2-09-67762/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-09-67762

Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Kennet Järve vastu 41 767,40 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 34 348,01 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Külli Reinfeld, kostja Kennet Järve ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 04.11.2010

Resolutsioon Välja mõista Kennet Järvelt 41 767,40 krooni ja viivis protsendina alates 09.12.2009 kuni põhinõude ( 34 348,01 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks.

Menetluskulud jätta Kennet Järve kanda.

Välja mõista Kennet Järvelt riigilõiv 7941,69 krooni AS Swedbanki kasuks.

Välja mõista Kennet Järvelt viivis menetluskuludelt (7941,69 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kennet Järve võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 05.11.2002 sõlmisid pooled teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxx. Teleteenuste lepingu järgi toimus kostja teenindamine hageja poolt internetipanga või telefonipanga vahendusel. See tähendas, et kostjal oli võimalus sõlmida erinevaid lepinguid läbi internetipanga. 14.08.2007 sõlmisid pooled internetipanga hanza.net vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 13 000.- kr, intressiga a18% aastas. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti 08.09.2008. 07.01.2008 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx lisa, millega muudeti tagasimaksete ja intressi tasumise tähtpäeva, uueks tähtpäevaks kehtestati 04.kuupäev. Samuti pikendati laenu tagasimaksmise kuupäeva 04.07.2009. Hageja alustas viivise arvestamist puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Hageja arvestas viivist hinnakirjas fikseeritud määra alusel, mis antud hetkel on 0,022% päevas. 28.07.2008 saatis hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse lepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta. Hageja märkis, et kui kostja ei tasu kogunenud võlgnevust hiljemalt 12.08.2008, ütleb hageja lepingu ühepoolselt üles. Kostja jättis kohustused täitmata. 21.08.2008 teavitas hageja kostjat ka e-kirjaga olemasolevast võlgnevusest. Sellest hoolimata ei pidanud kostja vajalikuks võlgnevust tasuda.

16.08.2007 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Rev krediitkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxx krediidilimiidiga 10 000.- kr, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxxxxxxxx. Lepingu p 5.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu p 5.3 alusel maksma kaardi eest hinnakirjas toodud kuutasu. Samuti arvestas hageja lepingujärgset intressi, v.a kaardiga kauba või teenuse eest tasumisel 30 kalendripäeva jooksul alates vastava toimingu tegemisest. Hageja debiteeris intressi ja kuutasu arvelduskontolt maksepäeval, s.o iga kuu 10.kuupäeval ning kostjal lasus kohustus tagada vastava summa olemasolu oma arvelduskontol. Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat või kui kaardiga ületati krediidilimiiti, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohaselt viivist. Lepingu p

11.3 alusel on hagejal õigus leping mõjuval põhjusel kohe üles öelda vastavalt panga üldtingimuste p-le 9, mis on lepingu 13.3 kohaselt lepingu lahutamatu osa. Panga üldtingimuste p 9.1 järgi on pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda. Mõjuvaks põhjuseks loeb üldtingimuste p 9.2.6 teiste hulgas selle, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad. Seoses krediitkaardi kasutamise lepinguga sõlmisid pooled 16.08.2007 krediitkaardikindlustuse poliisi nr xxxxxxxxxxx, mille alusel kohustus kostja tasuma igakuist kindlustusmakset eelneva kalendrikuu eest. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata krediitkaardi lepingust tulenevad maksed. 28.07.2008 ja 21.08.2008 kostjale saadetud kirjalikud meeldetuletused sisaldasid ka vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevate võlgnevuste tasumise palvet. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendavalt antud tähtajaks.

07.01.2008 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 15 000.- kr, intressiga 22% aastas. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti 04.04.2011. Lepingu p 7.1 järgi kohustus kostja hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-peävasest aastast. Kostja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 04.kuupäeval ning tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Vastavalt lepingu p-le 10.1 oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Hageja arvestas viivist hinnakirjas fikseeritud määra alusel, mis antud hetkel on 0,022% päevas. Hagejal on õigus lepingu üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasunud võlgnevust ka kahe nädala möödumisel vastavasisulise nõude saamisest. 28.07.2008 ja 21.08.2008 kostjale saadetud kirjalikud meeldetuletused sisaldasid ka käenduseta väikelaenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tulenevate võlgnevuste tasumise palvet. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendavalt antud tähtajaks.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Reinfeld palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6;

113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 41 767,40 kr ja viivise alates 09.12.2009 kuni põhinõude ( 34 348,01 kr) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 7941,69 kr; välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (7941,69 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited Kostjale tehti kohtuistungi toimumise aeg teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.

Kohtunik: