2-09-31522/15 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-31522

Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Piret Mikko vastu 6132,67 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 4818,05 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Piret Mikko ( isikukood xxxxxxxxxxx, endine xxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxx xxx xx)

Resolutsioon Välja mõista Piret Mikkolt 6132,67 krooni ja viivis alates 13.07.2010 kuni põhinõude ( 4818,05 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks.

Menetluskulud jätta Piret Mikko kanda.

Välja mõista Piret Mikkolt riigilõiv 1000.- krooni AS Swedbanki kasuks.

Välja mõista Piret Mikkolt viivis menetluskuludelt (1000.- krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Piret Mikko võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud xx.xx.xxxx sõlmisid pooled Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr xx-xxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4000.- kr ulatuses. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 18% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustades tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 160.- kr kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 08.kuupäevaks. Lepingu p 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määras. 12.06.2008 jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse. 12.06.2008 kuni 12.12.2008 kostja püsimakseid ei tasunud.

15.12.2005 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 35 000.- kr, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.12.2008. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12.kuupäeval summas 1267,93 kr. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määra alusel. 16.06.2009 saatis hageja kostjale tähitud kirja lepingute ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta lepingus näidatud aadressil, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 01.07.2009 ja hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ning alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. Lepingu p 14.4 kohaselt loetakse lepingus näidatud aadressil saadetud kirjad kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud viis pangapäeva. 12.12.2008 möödus lepingu 2 tagastamise lõpptähtpäev. 18.12.2009 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xx-xxxxxx-xx alla. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud. 12.07.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevuse hageja ees kokku 6132,67 kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 6132,67 kr ja viivise alates 13.07.2010 kuni põhinõude ( 4818,05 kr) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 1000.- kr; välja mõista Piret Mikkolt viivis menetluskuludelt

(1000.- krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 11.08.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.

Kohtunik: