.10.2010 sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingule ja asjaõiguslepingule (edaspidi

üleandmise leping), samuti võlgniku poolt vahetult enne 21.10.2010.a. kohtumääruse

avalikustamist kinnistusosakonnale esitatud avaldusele üürilepingu märke kinnistamiseks ja

isiklike kasutusõiguste seadmise lepingule. Üleandmise leping ei vabasta võlgnikku

temapoolsete kohustuste täitmisest võlausaldajatele. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st

183 lg 1 enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks

muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast

üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeltoodu alusel on

võlgniku juhatus kohustatud ka säilitama endal kogu võlgniku raamatupidamise (kuni 7

aastat) ja selle alusdokumendid ning juhatus ei saa põhjendada nende puudumist sellega, et

need on üle antud vastuvõtjale.

Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades asjaolu, et võlgniku poolt on sõlmitud pankadega

laenu- ja hüpoteekide seadmise lepingud ja nendes sisaldub suure tõenäosusega võlgniku

kohustus teavitada hüpoteegipidajaid taoliste lepingute sõlmimisest ja saada ka pankade

eelnev nõusolek, mida aga võlgnik pole teinud, siis on võlgnik sellega rikkunud lepinguid ja

kahjustanud võlausaldajate huve. Antud juhul ei vabasta ka VÕS § 182 lg 2 võlgnikku taoliste

nõusolekute saamise kohustusest, kuna lepingu pooled on selles vastavates lepingutes kokku

leppinud. Ajutisele halduril ei ole teavet, kas ja milliseid dokumente üldse on vastuvõtjale üle

antud.

Ajutise halduri esialgsel hinnangul, mis langeb kokku ka pankrotiavalduse esitanud

võlausaldaja seisukohaga, on arvestades üleandmise lepingu sõlmimise aega ning selle sisu ja

tingimusi, samuti üürimärke kandmise ja isiklike kasutusõiguste seadmiste lepingute aega ja

sisu, olnud võlgniku peamiseks eesmärgiks kanda võlgniku vara (eelkõige kinnisvara) üle

teisele äriühingule ning sel teel muutes enda varatuks, vabaneda kohustuste täitmisest ning

püüda vältida formaalselt pankroti väljakuulutamist võlgniku suhtes, väites seejuures, et kõik

kohustused on üle antud vastuvõtjale. Ajutisele haldurile jääb arusaamatuks üleandmise

lepingus kajastatud kinnistute väärtused 100 000,00 krooni, 60 000,00 krooni ja 20 000,00

krooni, samuti tasu ettevõtte üleandmise eest – 2 krooni (hind ei sisalda käibemaksu ja sellele

ei lisandu käibemaks), sh mis alusel on taolised summad saadud. Ajutine haldur on eeltoodu

alusel seisukohal, et nimetatud tehing kahjustab võlgniku ja võlausaldajate huve ja kuulub

tagasivõitmisele. Ajutine haldur on seisukohal, et eelnimetatud tehingute sõlmimine on olnud

vastuolus ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ja tegemist on võlgniku pahatahtlikkusega

võlausaldajate suhtes. Peale eelnimetatud lepingute ja kõigi nende lisadega tutvumist ja

võlgniku juhatuse selgituste saamist saab võtta ka lõpliku seisukoha, kas nimetatud tehingute

sõlmimisega on võlgniku juhatuse poolt toime pandud raske juhtimisviga või kuritegu.

Võttes arvesse asjaolu, et võlgniku vara koosneb põhiselt nõuetest ostjate vastu, kolmest

kinnisasjast ning OÜ A osakutest, siis on pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud rahalised

vahendid olemas. Tulenevalt eelnevast leiab ajutine haldur, et osaühingu M pankrot tuleb

välja kuulutada.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse ja kirjalike seisukohtade juurde. Võlgnik jäi

vastuväidete juurde ning leidis, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on ebaselge ja

põhistamata, kuna võlgnik on nõude aluseks oleva lepingu tühistanud. Ajutine pankrotihaldur

jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus osaühingu M pankrot välja

kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 32 400 krooni, millele lisandub

sotsiaalmaks. Võlausaldaja ajutise halduri aruandele vastu ei vaielnud. Ajutise halduri tasu

suurusele võlausaldaja ja võlgnik vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja osaühingu M pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Heikki Ojamaa.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas XXX, osaühingu M, OÜ M ja OÜ L vahel 12.08.2008

sõlmitud käendusleping on kehtiv, kas GMPOÜ-l oli nõudeõigus osaühingu M vastu, kas OÜ

L on loovutanud OÜ-le GMP12.08.2008 sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõude, mitte aga

OÜ L OÜ ja OÜ UVV vahelisest peatööettevõtulepingust tuleneva nõude.

Kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga, et võlgniku väide, et vaidlusalune käendusleping on

sõlmitud OÜ L survel, on paljasõnaline ja põhistamata, samuti ei ole võlgnik esitanud ühtegi

tõendit oma väidete kinnitamiseks. Seega puuduvad alused käenduslepingu tühistamiseks.

Asjakohane on võlausaldaja positsioon, et on möödunud ka käenduslepingu tühistamise

tähtaeg kuna TsÜS § 99 lg 2 sätestab, et tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral –

kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Võlgnik palus 07.08.2009

tühistada vaidlusalune käendusleping, mis sõlmiti 12.08.2008, s.o. rohkem kui aasta tagasi.

Seega on võlgnik minetanud tähtaja käenduslepingu tühistamiseks.

Võlausaldaja väitele, et võlgnik oli teadlik, millised kohustused kaasnevad käenduslepingu

allkirjastamisega ning milliseid kohustusi võlgnik käenduslepingu allkirjastamisega käendab,

võlgnik vastuväiteid ei esitanud. Peatöövõtulepingu allkirjastamise hetkel, mille poolteks olid

OÜ L ja OÜ UVV(pankrotis) oli osaühingu M juhatuse liige XXX ka OÜ UVV(pankrotis)

juhatuse liige ning oli teadlik ka peatöövõtulepinguga kaasnevate kohustuste sisust ja mahust.

Käenduslepingu allkirjastamise hetkel oli osaühingu M OÜ UVV(pankrotis) osanik.

Pankrotiavalduse aluseks on Hillar Soosalu, osaühingu M, OÜ M ja OÜ L vahel 12.08.2008

sõlmitud käendusleping, mille p 2 kohaselt vastutab võlgnik OÜ L ja OÜ UVV(pankrotis)

vahel 01.11.2005 sõlmitud peatöövõtulepingust tulenevate OÜ UVV(pankrotis) kohustuste

täitmise eest. OÜ L ja OÜ UVV(pankrotis) vahel 01.11.2005 sõlmitud peatöövõtulepingust

tulenevalt on OÜ L põhinõue OÜ UVV(pankrotis) vastu 23 667 752,35 krooni. 09.02.2009

sõlmisid OÜ L ja GMPOÜ nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega OÜ L loovutas

võlausaldajale kõik käenduslepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu.

27.11.2009 nõude loovutamise lepingust GMPOÜ ja OOO G.I.S vahel ning 23.12.2009

nõude loovutamise lepingust OOO G.I.S ja OÜ FC vahel nähtub, et OÜ FC on omandanud

GMPOÜ pankrotiavalduse aluseks oleva peatöövõtulepingust ja käenduslepingust tuleneva

nõude.

Võlausaldaja põhinõude suurus on 23 667 752,35 krooni. Võlgnik eelmärgitud summat

võlausaldajale tasunud ei ole. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud

tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31

lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara maksimaalselt 29 195 214,57

krooni, seda eeldusel, et bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu ja ettemaksed summas

8 497 191 krooni on reaalsed ja täies ulatuses ka sissenõutavad. Kohustusi on osaühingul M

vähemalt 112 117 083,65 krooni ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Kuna võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kuludeks, siis tuleb

osaühingu M pankrot välja kuulutada, et pankrotimenetluse käigus anda täpsem hinnang vara

tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste ning kahju hüvitamise nõuete kohta.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku kui üleandja ja Osaühingu CI kui

vastuvõtja vahel 20.10.2010 sõlmitud ettevõtte üleandmise leping ja asjaõigusleping (edaspidi

üleandmise leping), samuti võlgniku poolt vahetult enne 21.10.2010 kohtumääruse

avalikustamist kinnistusosakonnale esitatud avaldus üürilepingu märke kinnistamiseks ja

isiklike kasutusõiguste seadmise leping ei vabasta võlgnikku temapoolsete kohustuste

täitmisest võlausaldajatele. Tulenevalt VÕS §-st 183 lg 1 enne ettevõtte üleminekut tekkinud

kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad

sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees

solidaarselt omandajaga.

Kohus soostub ajutise halduri esialgse hinnanguga, et arvestades üleandmise lepingu

sõlmimise aega ning selle sisu ja tingimusi, samuti üürimärke kandmise ja isiklike

kasutusõiguste seadmiste lepingute aega ja sisu, on olnud võlgniku peamiseks eesmärgiks

kanda võlgniku vara (eelkõige kinnisvara) üle teisele äriühingule ning sel teel muutes enda

varatuks, vabaneda kohustuste täitmisest ning püüda vältida formaalselt pankroti

väljakuulutamist võlgniku suhtes, väites seejuures, et kõik kohustused on üle antud

vastuvõtjale. Asjakohane on ajutise halduri seisukoht, et üleandmise lepingus kajastatud

kinnistute väärtused 100 000 krooni, 60 000 krooni ja 20 000 krooni, samuti tasu ettevõtte

üleandmise eest – 2 krooni (hind ei sisalda käibemaksu ja sellele ei lisandu käibemaks)

kahjustavad võlgniku ja võlausaldajate huve ja kuuluvad tagasivõitmisele. Põhistatud on

ajutise halduri seisukoht, et eelnimetatud tehingute sõlmimine on olnud vastuolus ka hea usu

ja mõistlikkuse põhimõttega ja tegemist on võlgniku pahatahtlikkusega võlausaldajate suhtes.

Peale eelnimetatud lepingute ja kõigi nende lisade analüüsimist ja võlgniku juhatuse selgituste

saamist saab võtta ka lõpliku seisukoha, kas nimetatud tehingute sõlmisega on võlgniku

juhatuse poolt toime pandud raske juhtimisviga või kuritegu.

Ajutise halduri seisukohale, et majandusraskused ja pankrotimenetluse algatamise vajalikkus

oli ilmne 2009. majandusaasta esimeses kvartalis, kui ei suudetud täita laenulepingutest nr

XXXja nr XXXtulenevaid kohustusi, mis muutusid sissenõutavaks 01.11.2008, võlgnik

vastuväiteid ei esitanud.

Seega on võlgnik jätnud täitmata ÄS § 180 lg 51 tuleneva kohustuse, et kui osaühing on

maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab

juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest,

esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse

liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse

olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt

kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed,

mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

Kohus leiab, et kuna osaühingu M olemasoleva vara reaalne väärtus ei kata sissenõutavaks

muutunud kohustusi ja võlgnik ei suuda täita kõigi võlausaldajate nõudeid, siis nõustub kohus

ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.

Kohus leiab, et OÜ FCnõue osaühingu M vastu on pankrotiseaduse mõttes selge. Võlgnik on

minetanud õiguse käenduslepingu tühistamiseks tähtaja möödumise tõttu. Samuti on võlgniku

vastuväited paljasõnalised ja tõendamata.

Tulenevalt eelnevast ning asjaolust, et osaühingul M on olemas vahendid pankrotimenetluse

läbiviimiseks leiab kohus, et osaühingu M pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotimenetluse

käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ja juhatuse

tegevuse kohta.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet

kohustatud andma võlgniku juhatuse liige XXX(isikukood XXX).

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel

isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige XXXon kohustatud hiljemalt 19.11.2010

haldurile üle andma osaühingu M vara ning raamatupidamisdokumendid.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel

või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel XXXtrahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 27 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 32 400 krooni, millele

lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast

1 200 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole

ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui

pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused

pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 32 400 krooni, millele lisandub

sotsiaalmaks, välja mõista võlgnikult, osaühingult M.

OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi tasus 12.10.2010 võlausaldaja eest PankrS § 11 alusel

kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 35 000 krooni. Kohus on

seisukohal, et kuivõrd kohus kuulutab osaühingu M pankroti välja ning ajutise halduri tasu on

võimalik katta pankrotivara arvelt, tuleb OÜ-le Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi tagastada

tagatiste kontole tasutud 35 000 krooni.

Viivi Villemson