3-09-110/46 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-09-110

Otsuse kuupäev

18.10.2010

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Jaak Toome kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Pensioniameti peale kahju hüvitamise nõudes. (Kahju

hüvitamise nõue osas, mis puudutab väidetavat kahju

seonduvalt sellega, et Jaak Toome pensioni ei arvestatud

30.09.2008 ümber tagasiulatuvalt, võttes arvesse

sõjaväeteenistuse aega – Riigikohtu lahend 3-3-1-2-10).

Asja läbivaatamise kuupäev

29.09.2010, avalik kohtuistung

Kohtuistungil osalejad

Kaebuse esitaja Jaak Toome,

Vastustaja esindaja Silvia Azojan

Resolutsioon

Jätta Jaak Toome kaebus haldusasjas 3-09-110

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest,

seega

apellatsioonikaebuse

esitamise

viimaseks

kuupäevaks

on

17.11.2010,

Tartu

Ringkonnakohus

võib

lahendada

apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolude kirjeldus.

J. Toomele määrati vanaduspension Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti Jõgeva

osakonna 14. veebruari 2006. a otsusega 6. novembrist 2005.eluaegselt. Tulenevalt RPKS § 28

lg 2 p-st 3 ei arvatud J. Toome pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse

aega Nõukogude armees. J. Toome vaidlustas 14. veebruari 2006. a otsuse halduskohtus. Tartu

Halduskohus rahuldas kaebuse ning tegi ettekirjutuse Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Pensioniameti Jõgeva osakonnal arvata J.Toome pensioniõigusliku staaži hulka Nõukogude

armees kohustuslikus sõjaväeteenistuses oldud aeg ajavahemikul 23.11.1962 kuni 21.08.1965

tagasiulatuvalt, arvates 06.11.2005. Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsusega

tühistati halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-06-605 ning jäeti J. Toome kaebus rahuldamata.

Riigikohtu halduskolleegium jättis 18. jaanuari 2007. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-556 J. Toome

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Jaak Toome on esitanud uue kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Kaebusest nähtuvalt seisneb väidetav kahju selles, et J. Toome vanaduspension arvutati ümber

30. septembrist 2008, võttes arvesse sõjaväeteenistuse aega. J. Toome väitel tulnuks aga pension

ümber arvutada sõjaväeteenistuse aega arvesse võttes tagasiulatuvalt arvates 06.11 2005.

14.02. 2006, mil J. Toomele määrati vanaduspension, sätestati RPKS § 28 lg 2 p-s 3, et

pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti kohustusliku sõjaväeteenistuse ja

asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist. Kuna J. Toome ei olnud suunatud

kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist, siis sellest sättest tulenevalt ei arvatud tema

pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse aega. Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 2008. a otsusega 3-4-1-8-08 tunnistati

RPKS § 28 lg 2 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda

pensioniõigusliku staaži hulka arvata kohustusliku sõjaväe- või asendusteenistuse aega, kui isik

elas Eestis enne ja pärast väljaspool Eestit toimunud sõjaväe- või asendusteenistusse suunamist

ning on omandanud Eestis 15-aastase pensionistaaži.. Pärast põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi seda otsust arvutas Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniamet J. Toome pension

ümber põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse kuulutamise päevast, s.o 30. 09.2008..

J. Toome on seisukohal, et tal oli õigus pensioni ümberarvutamisele arvates 06.11.2005.

Asja materjalidest nähtuvalt lähtus Tartu pensioniamet J. Toome pensioni ümberarvutamisel

sellest, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud kohtuotsusel, millega seadus

tunnistatakse põhiseaduse vastaseks, pole tagasiulatuvat jõudu ja J. Toome pension arvutati

ümber alates 30.09.2008.

Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas 3-3-1-2-10 kohtuotsuse p. 19 kohaselt asunud

seisukohale, et RPKS § 28 lg 2 p 3 tunnistati Riigikohtu 30. septembri 2008. a otsusega

kehtetuks tagasiulatuvalt.

Kolleegium on väljendanud seisukohta, et pärast seda, kui pension on ümber arvutatud

edasiulatuvalt, pole esmaste õiguskaitsevahenditega enam võimalik vältida kahju, mis seisneb

selles, et pension jäeti ümber arvutamata tagasiulatuvalt. J. Toomele väidetavalt tekitatud kahju

seisnebki selles, et talle määratud pension jäeti ümber arvutamata tagasiulatuvalt.

Kolleegium on asunud seisukohale, et RPKS § 612 üheks eesmärgiks on tagada pensionärile

õigus suuremaks ümberarvutatud pensionile, s.o tagada suurema pensioni saamine arvates

päevast, mil jõustub asjakohane seadus või seaduse säte. Seega ei välista võlaõigusseaduse § 127

lg 2 J. Toomele väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.

Riigikohus on halduskohtu otsuse ja ringkonnakohtu otsuse tühistanud RPKS § 612 ebaõige

kohaldamise tõttu ning otsustanud saata asja Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks osas,

mis puudutab väidetavat kahju, mis seisneb selles, et J. Toome pensioni ei arvutatud

30. septembrist 2008 ümber tagasiulatuvalt, võttes arvesse sõjaväeteenistuse aega.

Eeltoodut arvesse võttes on kohus määranud kohtumäärusega 19.03.2010 (asja menetluse

jätkamise kohta ) uuesti läbi vaadata kaebaja taotluse osas, mis puudutab väidetavat kahju, mis

seisneb selles, et J. Toome pensioni ei arvutatud 30. septembrist 2008 ümber tagasiulatuvalt,

võttes arvesse sõjaväeteenistuse aega.

Kohus on nõudnud vastustajalt uue kirjaliku seletuse kaebuse kohta ning andnud vastustajale

võimaluse kohtuväliselt asi ise läbi vaadata.

09.04.2010 on vastustaja esindaja saatnud kohtule kirjaliku seisukoha, milles leitakse , et Jaak

Toome avalduse lahendamine on kohtuväliselt võimalik.

Oma kaebuse täienduses 15.04.2010 on kaebaja märkinud, et kahju tekkimise all on kaebaja

mõelnud pensioniameti otsust nr. 31851, millest tuleneb saamata jäänud pension. Kaebaja on

märkinud ka asjaolud, millest tulenevalt on ta kahju arvutanud (tl. 227). Kaebaja ei nõustunud

menetluse lõpetamisega, seonduvalt sellega , et pensioniamet on uuendanud pensioni

ümberarvestamise menetluse seonduvalt Riigikohtu 11.03.2010 otsusega 3-3-1-2-10 ning

otsustanud maksta tagasiulatuvalt alates 06.11.2005 kaebajale välja ajavahemiku 06.11.2005

kuni 29.09.2008 eest saamata jäänud pensioni 5308 krooni.

Kaebaja on märkinud, et tema jaoks on menetlus lõppenud, kui tema kontole on laekunud

15.000.- krooni , millega saab korvata osakese kaebuses märgitud suurimast tekitatud kahjust –

Eesti purilennukoolile tekitatud kahjust. Kaebaja on nõudnud jätkuvalt moraalse kahju ja

materiaalse kahju hüvitamist, kuna kaebaja arvates tulnuks pensioniametil hüvitada kaebajale

põhiõiguste rikkumisega tekitatud moraalset kahju. Kaebaja leiab jätkuvalt, et tema

inimväärikust on alandatud, elukoha puutumatuse ning au ja hea nime teotamise eest nõuab

kahju hüvitamist. Kohtuistungil toob kaebaja välja asjaolud, et teda on pensioniamet

jooksutanud , sundides teda arhiividest dokumente tooma, mistõttu oli ta sunnitud töölt puuduma

ning tööandja on teda seetõttu töölt vallandanud. Oma töökoha kaotamisega seonduvalt nõuab

kaebaja kahju samata jäänud töötasu eest. Kaebaja on väitnud, et seonduvalt töökoha

kaotamisega, on kaebaja pidanud lahkuma ka oma elukohast, millega on rikutud elukoha

puutumatuse sätet ning kaebajale on sellega tekitatud korvamata kahju ning tema inimväärikust

on alandatud ning au ja head nime on teotatud.

Vastustaja on taotlenud jätta kaebuse mittevaralise kahju nõudes rahuldamata. Vastustaja

on märkinud, et kohtud on tuvastanud, et mittevaralise kahju puhul puudub avaliku võimu kandja

tegevuse õigusvastasus ning puuduvad alused mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nimetatud asjas

on ka kohtud oma seisukoha öelnud ning Riigikohtu otsusega ei ole mittevaralise kahju nõude

osas kohtulahendit tühistatud. Kaebaja pension on ümber arvestatud vastavalt Riigikohtu

lahendile ning kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka on arvestatud sõjaväeteenistuse aeg

tagasiulatuvalt arvates 06.11.2005 ning makstud välja saamata jäänud pension 5308.- krooni.

Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et pensioniamet ei ole kaebaja suhtes süüliselt

käitunud, arhiivides käimist tööajal ei saa panna pensioniametile süüks, kuna arhiividest saab

nõuda dokumente ka kirjalikul teel, pensioniametil on abistav funktsioon dokumentide

väljanõudmisel. Dokumentide esitamise kohustus lasub isikul endal.

Kohtu seisukohad:

Kohus kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud asja materjalidega , asub seisukohale, et kaebus

mittevaralise kahju nõudes ei kuulu rahuldamisele.

Pärast Riigikohtu kohtuotsust haldusasjas 3-3-1-2-10 , millega on tühistatud halduskohtu ja

ringkonnakohtu otsus Riikliku Pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 612 ebaõige kohaldamise

tõttu ning asi on saadetud uueks läbivaatamiseks halduskohtule osas, mis puudutab väidetavat

kahju , mis seisneb selles, et Jaak Toome pensioni ei arvutatud 30.09.2008 ümber tagasiulatuvalt,

võttes arvesse sõjaväeteenistuse aega, on halduskohus vaadanud uuesti selles küsimuses asja

läbi

Riigikohtu halduskolleegium on 11.03.2010 otsuses nr. 3-3-1-2-10 asunud seisukohale, et

RPKS § 28 lg 2 p. 3 tunnistati kehtetuks tagasiulatuvalt Riigikohtu 30.09.2008 otsusega. Seega

on pensioniamet kohtumenetluse käigus asunud seisukohale, et Jaak Toome pensioni saab

ümber arvutada arvates 06.11.2005 ning arvata tema kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg

23.11.1962 kuni 21.08.1965 pensioniõigusliku staaži hulka arvates 06.11.2005, see on ajast, mil

kaebajale on määratud esialgselt vanaduspension (otsus nr. 31851-1 14.02.2006).

Pensioniamet on kohtumenetluse käigus teinud otsuse nr. 7802 26.04.2010, mille kohaselt on

otsustatud arvestada Jaak Toome pensioniõigusliku staazi hulka sõjaväeteenistuse aeg

23.11.1962 kuni 21.08.1965 tagasiulatuvalt alates 06.11.2005 ning on otsustatud maksta Jaak

Toomele välja ajavahemiku 06.11.2005 kuni 29.09.2008 eest saamata jäänud pension 5308.-

krooni.

Seega on pensioniamet välja arvutanud ja välja maksnud saamata jäänud pensioni J. Toomele

tagasiulatuvalt, arvestades sõjaväeteenistuse aega. Pensioniamet on teinud ajavahemiku

06.11.2005 kuni 29.09.2008 eest saamata jäänud pensioni summa arvestuskäigu ning saanud

kogusummaks 5308. krooni, mis on kaebajale välja makstud. Kaebaja materiaalse kahju nõue

on täidetud.

Eeltoodu alusel on kaebaja saanud pensioniametilt positiivse lahenduse ning kaebajale on välja

makstud saamata jäänud pension, kuid kaebaja on soovinud menetluse jätkamist ning ei

nõustunud menetluse lõpetamisega, nõudes jätkuvalt mittevaralise kahju hüvitamist. Siinkohal

puudus kohtul võimalus menetluse lõpetamiseks ning kohus määras uue kohtuistungi aja , et

välja selgitada kaebaja tahe. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et pensioniameti süü tõttu on ta

töölt vallandatud, kuna oli sunnitud töö ajal käima arhiivides pensionistaaži tuvastamise

dokumente otsimas , seoses töö kaotusega on kaebaja kaotanud ka oma eluaseme ning

pensioniamet on kaebaja inimväärikust alandatud ning tema head nime ja au riivanud

seonduvalt kaebaja suunamisega arhiividesse ja dokumentide väljastamisega.

Sama nõudega on kaebaja pöördunud kohtu poole ka esialgselt (tl.99) ning halduskohus ja

ringkonnakohus on jätnud kaebuse rahuldamata. Riigikohus on kohtulahendi 3-3-1-2-10 p. 8

oma seisukohas väljendanud, et kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, mis

puudutavad J. Toome esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ega korda neid põhjendusi.

Seega on kaebaja poolt välja toodud asjaolud, mis puudutavad mittevaralise kahju hüvitamist,

saanud jõustunud kohtulahendi ning selles osas puudub vajadus uuesti seisukoha võtmiseks.

Kohtud on asunud seisukohale, et mittevaralise kahju nõude puhul puudub haldusorgani

tegevuse õigusvastasus ning süüline käitumine ning puudub alus mittevaralise kahju

väljamõistmiseks.

Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole haldusorgan rikkunud. Kohus pidas võimalikuks antud asja

lahendada kohtuotsusega, kuigi kohtumenetluse käigus on vastustaja lahendanud kaebaja suhtes

saamata jäänud pensioni väljaarvestamise ja väljamaksmise küsimuse , mis oleks võimaldanud

menetluse lõpetamist kohtumäärusega, kuid kaebaja soovis jätkuvalt asja menetlemist.

Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.6 jätab kohus

kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud jäävad poolte kanda.

Kohtunik

Mare Priks