2-10-40677/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.november 2010.a Paide

Tsiviilasja number 2-10-40677

Tsiviilasi

K. M. hagi K. M. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. M., isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

Kostja: K. M., isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 10.novemberil 2010.a avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista K. M. K. M. kasuks elatis alaealise tütre K. M. ülalpidamiseks 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates 13.augustist 2010.a kuni tütar K. täisealiseks saamiseni 05.aprillil 2011.a.

3. Tunnistada kohtuotsus viivitamata tagatiseta täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista elatis alaealise tütre K M ülalpidamiseks 2600 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 14.08.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ning palus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 1500 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest.

ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt ei ole kostja, vaatamata korduvatele nõudmistele, oma alaealisele tütrele ülalpidamist andnud alates 1996.a. Hageja varaline seisund ei võimalda tal üksinda lapsele normaalset elu tagada. Kostjal on isana kohustus osa võtta laste ülalpidamisest.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud ning kohtuistungile ei ilmunud.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (uus PKS) § 210 kohaselt laieneb uus PKS perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevatest sätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule ja toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue PKS jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Arvestades, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud enne 01.07.2010.a, kuuluvad antud vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) sätted.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Riigikohus on 09.03.2005.a otsuses nr 3-2-1-7-05 väljendanud seisukoha, et „Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma Tsiviilasi nr 2-10-40677

2 (2)

lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu“.

Vaidlust ei ole selles, et pooled on 05.04.1993.a sündinud K M’ vanemad. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka lapse sünnitunnistusega (tl 5). Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ela perekonnana koos ega kasvata ühiselt oma alaealist tütart. Tõendatud on, et poolte alaealine tütar elab hageja juures (tl 7). Kostja elab xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx vallas (tl 9). Hageja väidab ja kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et alates 1996.a ei ole kostja tütre ülalpidamisest osa võtnud. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ole täitnud oma alaealise tütre K ülalpidamiskohustust. PKS § lg mõtte kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Hageja nõue kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab selle.

3. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 mõtte kohaselt peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni. Seega – alates 01.01.2008.a on igakuine minimaalne elatusraha ühele lapsele 2175 krooni kuus. Hageja vähendas kohtuistungil nõutava elatusraha suurust. Hageja nõuab kostjalt igakuist elatusraha 1500 krooni kuus, st oluliselt alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Riigikohus on sõnaselgelt väljendanud seisukoha, et minimaalmäärast väiksem elatis tuleb välja mõista olenemata kohustatud vanema varalisest seisundist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19- 07). PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolude esinemist pooled väitnud ei ole. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja elatise laps K M ülalpidamiseks 1500 krooni kuus.

4. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest.

Hageja taotles kohtuistungil kostjalt elatise väljamõistmist mitte tagasiulatuvalt, vaid alates hagiavalduse esitamisest. Hageja selline taotlus on seaduslik ja kostja olukorda oluliselt kergendav võrreldes esialgse nõudega. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et hageja esitas elatishagi kohtusse 13.08.2010.a, mõistab kohus kostjalt elatise välja nimetatud kuupäevast alates.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lapsele elatusraha saamine seaduses sätestatud minimaalmäärast väiksemas ulatuses on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamata täidetavaks.

Sirje Lahesoo Kohtunik