Legislator Case Law & Legislation
2-10-35543/5 AI generated

2-10-35543/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-10-35543/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank AS (reg.nr 10060701, Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Aleksandr Trušenko ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx x-xx) Resolutsioon Välja mõista A T 6482,38 krooni ja viivis protsendina põhisummalt 5277,26 krooni alates 24.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks.

Legislator headnote

AI generated

2-10-35543/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank AS (reg.nr 10060701, Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Aleksandr Trušenko ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx x-xx) Resolutsioon Välja mõista A T 6482,38 krooni ja viivis protsendina põhisummalt 5277,26 krooni alates 24.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks.

Keywords

AI generated
renovation costs cost estimate necessary expense annual travel expenses recurrent expenditure costs under foreigners act
AI generated
2-11-41474/8
05.09.2011. a esitas hageja kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevus 9 588 euro, intress 718,35 eurot ja viivised. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.09.2009. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 150 000 krooni (so 9 588 eurot). Tagastamise tähtajaks oli 03.07.2010. a, intressimääraks punkti 3.2. järgi oli 15 % aastas kroonisel arvestusel ning 12 % aastas eurolisel arvestusel. Kostja ei tagastanud laenatud summat tähtaegselt vaid 03.09.2010. a maksis osaliselt lepingu intressi 7 500 krooni, kusjuures selleks ajaks oli intressi summaks 18 739,73 krooni. Seega on intressi nõudeks käesolevalt 18 739,73 – 7 500 = 11 239,73 krooni ehk 718,35 eurot. Viivise võlgnevus on arvestatud perioodi 04.07.2009-02.09.2011 eest suuruses 985,36 eurot, sest kostja tasus hagejale 02.02.2011. a 500 eurot, millise arvestas hageja käesolevalt tekkinud viivisevõlast maha. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 03.09.2011. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub kohtukulud kostja kanda jätta.
2-12-3006/9
Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi AS Swedbank hagi I P vastu võlgnevuse 5359.47 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2-09-32391/5
. 08. juulil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt 09.09.2008.a sõlmisid pooled laenulepingu nr 08-128618-VV summas 137 376,85 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.08.2013.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Lepingu sõlmimise päeval koostati ka laenu tagastamise graafik, mille kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12. kuupäeval summas 3 548.60 krooni.
2-11-49256/4
13.10.2011. a esitas hageja kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4 492,67 eurot, intress 742,40 eurot ja viivised. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.02.2010. a laenulepingu summas 72 762,20 EEK, intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 16.01.2015. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 16.03.2010. Alates 16.03.2010 kuni 16.10.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 8 üksteisele järgneva põhiosa ja intressi maksega. 13.10.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 6 372,74 eurot s.h. põhiosa 4 492,67 eurot, intress 742,40 eurot ajavahemiku 16.03.2010-28.10.2010 eest ja põhiosa viivis 1 137,67 eurot ajavahemiku 16.03.2010-13.10.2011. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 14.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtukulud kostja kanda jätta.
2-07-22692/5
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS S E Ü ( reg.nr xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx xxxxxxxx x) hageja esindaja L V, kostja TÜ E ( reg.nr xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxx, xxx tn x), kostja esindaja PR T, kostja P T (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxx tn x), kostja U T (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxx tn x)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-35543

Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi A T vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 5277,26 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank AS (reg.nr 10060701, Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Aleksandr Trušenko ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx x-xx)

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista A T 6482,38 krooni ja viivis protsendina põhisummalt 5277,26 krooni alates 24.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks.

Menetluskulud jätta A T kanda.

Välja mõista A T riigilõiv 1950.- krooni Swedbank AS-i kasuks.

Välja mõista A T viivis menetluskuludelt 1950.- krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Pooled sõlmisid 08.09.2008 laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 12 000.- kr, intressimääraga 23% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.09.2009. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.04.2009. Alates 12.04.2009 kuni 12.09.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 6 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määra alusel. 22.09.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingu lõpptähtaja möödumise kohta alates 12.09.2009, paludes võlad tasuda hiljemalt 07.10.2009 ja hoiatas juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. 12.09.2009 lõppes lepingu tagastamise lõpptähtaeg. 23.07.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevuse kokku 6482,38 kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6 alusel kostjalt välja mõista: 6482,38 krooni ja viivis protsendina põhisummalt 5277,26 krooni alates 24.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 1950.- krooni Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt 1950.- krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

08.09.2008 laenulepinguga nr xx-xxxxxx-xx loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale

12 000.- kr krediiti ja tagastamise lõpptähtajaga 12.09.2009. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata alates 12.04.2009 kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule, s.o 12.09.2009. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 23% aastas. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 737,27 kr. Lepingu kohaselt kui arvelduskontol ei ole varalise kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses vaba raha, on pangal õigus alustada viivise arvestamist hinnakirjas kehtestatud määras. Viivise arvestuse aluseks ajavahemik 12.04.2009-23.07.2010 põhinõudelt 5277,26 kr. Viivise suurus 467,85 kr. Seisuga 23.07.2010 oli kostja jätnud tasumata põhivõla summas 5277,26 kr, intressi summas 737,27 kr, viivise 467,85 kr, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud hageja taotlus kostjalt viivise väljamõistmiseks protsendina tagastamata laenusummalt kuus kuni laenusumma tasumiseni.

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg

2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: