2-10-17328/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2010.a kell 11.00, Tallinn, Kentmanni

kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-17328

Tsiviilasi

Osaühingu T avaldus AS-i HGpankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja Osaühing T (registrikood XXX asukoht

XXX)

Võlausaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige M I

Võlgnik AS HG(registrikood XXX asukoht XXX)

Võlgniku juhatuse liige E V

Ajutine pankrotihaldur advokaat Heikki O

Kohtuistungi toimumise aeg

6. oktoober 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu T avaldus AS-i HG pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja AS-i HG(registrikood XXX, asukoht XX) pankrot 15. oktoobril

2010.a kell 11.00.

3. Nimetada AS-i HG pankrotihalduriks Heikki O (Advokaadibüroo Mägi Kraavi

& Partnerid ).

4. Määrata AS-i HGvõlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. november 2010.a

algusega kell 15.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr

416.

5. Kohustada AS-i HGjuhatuse liiget E V e (isikukood XXX) kohtus vandega

kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate

üldkoosolekut 11. novembril 2010.a kell 15.15. Kui E V vannet andma ei ilmu,

siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3

kuud.

6. Kohustada AS-i HGjuhatuse liiget E V e (isikukood XXX) andma hiljemalt 25.

oktoobriks 2010.a pankrotihaldur Heikki O üle kogu AS-i HG vara ja

raamatupidamisdokumentatsioon. Kui E V teabe andmise kohustust ei täida,

siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3

kuud.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata AS-i HGajutise pankrotihalduri Heikki O töötasuks 28 800 krooni,

millele lisandub sotsiaalmaks 9 504 krooni, kokku 38 304 (kolmkümmend

kaheksa tuhat kolmsada neli) krooni.

10. Välja mõista AS-ilt HG Heikki O kasuks ajutise halduri tasu kogusummas 38

304 (kolmkümmend kaheksa tuhat kolmsada neli) krooni.

11. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Osaühingu T arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank 14.08.2010 Rahandusministeeriumi

tagatiste kontole nr 10220034799018, viitenumbriga 3100057358, ajutise halduri

tasu katteks kantud 15 000 (viisteist tuhat) krooni ja M I arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank 09.09.2010 Rahandusministeeriumi

tagatiste kontole nr 10220034799018, viitenumbriga 3100057358, ajutise halduri

tasu katteks kantud 15 000 (viisteist tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise

nõudest.

Asjaolud

Osaühing EEWIesitas 14.04.2010 avalduse AS-i HG pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr

2-10-17328). Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevuse suuruseks võlausaldaja ees 238 375

krooni, millele lisandub seaduses sätestatud viivis. Nimetatud nõue on võlgniku poolt

käesoleva ajani tasumata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnikul puudub piisav vara

kohustuse täitmiseks ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Osaühing T esitas 21.05.2010 avalduse AS-i HGpankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-

10-24379). Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevuse suuruseks võlausaldaja ees 406 902

krooni, millele lisandub seaduses sätestatud viivis. Nõue tuleneb võlausaldaja poolt

võlgnikule alltöövõtu korras teostatud tööde eest esitatud arvetest. Nimetatud nõue on

võlgniku poolt käesoleva ajani rahuldamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnikul puudub

piisav vara kohustuse täitmiseks ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Harju Maakohtu 04.08.2010 määrusega liideti esitatud avaldused ühte menetlusse ja loeti

tsiviilasja numbriks 2-10-17328. 30.08.2010 määrusega võttis kohus vastu Osaühingu

EEWIloobumise pankrotiavaldusest ning lõpetas selles osas menetluse. Osaühing T on

tasunud 14.08.2010 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 15 000 krooni. M

I on Osaühingu T eest 09.09.2010 tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15 000

krooni. Kokku on Osaühing T tasunud ajutise halduri tasu katteks 30 000 krooni. Harju

Maakohtu 09.09.2010 määrusega nimetas kohus AS-i HG ajutiseks pankrotihalduriks Heikki

O. Ajutise pankrotihalduri aruanne

Heikki O esitas 04.10.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgniku poolt esitatud andmetel AS-i HG varade bilansiline väärtus (seisuga 31.05.2010)

8 829 328,07 krooni. Vara reaalseks väärtuseks hindab haldur 3 492 679,84 krooni.

Kohustuste kogusuurus võlgniku poolt esitatud andmetel on vähemalt 5 535 224,83 krooni.

Arvestades asjaolusid, et võlgniku vara koosneb debitoorsetest nõuetest kogusummas

2 942 679,84 krooni, deponeeritud rahast pangas ja ühest kinnisasjast, millele on seatud

hüpoteek AS-i Swedbank kasuks kogusummas 4 225 000 krooni ja mille turuväärtus on vaid

ca 550 000 krooni, ning käesoleva arvamuse seisuga sissenõutavaks muutunud nõuete

suurust, on alust arvata, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate kõiki nõudeid ning see

suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Ajutine haldur on seisukohal, et AS-i HG majandustegevus on olnud kahjumlik alates 2008.

majandusaasta lõpust. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et

majandusraskused ja pankrotimenetluse algatamise vajalikkus oli ilmne 2009. majandusaasta

lõpus. Olemasoleva informatsiooni põhjal on alust väita, et võlgniku endise juhatuse liikme

Andres Puusepa poolt, kes oli juhatuse liige ajavahemikus 19.02.2003-09.08.2010, on jäetud

täitmata ÄS § 180 lg 51 tulenev äriühingu juhatuse liikme kohustus. Kas ja mis mahus on

nimetatud tegevusetuse tõttu kahjustatud võlgniku ja võlausaldajate huve, vajab täiendavat

analüüsi. Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada üldisest majanduslangusest mõjutatud

ehitusturgu ja kinnisvara väärtuse langust. Täiendavat kontrollimist vajab asjaolu, mis

põhjusel 2007-2008. aastatel vähenes võlgniku varade väärtus, samas aga suurenesid võlgniku

kohustused. Käesoleva aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses otseselt

ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga

või muu kuriteo tunnusega tegu. Võttes arvesse asjaolu, et võlgniku vara koosneb põhiselt

ühest kinnisasjast ning nõuetest seitsme võlgniku vastu, siis on pankrotimenetluse

läbiviimiseks vajalikud rahalised vahendid olemas.

Võlgniku varalisest seisust lähtudes on ajutine haldur seisukohal, et AS-i HG suhtes tuleks

välja kuulutada pankrot. Läbi tuleb viia täiendav analüüs arveldusarvelt nähtuvate kannete

ning kinnisvara- ja muude oluliste tehingute osas enne pankrotiavalduse esitamist, milleks

võib olla vajalik ka erikontrolli teostamine. Ajutine haldur ei näe võimalusi pankrotimääruse

tegemise järel kaaluda võlgniku tervendamist, kuid võlgniku tervendamise otsustamine sõltub

eelkõige võlausaldajate otsustest. Võlausaldajate nõuete rahuldamine täies ulatuses ei ole

ajutise halduri hinnangul võimalik.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik tunnistas, et on muutunud

püsivalt maksejõuetuks ega suuda täita võlausaldajate nõudeid. Ajutine pankrotihaldur jäi

oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus AS-i HG pankrot välja kuulutada.

Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 28 800 krooni, millele lisandub

sotsiaalmaks 9 504 krooni, kokku 38 304 krooni. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri

aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AS-i HG pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Heikki O.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on ka ise tunnistanud, et on muutunud

püsivalt maksejõuetuks. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku vara reaalne väärtus 3 492 679,84

krooni ning kohustusi 5 535 224,83 krooni ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik

püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kuludeks, siis tuleb

AS-i HG pankrot välja kuulutada, et pankrotimenetluse käigus anda täpsem hinnang vara

tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste kohta. Samuti peab ajutine haldur vajalikuks

edasise menetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liikme tegudes on kuriteo

tunnuseid. Ajutine haldur palub kohustada võlgniku seaduslikku esindajat esitama haldurile

võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon.

Kohus leiab, et kuna AS-i HG olemasolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi

ning võlgnik ei suuda täita võlausaldajate nõudeid, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri

aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vahendid pankrotimenetluse

läbiviimiseks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem

hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning kahju hüvitamise nõuete kohta.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet

kohustatud andma võlgniku juhatuse liige E V (isikukood XXX).

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel

isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri taotlusele on võlgniku juhatuse liige E V

(isikukood XXX) kohustatud hiljemalt 25.10.2010 haldurile üle andma AS-i HG vara ning

raamatupidamisdokumendid.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel

või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel E V e trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 24 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 28 800 krooni, millele

lisandub sotsiaalmaks 9 504 krooni, kokku 38 304 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine

haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 200 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on

mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega.

Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS §

150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud

vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu

kogusummas 38 304 krooni välja mõista võlgnikult, AS-ilt HOLLIGER GRUPP.

Osaühing T tasus 14.08.2010 PankrS § 11 alusel kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja

kulutuste katteks 15 000 krooni. M I tasus Osaühingu T eest 09.09.2010 kohtu tagatiste

kontole ajutise halduri tasu katteks 15 000 krooni. Kokku on Osaühing T tasunud ajutise

halduri tasu katteks 30 000 krooni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus kuulutab AS-i HG

pankroti välja ning ajutise halduri tasu on võimalik katta pankrotivara arvelt, tuleb

Osaühingule T ja M I tagastada tagatiste kontole tasutud 30 000 krooni, s.o kummalegi

vastavalt 15 000 krooni.

Viivi Villemson