2-10-42180/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

11. november 2010.a Tsiviilasja number 2-10-42180 Tsiviilasi V J hagi D I vastu elatise väljamõistmiseks Asja läbivaatamine

27. oktoober 2010.a, avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V J (isikukood XXX elukoht XXX) Kostja: D I (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D I´ilt elatis tema XXX.a sündinud poja A J (isikukood XXX) ülalpidamiseks 2 631.75 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks krooni ja 75 senti) krooni kuus alates 28.12.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a hageja V J kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.

Asjaolud ja hageja nõue 30.08.2010.a esitas V J hagi D I vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooltel XXX.a sündinud poeg A J . Kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 28.12.2009.a summas 2 631.75 krooni kuus.

Menetluse käik Kohus loeb hagimaterjalid ja kohtukutse 27.10.2010.a toimunud kohtuistungile kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel kätteantuks, kuivõrd hagimaterjalid ja kohtukutse on kätte toimetatud kostja eluruumis seal elavale isikule, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja 27.11.2010.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused TsMS § 410 tulenevalt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamine tähendab TsMS § 413 lg 1 tähenduses hagis esitatud nõuete rahuldamist. Hagiväliste taotluste rahuldamine ei ole tagaseljaotsuses võimalik.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama § lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350.00 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175.00 krooni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele alates 28.12.2009.a elatusraha summas 2 631.75 krooni kuus A J ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on lapsele väljamõistetud ühe kuu elatise summa, s.o 2 631.75 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja menetluskulusid ei nõua. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Kohtunik Epp Haabsaar