2-10-39956/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-39956

Tsiviilasi

OÜ NS(likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik OÜ NS(likvideerimisel, registrikood XXX,

asukoht XXX)

Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija KM

Ajutine pankrotihaldur Uno F

Asja läbivaatamise kuupäev

29. september 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

OÜ

NS(likvideerimisel,

registrikood

XXX,

asukoht

XXX)

pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril esitada töötukassale töötuskindlustuse seaduses

sätestatud avaldused võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud

palga ja puhkusetasu, töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

3. Likvideerida OÜ NS(likvideerimisel) ja kustutada ta Harju Maakohtu

registriosakonna registrist.

4. OÜ NS(likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

ajutisele pankrotihaldurile Uno F .

5. Pärast OÜ NS(likvideerimisel) kustutamist äriregistrist vabastada Uno F ajutise

halduri kohustustest.

6. Määrata OÜ NS(likvideerimisel) dokumentide vastutavaks hoidjaks likvideerija

KM (isikukood XXX).

7. Määrata ajutise halduri Uno F töötasuks 15 000 krooni, millele lisandub

sotsiaalmaks 4 950 krooni, kokku 19 950 (üheksateist tuhat üheksasada

viiskümmend) krooni ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 997 (üheksasada

üheksakümmend seitse) krooni.

8. Välja mõista OÜ-lt NS(likvideerimisel) ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga

19 950 krooni ja hüvitis vajalike kulutuste katteks 997 krooni Uno F kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise

nõudest.

Asjaolud

OÜ NS(likvideerimisel) esitas 16.08.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli

võlgniku põhitegevusala riiete jaemüük. Ettevõte üüris Tallinnas KK kauplust. Võlgniku

ainuosaniku 17.05.2010 otsusega on vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse

lõpetamise kohta ja algatati likvideerimismenetlus. Avalduse esitamise ajaks on osaühingu

majandustegevus lõppenud. Ettevõte on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse

peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduskriis.

Harju Maakohtu 27.08.2010 määrusega võeti avaldus menetlusse ja nimetati OÜ NS

(likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Uno F .

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Uno F esitas 28.09.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgnikul varana sõiduauto arvestusliku hinnaga 36 960 krooni. Müügihind selgub müügi

käigus, kuid on oluliselt madalam bilansilisest väärtusest. Seega puudub võlgnikul reaalne

vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajatele kohustuste täitmiseks. Kohustusi on

võlgnikul 982 149 krooni ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Ajutise halduri analüüs näitab, et võlgniku majandustegevuses esines pidev

käibevahendite defitsiit. Ajutine haldur on seisukohal, et ettevõtet tervendada ei ole antud

olukorras võimalik ega otstarbekas, kuna see nõuaks suuri investeeringuid. Investeeringute

saamise tagatiseks aga puudub kattevara. Käesoleva asja ettevalmistamise käigus ei avastanud

ajutine haldur tegusid või toiminguid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, raskele

juhtimisveale või muule sarnasele asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti. Võlgniku vara

suhtes

ei

ole

algatatud

täitemenetlusi.

Võlgnikul

puuduvad

rahalised

vahendid

pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur ei

ole tuvastanud vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või

kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜ

NS(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku likvideerija

avaldas kohtule nõusoleku võtta OÜ NS(likvideerimisel) dokumendid oma vastutavale hoiule.

Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜ

NS(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks koos sotsiaalmaksuga 19 950 krooni ning

hüvitada vajalike kulutuste katteks 997 krooni. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja

kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Uno F i arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ NS(likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l

NS(likvideerimisel) on kohustusi 982 149 krooni ulatuses ning piisavalt vara

pankrotimenetluse kulude katteks ei ole. Varana on võlgnikul sõiduauto bilansijärgse

väärtusega 36 960 krooni. Vara reaalne väärtus on ajutise halduri hinnangul oluliselt

madalam. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu.

Samuti ei ole OÜ NS(likvideerimisel) pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja –nõudmise

võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ NS(likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

29.09.2010 määrusega tegi kohus OÜ NS(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud

isikutele ettepaneku tasuda OÜ NS(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks

ettemaksuna 50 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste

kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded.

OÜ NS(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna OÜ NS(likvideerimisel) kohustused ületavad vara reaalse väärtuse

mitmekordselt ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise

pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt

vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ NS(likvideerimisel) pankrotimenetlusest

huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud

lõpetada OÜ NS(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata,

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise

tõttu,

likvideerib

ajutine

haldur

juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise

halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale KMile.

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4

kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 15 000, millele lisandub

sotsiaalmaks 4 950 krooni, kokku 19 950 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 1 500 krooni. Vajalike kulutuste hüvitiseks palub ajutine haldur

määrata 997 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on

mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega.

Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu 19 950 krooni ja kulutuste

hüvitise 997 krooni välja võlgnikult, OÜ-lt NS(likvideerimisel).

Viivi Villemson