2-10-24533/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-24533

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2010, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi Sergei Tsvetkov vastu 62246.48 krooni

ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

31317.01 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Bigbank AS, reg nr 10183757, asuk Rüütli 23, 51006

hageja esindaja: Triin Marran J Artur Maljukov, Balti

Võlgade

Sissenõudmise

Keskus

OÜ,

e-post:

kohus@sissenoudekeskus.ee

kostja: Sergei Tsvetkov

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Tartu Maakohtu 20. Septembri 2010 tagaseljaotsust tsiviilasjas nr 2-10-

24533 kirjeldava ja põhjendava osaga.

2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista Sergei Tsvetkov´ilt 59246.48

(viiskümmend üheksa tuhat kakssada nelikümmend kuus krooni ja 48 senti), sh tagastamata

krediidisumma 31 317.01 krooni, intress 5490.74 krooni, võla sissenõudmise kulu 1780.52

krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 20 658.21 krooni Bigbank AS kasuks.

3. Jätta rahuldamata Bigbank AS-i käsitlustasu nõue 3000 krooni, kuna üldtingimuste nr SMS p

8.4 on tühine tüüptingimus.

4. Parandada kirjaviga Tartu Maakohtu 20. Septembri 2010 otsuse punktis nr 4 ja sõnastada

nimetatud otsuse punkt järgmiselt:

Välja mõista Sergei Tsvetkovilt alates 25. maist 2010 kuni tagastamata krediidisumma

31317.01 krooni (kolmkümmend üks tuhat kolmsada seitseteist krooni ja 01 senti, lepingu nr

0700495/15st alusel) täieliku tasumiseni välja viivis 29, 24 % tagastamata krediidisummalt

aastas. Otsuse punktide 2 ja 4 alusel väljamõistetav viivis kokku ei tohi sealjuures ületada

tagastamata krediidisummat , so 31317.01 krooni.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta kõik menetluskulud kostja Sergei Tsvetkov kanda. Välja mõista Sergei Tsvetkov´ilt

menetluskuluna riigilõiv 7615 (seitse tuhat kuussada viisteist) krooni ja õigusabikuluna 1500

krooni, kokku 9115 (üheksa tuhat ükssada viisteist) krooni Bigbank AS-i kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

2/3

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul

(TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa,

mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 4700 krooni ja mitte rohkem

kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

KOHTUOTSUSE KIRJELDAV ja PÕHJENDAV OSA

Tartu Maakohus tegi asjas tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata 20. septembril 2010.

a. Hageja esitas 24. Septembril 2010 kohtule taotluse täiendada kohtuotsust kirjeldava ja

põhjendava osaga. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Hageja on esitanud hagi välja mõista kostjalt 62 246.48 krooni, millest 31 317.01 krooni on

tagastamata krediidisumma, 5490.74 krooni on sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

3000 krooni on käsitlustasu, 1780.52 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulu ja 20 658.21

krooni on sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja palub samuti välja mõista kostjalt alates 25.

Maist 2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29, 24 % lepingu nr

0700495/15st tagastamata krediidisummalt aastas ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kostjale on asja materjalid, sh asja menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue

edastatud 21. Augustil 2010. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt hagile vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et asjas on võimalik hagi rahuldada põhimõtteliselt tagaseljaotusega, kuna kostja

ei ole kohtule vastanud. Samas ei ole hagi mitte täies ulatuses hagiavalduses märgitud ulatuses

õiguslikult põhjendatud. Hageja taotleb muuhulgas välja mõista kostjalt käsitlustasuna 3000

krooni. Hagiavalduse kohaselt põhineb nõue selles ulatuses üldtingimuste nr SMS punktil 8.4.

Nimetatud üldtingimuste punkti kohaselt juhul kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu

rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta

3/3

ettenähtud summas iga 15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku

tausmiseni. Käsitlustasu suuruseks 3000 kroonise krediidisumma puhul on 550 krooni. Hageja

arvestuste kohaselt on käsitlustasu 40 076.67 krooni (1093 päeva /15* 550 krooni), kuid hageja

vähendab käsitlustasu nõuet kuni 3000 kroonini.

Asjas ei ole vaidlust, et pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu. Hagiavaldusest ja

üldtingimuste nr SMS punktist 8. 4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni lepingu

täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega hagejale

tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus nõuda kogu

tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-08, kus hageja on ise olnud

pooleks, märkinud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu

täitmisega viivitamise tagajärgi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju

hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral

täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole

tarbijakrediidilepinguga,

võib

tüüptingimustes

sisalduv

leppetrahvi

kokkulepe

olla

ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus

tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest

seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib

leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3

p 5 järgi.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt peab kohus kontrollima lepingutingimuse, sh tüüptingimuse

kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. VÕS § 421 kohaselt on tarbija

kahjuks

tarbijakrediidilepingu

kohta

kehtestatud

võlaõigusseadusega

sätestatust

kõrvalekalduv

kokkulepe

tühine.

Kuna

käsitlustasu

on

mõeldud

sanktsioonina

tarbijakrediidilepingu alusel võlgnetavate maksetega viivitamise korral, milliseid sanktsioone

ei ole VÕS § 415 lg 1 ette nähtud, siis on tegemist Tarbijat kahjustava ja tühise kokkuleppega

VÕS § 421 alusel. Tüüptingimusena on käsitlustasu kokkulepe tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja §

44 järgi.

Kohus leiab, et kuna kostja on olnud oma lepinguliste kohustuste täitmisega viivituses, siis

tuleb temalt välja mõista ka viivis tagastamata krediidsummalt 31 317.01 krooni VÕS § 415 lg

1 ja TsMS § 367 alusel, samas on kohtupraktika asunud seisukohale, et väljamõistetav viivis ei

tohi üldjuhul ületada põhikohustust, mida tuleb hagi rahuldamise juures arvestada.

Ülejäänud osas kuulub hagi rahuldamisele.

Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja Sergei Tsvetkov kanda. Välja mõista Sergei Tsvetkov´ilt

menetluskuluna riigilõiv 7615 (seitse tuhat kuussada viisteist) krooni ja õigusabikuluna 1500

krooni, kokku 9115 (üheksa tuhat ükssada viisteist) krooni Bigbank AS-i kasuks.

VEA PARANDAMINE 20. septembri 2010 otsuses

TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed

ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. 20. septembri 2010 otsuses on kohus teinud kirjavea

otsuse resolutsiooni punktis 4, kus nimetatud punkti esimeses lauses on ekslikult märgitud

tagastamata krediidisummaks, millelt arvutatakse viivis esimest korda 28 317.01 krooni (õige

krediidisumma on 31317.01 krooni). Sama punkti teises lauses on kohus ekslikult teinud viite

sama otsuse punktidele 1 ja 3, õige on viide sama otsuse punktidele 2 ja 4. Nimetatud vead

tuleb parandada käesoleva otsusega.

Kohtunik