2-02-225/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 04.november 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-02-225 Tsiviilasi

J. F. hagi V. F. vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.juuni 2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. F. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J. F. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX- XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Simhes- Kazakova Kostja V. F. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX- XX XXXXXXX) Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

25 000 krooni

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.juuni 2010 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Hageja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1. J. F. esitas 01.08.2002 Harju Maakohtule hagi V. F. vastu abielu lahutamiseks, lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks ja ühisvara jagamiseks. Maakohtu 20.05.2004 osaotsusega lahutati poolte abielu ja mõisteti kostjalt välja elatis 1700 krooni kuus alaealise lapse D. F. ülalpidamiseks.

2. Maakohtu 15.06.2009 vaheotsusega tuvastati, et poolte abielu ajal soetatud ühisvara hulka kuulus abielusuhete lõppemise aja seisuga järgmine vara: korteriomand Tallinnas, XXXXXX XX-XX; GÜ S. osak ja OÜ B. osa. Vaheotsus jõustus edasi kaebamata 30.07.2009.

3. Hageja palus jagada poolte ühisvara järgmiselt: - jätta korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX väärtusega 570 000 krooni tema omandisse põhjusel, et ta jäi pärast abielusuhete lõppemist koos tütrega nimetatud eluruumi elama ja elab seal ka käesoleval ajal; - jätta kostja omandisse GÜ S. osaku võõrandamisest saadud rahalised vahendid, mis hageja arvates on vähemalt 567 000 krooni; - jätta kostja omandisse OÜ B. osa väärtuses 40 000 krooni. Hageja palus vara jagamisel kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest, kuna hageja on tasunud üksi korteriomandi eest makseid pärast abielusuhete lõppemist vaatamata sellele, et tegemist on poolte ühisvaraga. Hageja poolt teostatud maksete kogusumma on

113 407,80 krooni, millest ½ on 56 703,90 krooni.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jagada poolte ühisvara nii, et korteriomand XXXXXX XX-XX, Tallinnas jääb kostjale ja kostja hüvitab hagejale poole korteriomandi väärtusest. GÜ S. osaku väärtus on 45 000 krooni ja OÜ B. osa väärtus 40 000 krooni, mis tuleks jagada pooleks. Kostja on nõus GÜ osaku eest hagejale maksma ½ nende väärtusest, sest ta astus GÜ-st välja ja tema ema astus GÜ liikmeks.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

5. Maakohus jagas ühisvara selliselt, et jättis korteriomandi ja OÜ B. osa hagejale ning mõistis hagejalt kostja kasuks enam saadud ühisvara eest välja hüvitise 250 000 krooni.

6. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et korteriomandi, asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX väärtuseks on 570 000 krooni ning et OÜ B. osa väärtuseks on 40 000 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli GÜ S. osaku turuväärtus.

7. Kohus leidis, et ühisvara esemeks oleva osaku väärtus tuleb kindlaks määrata selle aja seisuga, millal osak ühisvara koosseisust välja läks. GÜ S. osaku hind on tõendatud kohtule esitatud GÜ S. aktiga nr 39 02.05.2002, mil garaažiühistu on osaku üle andnud ühistu liikmele A. F. ja osaku väärtuse suuruseks on fikseeritud 110 000 krooni. See ongi ajahetk, mil kostja ühistu liikmete hulgast välja astus ja tema ema sai ühistu liikmeks, s.o mil osak läks poolte ühisvarast välja. Seega oli poolte ühisvaraks olnud GÜ S. osaku väärtus 110 000 krooni. Ühistu osaku väärtust ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud kinnisvaraportaalide väljavõtted 2010.a äripindade hindade kohta ega ka kostja poolt esitatud aktid, mis kajastavad tema panust garaažikompleksi ehitamisse 1995-1999.aastatel.

8. Kogu ühisvara väärtus on 720 000 krooni ja kummagi poole osa sellest on 360 000 krooni. Kuna käesoleval juhul ei esine perekonnaseaduse (PKS) § 19 lg-s 2 sätestatud aluseid, ei saa kohus kõrvale kalduda ühisvara jagamise võrdsuse põhimõttest.

Põhjendatud on jätta korteriomand hagejale, kuna hageja jäi koos poolte alaealise tütrega pärast abielusuhete lõppu 2002.a elama poolte ühisvaraks olevasse korterisse ja elab seal kuni käesoleva ajani. Kuna korteriomand jääb hagejale, kuulub korteriomandi väärtusest ½ ehk 285 000 krooni väljamõistmisele hagejalt kostja kasuks. Kuna kostja võõrandas talle kuulunud GÜ S. osaku pärast abielusuhete lõppemist, mille väärtuseks oli 110 000 krooni ja millest 55 000 krooni oleks ta pidanud andma hagejale, tasaarvestas kohus nimetatud summa hagejalt kostja kasuks väljamõistetava summaga, millest tulenevalt peab hageja maksma kostjale 230 000 krooni. OÜ B. osa väärtusega 40 000 krooni tuleb jätta hagejale, kes on nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks ning seetõttu tuleb kostja kasuks selle eest välja mõista täiendavalt 20 000 krooni. Kokku tuleb hagejal kostjale enam saadud ühisvara eest tasuda hüvitist 250 000 krooni.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

9. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada hüvitise väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta tema omandisse korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX kostjale hüvitist tasumata. Muus osas palus hageja jätta kohtuotsuse muutmata.

10. Kohus jättis tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid GÜ S. osaku väärtuse kohta 2002.a. Sellega rikkus kohus TsMS § 442 lg-t 2, mis viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Hageja poolt esitatud tõendid annavad aluse hüvitise mittemääramiseks korteriomandi jätmisel hageja omandisse, sest nende tõendite järgi ületab kostja poolt võõrandatud osaku maksumus tunduvalt korteriomandi maksumust nii 2002.a kui ka käesoleval ajal. Kostja poolt osaku maksumuse tõendamiseks esitatud 02.05.2002 akt nr 39 sai ebaõige hinnangu. Nimetatud akt ei tõenda osaku turuväärtust.

11. OÜ B. osa jagamise osas on kohtuotsus vastuolus TsMS §-ga 439. Pooled ei nõudnud selle jagamist. Nimetatu mõjutas hüvitise suurust, kuna osa oli jäetud hageja omandisse ning seetõttu tõusis ka hüvitise suurus 20 000 krooni võrra.

12. Kohus kohaldas ebaõigesti PKS § 19 lg 2 p 1. Asjaolu, et hageja on kandnud pika aja vältel üksi korteriomandi ülalpidamiskulutusi, võib olla aluseks poolte võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks. Tegemist on hageja poolt kostja rahalise kohustuse täitmisega, mida on võimalik võtta arvesse ühisvara jagamisel.

Vastus apellatsioonkaebusele

13. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kõik maakohtule esitatud tõendid on õiged ning kohus on neid mitmel korral kontrollinud. Kui hageja ei ole nõus temalt välja mõistetud hüvitist kostjale maksma, on kostja nõus ise hagejale hüvitist maksma, kui korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX jääb kostjale.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

14. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud kohus otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. GÜ

S. osaku väärtuse kindlakstegemisel lähtus kohus põhjendatult 02.05.2002 aktis nr 39 märgitud väärtusest. Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks esitanud tõendeid osaku teistsuguse turuväärtuse kohta. Kinnisvaraportaalide andmed 2007.-2010.a äripindade hindade kohta ei tõenda vaidlusaluse GÜ osaku väärtust 2002.aastal.

16. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus võinud OÜ B. osa ühisvarana jagada ja ületas otsust tehes nõude piire. Hageja soovis selle jagamist hagiavalduses ja kinnitas selle jagamise soovi 20.04.2010 kohtuistungil, paludes jätta osaühingu osa kostjale (t lk 297).

17. Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas ei esine PKS § 19 lg-s 2 sätestatud aluseid, mis võimaldaks kohtul kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Asjaolu, et hageja on kandnud pikema aja jooksul üksi korteriomandi ülalpidamiskulusid, selleks alust ei anna.

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad hageja apellatsioonimenetluse kohtukulud kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel tema enda kanda. Kostja apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist ei taotlenud.

M.Merimaa K. Paal A. Tänav