2-09-12268/88 · 2-09-12268/88 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

10. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

Legislator headnote

AI generated

2-09-12268/88 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 10. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

Full text

Ärakiri

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

koht

14.oktoober

2010.a.,

Rakvere

kohtumaja,

Rakvere

Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-09-12268

Tsivii

Tsiviilasi

lasi

A R’i hagi GoBus AS vastu distsiplinaarkaristuse

tühistamise,

töölepingu

lõpetamise

ebaseaduslikuks

tunnistamise ning kuue kuu palga ulatuses hüvitise

väljamõistmise nõudes 93 842 krooni, tööõnnetuse tõttu

sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju nõudes 27 732

krooni

ja

vähesest

xxxxist

edasiste

majanduslike

võimaluste halvenemisega tekkinud kahju nõudes summas

145 745 krooni.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A R, isikukood xxxx, elukoht xxxx,

esindaja volikirja alusel Andres Aavastik, isikukood xxxx,

asukoht OÜ Õigusbüroo Lex, Mammaste, Põlva vald

63211, Põlvamaa.

Kostja: GoBus AS, reg.kood 10085032, asukoht Ringtee 25,

Tartu 50105, Tartumaa,

esindaja volikirja alusel J G, isikukood xxxx, xxxx.

Kohtuistungi

toim

toimumise

umise

aeg

06.09.2010.a.

Istungil osalesid

Hageja ja poolte esindajad

Resolutsioon:

1.

1. 1. Rahuldada

Rahuldada

Rahuldada A R

A R

A R’i hagi GoBus AS vastu distsiplinaar

’i hagi GoBus AS vastu distsiplinaar

’i hagi GoBus AS vastu distsiplinaarkaristuse tühistamise, töölepingu

karistuse tühistamise, töölepingu

lõpetamise

ebaseaduslikuks

tunnistamise

ning

kuue

kuu

palga

ulatuses

hüvitise

lõpetamise

ebaseaduslikuks

tunnistamise

ning

kuue

kuu

palga

ulatuses

hüvitise

lõpetamise

ebaseaduslikuks

tunnistamise

ning

kuue

kuu

palga

ulatuses

hüvitise

lõpetamise

ebaseaduslikuks

tunnistamise

ning

kuue

kuu

palga

ulatuses

hüvitise

väljamõistmise nõudes 93

väljamõistmise nõudes 93 842 krooni, tööõnnetuse tõttu sissetuleku vähenemisest tekkinud

842 krooni, tööõnnetuse tõttu sissetuleku vähenemisest tekkinud

kahju nõudes 27

kahju nõudes 27 732 krooni ja vähesest

732 krooni ja vähesest

732 krooni ja vähesest xxxx

xxxx

xxxxist edasiste majanduslike võimaluste

ist edasiste majanduslike võimaluste

halvenemisega tekkinud kahju nõudes summas 145

halvenemisega tekkinud kahju nõudes summas 145 745 krooni nõudes

745 krooni nõudes

745 krooni nõudes osaliselt.

osaliselt.

2. T

2. Tühistada

ühistada

ühistada GoBus AS poolt

GoBus AS poolt

GoBus AS poolt A R

A R

A R’ile

’ile

’ile 23.02.2009.a.

23.02.2009.a.

23.02.2009.a. käskkirjaga

käskkirjaga

käskkirjaga nr. 3

nr. 3

nr. 3 määratud

määratud

distsiplinaarkaristus, millega kohaldati

distsiplinaarkaristus, millega kohaldati A R

A R

A R’i suhtes poolte

’i suhtes poolte

’i suhtes poolte vahel

vahel

vahel 30

30.1

.1

.11.2006

2006

2006.a. sõlmitud

.a. sõlmitud

töölepingu nr.

töölepingu nr. 58

587 lõpetami

7 lõpetami

7 lõpetamist

st

st tööandja algatusel TLS § 86 p. 6 alusel

tööandja algatusel TLS § 86 p. 6 alusel

tööandja algatusel TLS § 86 p. 6 alusel.

3.

3. 3. Tunnistada GoBus AS poolt

Tunnistada GoBus AS poolt

Tunnistada GoBus AS poolt A R

A R

A R’iga sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 6

’iga sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 6

alusel ebaseaduslikuks j

alusel ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping

a lugeda tööleping

a lugeda tööleping A R

A R

A R’iga lõpetatuks alates 18.02.2009.a. TLS § 79 lg.

’iga lõpetatuks alates 18.02.2009.a. TLS § 79 lg.

1 alusel.

4.

4. 4. Välja mõista GoBus Aktsiaseltsilt (

Välja mõista GoBus Aktsiaseltsilt (

Välja mõista GoBus Aktsiaseltsilt (reg. kood 10085032)

reg. kood 10085032)

reg. kood 10085032) A R

A R

A R’ile

’ile

’ile hüvitis kuue kuu

hüvitis kuue kuu

keskmise palga ulatuses summas

keskmise palga ulatuses summas 79 978

79 978

79 978 (

(

(seitsekümmend ü

seitsekümmend ü

seitsekümmend üheksa

heksa

heksa tuhat

tuhat

tuhat üheksa

üheksa

üheksasada

sada

seitsekümmend kaheksa

seitsekümmend kaheksa) krooni

) krooni

) krooni ja 50 senti.

ja 50 senti.

5.

5. 5. Jätta r

Jätta r

Jätta rahuldam

ahuldam

ahuldamata

ta

ta A R

A R

A R’i hagi GoBus AS vastu tööõnnetuse tõttu sissetuleku

’i hagi GoBus AS vastu tööõnnetuse tõttu sissetuleku

vähenemisest tekkinud kahju nõudes

vähenemisest tekkinud kahju nõudes 39

39 774

774 krooni.

krooni.

6.

6. 6. Jätta rahuldamata

Jätta rahuldamata

Jätta rahuldamata A R

A R

A R’i hagi GoBus AS vastu

’i hagi GoBus AS vastu

’i hagi GoBus AS vastu vähesest

vähesest

vähesest xxxx

xxxx

xxxxist edasiste majanduslike

ist edasiste majanduslike

võimaluste halvenemisega tekkinud kahju nõudes summas 1

võimaluste halvenemisega tekkinud kahju nõudes summas 168

68 776

76 krooni

krooni

krooni ja 20 senti

ja 20 senti

ja 20 senti.

7.

7. 7. Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista A R

A R

A R’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Eesti Vabariigi kasuks ja

) Eesti Vabariigi kasuks ja

) Eesti Vabariigi kasuks ja õiguab

õiguab

õiguabikulude katteks

ikulude katteks

16 920

20 (kuusteist

uusteist

uusteist tuhat

tuhat

tuhat üheksa

üheksa

üheksasada k

sada k

sada kaks

aks

akskümmend) krooni

kümmend) krooni

kümmend) krooni kohustusega tasuda see summa

kohustusega tasuda see summa

ositimaksetena

ositimaksetena 12 kuu jooksul

12 kuu jooksul

12 kuu jooksul 1 410

1 410

1 410 krooni kuus.

krooni kuus.

8. Välja mõista

8. Välja mõista GoBus Aktsiaseltsilt (

GoBus Aktsiaseltsilt (

GoBus Aktsiaseltsilt (reg. kood 10085032)

reg. kood 10085032)

reg. kood 10085032) Eesti Vabariigi kasuks ja

Eesti Vabariigi kasuks ja

riigilõivu kattek

riigilõivu katteks 2

s 2

s 20 000

000 krooni

krooni

krooni (kakskümmend

kakskümmend

kakskümmend tuhat) krooni

tuhat) krooni

tuhat) krooni.

9.

9. 9. Muus osas jätta p

Muus osas jätta p

Muus osas jätta poolte

oolte

oolte menetluskulud

menetluskulud

menetluskulud poolte endi kanda.

poolte endi kanda.

10.

10. 10. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei

kaudu 14.10.2010.a. ja toimetatakse kätte menetlusosaliste

kaudu 14.10.2010.a. ja toimetatakse kätte menetlusosalistele

lele

le ning jõustumisel Kohtute

ning jõustumisel Kohtute

Raamatupidamiskeskusele

Raamatupidamiskeskusele.

.

11.

11. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7)

7)

7).

I. Asjaolud

I. Asjaolud ja hageja nõue

ja hageja nõue

ja hageja nõue.

A

R

esitas

23.03.2009.a.

Viru

Maakohtule

hagiavalduse

AS

GoBus

vastu

distsiplinaarkaristuse tühistamise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning

kuue kuu palga ulatuses hüvitise väljamõistmise nõudes 93 842 krooni, tööõnnetuse tõttu

sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju nõudes 27 732 krooni ja vähesest xxxxist edasiste

majanduslike võimaluste halvenemisega tekkinud kahju nõudes summas 145 745 krooni.

Hagiavalduse täpsustatud tekst on kohtule saabunud 24.03.2009.a. Hagiavalduse kohaselt

hageja töötas kostja juures töölepingu alusel xxxxna. 23.02.2009.a. käskkirjaga karistati

hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 p.

6 alusel. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine temaga on ebaseaduslik. Hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud on tööõnnetus, töövõime kaotus, sissetuleku vähenemine, õigusaktide

ettekirjutuste rikkumine kostja poolt ning põhjuslik seos nende asjaolude vahel. Tööõnnetuse

toimumine on tuvastatud Ida Inspektsiooni poolt 18.11.2008.a. koostatud Ida Inspektsiooni

tööõnnetuse uurimiskokkuvõttega, mille punkt III kohaselt 21.08.2008.a. tööpäeval sõitis

hageja käsundi järgselt xxxx autoxxxxga Volvo, riiklik numbrimärk 308 APT. Kella 19.50

paiku, olles xxxx viimases peatuses, kuulis hageja xxxx mootorist tulevat mürinat, mis peale

jõuülekande väljalülitamist jäi järgi. Kuna A R oli 13.03.2008.a. sama xxxxga tehnilisest

rikkest teatamisel saanud tööandjalt korralduse sõita xxxxga xxxxparki, siis Liikluseeskirja §

223 ja "Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjas"

märgitud tehnilisel ülevaatusel arvestatavad ohtlikud vead ja eriti ohtlikud vead, millega ei

tohi sõita, ei sisalda jõuülekande rikkeid, siis otsustas hageja sõita väikesel kiirusel, umbes 2,5

km kaugusel asuvasse xxxxparki. Xxxxpargis sõitis ta autopesulasse ja seiskas mootori. Hageja

A. Ri seletusest Ida Inspektsioonile nähtub, et väravamehhaanik V G kontrollis xxxxmootori

käivitamisega xxxx tehnilist seisukorda ja andis siis korralduse sõita peale pesemist ja

tankimist II remondiboksi remonti. Hageja hakkas peale xxxx pesemist autopesulas ja

tankimist xxxxpargi kütusetanklas sõitma IV remondiboksi suunas /tegelikult II remondiboksi/

suunas. Xxxx pikkus oli 12,7 meetrit ja vahemaa kütusetanklast kuni otse selle vastas asuva

xxxxpargi administratiivhooneni oli umbes 28 meetrit. Selleks, et mitte riivata xxxx tagumise

otsaga kütusetankla katust, tuli ohutu manöövri sooritamiseks sõita kõigepealt umbes 17

meetrit otse, seejärel tuli xxxxga sooritada 90° järsk parema suunaline manööver IV (tegelikult

II) remondiboksi suunas. Selleks tuli hagejal, roolivõimendi pumbavõlli purunemise tõttu,

kasutada rooli keeramiseks tavalisest suuremat jõudu. Kõige tugevama roolitõmbe momendil

käis pauk ja hageja sai löögi xxxx roolilt vastu parema käe õlga. Manöövri lõpetas hageja

vasaku käega ning jättis xxxx remondiboksi ette seisma. Seejärel andis ta ära xxxxga

kaasasolevad nõutavad dokumendid ning pöördus 21.08.2009.a. kella 20.52 ajal Rakvere haigla

EMO-sse. Xxxx hilisemal ülevaatusel xxxxpargi lukksepp I Pi poolt, kes on ühtlasi

töökeskkonnavolinik, selgus, et oli purunenud roolivõimendi pumbavõll, mis raskendas rooli

keeramist.

Ida Inspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte punkt IV kohaselt saatis Rakvere Haigla

EMO arst Maris Veinpalu 25.08.2008.a. Tööinspektsiooni kohalikule asutusele xxxxe teatise,

mille kohaselt esines hageja A R’il tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustus - parema

õlavarreluu murd (lisauuringutel diagnoositi õlavarrekõõluse eesmise osa osaline vigastus).

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kehavigastus kuulub raskete tervisekahjustuste hulka.

Hageja A R pidi xxxxpargi territooriumil alluma töölepingu p. 2.3 (viide ametijuhendile) ja 6.3

ning töösisekorraeeskirja p. 9.3 kohaselt väravamehhaanik V G’i korraldustele viia xxxx pärast

pesu ja tankimist remonti, mida ta tegi. Seega oli tööandja võtnud vastutuse enda peale ja

eiras töösisekorraeeskirja p. 3.3.4. Korralduse järgimise tõttu ja tööandja poolsete töötervishoiu

-ja tööohutusnõuete rikkumise tõttu juhtus 21.08.2008.a. tööõnnetus. Hageja ei nõustu, et ta

eiras tööandja poolseid juhiseid ja tööohutusnõudeid, kuna kostja polnud väljastanud

töösisekorraeeskirjade p. 12 väljatoodud üldohutusjuhendit, samuti polnud kostja välja

töötanud riketest või muudest asjaoludest teatamise korda. Tehnilist riket ei tuvastanud

21.08.2008.a. kella 19.50 paiku ka väravamehhaanik V G, kes oleks tehnilise rikke

tuvastamise korral pidanud keelama edasise xxxxga sõitmise. Seega järgis hageja igati

tööandjapoolseid korraldusi vastavalt töölepingu p.-le 6.3, mille kohaselt pooled kohustuvad

järgima töölepinguseadusega neil lasuvaid vastastikuseid kohustusi, TLS §-le 50 p. 1, mille

kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma erikorralduseta

ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, ja kollektiivlepingu p.-le

3.2.3, mille kohaselt peab tegema töölepingus kokkulepitud tööd ning täitma erikorralduseta

ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, ja p. 3.2.4, mille kohaselt

peab töötaja täitma tööandja kõiki seaduslikke suulisi ja kirjalikke korraldusi õigeaegselt ja

korrektselt, ning ka töösisekorraeeskirjade p.-le 3.2.7. Tööõnnetuse raportis p. 5 kostja ei

leidnud ega märkinud tööõnnetuse põhjustena tööohutusnõuete rikkumist töötaja poolt. Kostja

leidis tööõnnetuse raportis p. 7, et riskianalüüs oli küll tehtud, kuid tööõnnetusega seotud

riskid ei olnud arvestatud. Tööõnnetuse tagajärjel oli hageja alates 22.08.2008.a.- 17.02.2009.a.

ajutiselt töövõimetu ning alates 18.02.2009.a. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa pensioniameti

otsuse nr. 481701 kohaselt kuni 1 aasta püsivalt töövõimetu. Kuna hagi rahuldamiseks tuleb

tuvastada, milliseid seadusest tulenevaid ohutusnõudeid kostja rikkus, siis vastavalt Ida

Inspektsiooni Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttele (18.11.2008 uurimismaterjal nr 8.1-40 /3334)

rikkus kostja tööandjana Töötervishoiu-ja tööohutuse seaduse § 13 lg. 1 p. 1 ja § 13 lg. 1 p. 3, §

13 lg. 1 p. 2, 12 nõudeid. Uurimiskokkuvõttest nähtuvalt tuvastati, et 1) kostja ei vii läbi

piisava põhjalikkusega töökeskkonna sisekontrolli, kuigi TTOS § 13 lg. 1 p. 1 järgi on tööandja

kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab,

korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt TTOS-ses või selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte

tegevuse lahutamatu osa, millele on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna

riskianalüüsi tulemused, 2) AS GoBus 05.11.2008.a. koostatud riskianalüüsist nähtub, et

seisuga 21.08.2008.a. ei olnud tehtud riskianalüüsi, et riskianalüüsi korraldamise käigus ei ole

välja selgitatud töökeskkonna ohutegureid, mis kaasnevad autoxxxx tehniliste või muude

riketega. TTOS § 13 lg. 1 p. 3 järgi on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna

riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse

korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema

ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske TTOS §-s 10 nimetatud töötajatele ning

töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske, 3) AS-s GoBus

ei kontrollita piisavalt töötajate poolset töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist, töötaja A R

jätkas tööd töövahendiga, millel olid ilmsed tehnilise rikke tunnused. TTOS § 13 lg. 1 p. 12

järgi on tööandja kohustatud tutvustama töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning

kontrollima nende täitmist. Kostja on rikkunud järgmiseid töötervishoiu-ja tööohutust

reguleerivaid sätteid: TTOS § 4’ sätet- kuna töövahend, milleks oli autoxxxx, millega õnnetus

juhtus, ei olnud tehniliselt heas seisukorras ning ohtude vältimiseks ettenähtud

kaitsevahendid ja ohutusseadised ei olnud korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Õnnetuses

osalenud autoxxxx Volvo Asokki, väljalaske aasta 1988, on üle 20 aasta vana ning oleks

nõudnud tihedamat hooldust, remonti, et ära hoida tööõnnetusi. Kostja seda ei teinud. 2008. a.

lõpus võeti käigust ära mitmed autoxxxxd vanuse tõttu, ka autoxxxx Volvo Asokki 2009.a.

käsundite täitmiseks kasutatud ei ole. Hageja pidi kostja juures töötamise ajal korduvalt

kasutama erinevaid asendusxxxxe, kuna autoxxxxd olid tihti tehniliste probleemide tõttu

remondis. Nt. on hageja kasutanud lisaks oma põhixxxxle Mercedes Bens 814D, reg.nr 637

MEO, alates 25.03.2007.a. suuri xxxxe seitse tükki ja alates 05.03.2008.a. autoxxxx Volvo

Asokki, reg.nr 308 APT. Kostja rikkus TTOS § 5 lg. l sätet - kuna töövahendi

(transpordivahendi) kasutamine - sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport,

jms ohustas töövahendi kasutaja tervist ning töö-ja elukeskkonda. Sõiduvahendi, autoxxxx

Volvo Asokki, millega õnnetus juhtus, xxxx mootoris oli mürin, tuvastati, et purunenud oli

roolivõimendi pumbavõll, mille purunemise tõttu tuli hagejal xxxxga sõitmiseks xxxxpargi

territooriumil kasutada rooli keeramiseks tavalisest suuremat jõudu. Tihedama autoxxxx

hoolduse korral oleks autoxxxx Volvo Asokki olnud tehniliselt korras ning poleks põhjustanud

purunenud roolivõimendi pumba tõttu hagejale tervisekahjustust.

TTOS § 5 1g. 2 sätet - kuna tööandja ei ole taganud, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks.

TTOS § 6 lg. 2 sätet - kuna tööandja ei ole rakendanud abinõusid, et füüsikalistest

ohuteguritest (mh masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad ning muud samalaadsed

tegurid) tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.

TTOS § 9 lg. l ja 3 sätet - kuna kostja ei ole rakendanud abinõusid füsioloogiliste ohutegurite

(füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordamine, üleväsimust põhjustavad sundasendid

ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia

tervisekahjustuseni) minimaliseerimiseks, sh kohandanud töö töötajale võimalikult sobivaks,

arvestanud töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi iseärasusi. Tööõnnetuse päeval tuli käsundit

täita autoxxxxga Asokki, mis oli hagejal asendusxxxx ja mis on naisterahvale tavalisest

raskemini juhitav töövahend. Selle xxxx rool oli teadaolevalt raskem kui teistel xxxxdel ning

rooliprobleemi ei lahendatud. Hageja põhixxxx, millega tavaliselt käsundeid täitis, oli

Mercedes Bens 814D, reg.nr 637 MEO. TTOS § 12’ lg. l sätet - kuna tööandja pole taganud

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist igas tööga seotud olukorras, TTOS § 12 lg. 2

kohaselt on tööandja lubanud tööle töötaja, kellel puudusid vajalikud eriteadmised ja oskused

ning töötervishoiu-ja tööohutusalased teadmised, so hageja A R’ile ei olnud tööandja andnud

väljaõpet tehnilise rikkega xxxxga töötamiseks. Liikluseeskirja § 223 kohaselt kui teel tekib

rike, mis võib ohustada liiklust, peab juht püüdma selle kõrvaldada, kui see on võimatu ja tegu

pole rikkega, mis tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelab sõiduki kasutamise, tohib

ettevaatlikult rikke iseloomu arvestades, sõita mööda lühimat teed ainult remondikohani.

TTOS § 12 lg. 1, 2 sätet - kuna tööandja ei ole kavandanud ja rakendanud meetmeid

terviseriskide vältimiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja

sotsiaalse heaolu edendamiseks, sh ei ole hinnanud riske ja üritanud nende riskide tekkimist

vältida, so tööandja ei ole välja selgitanud töökeskkonna ohutegureid, mis kaasnevad autoxxxx

tehniliste või muude riketega, ja ei ole hagejale andnud sellekohast välja-täiendõpet, sh

töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (edaspidi TöKasut.TTnõuded)

(määrus nr 13,VV 11.01.2000).

TöKasut.TTnõuded mille § 1 lg. 1 kohaselt tööandja ei ole taganud, et töötaja kasutusse

antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning seda hoitakse sellises korras, mis tagab

töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti ei ole tööandja taganud, et kui ohutust ei

ole võimalik täielikult tagada, siis rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks

vähendamiseks. TöKasut.TTnõuded § 1 lg. 6 sätet, kuna tööandja ei ole taganud kasutajale

töövahendi kasutamiseks vajalikku väljaõpet ja ohutusalast juhendamist.

Hageja leiab, et nimetatud töötervishoiu-ja tööohutust reguleerivate sätete rikkumise

tagajärjel juhtus hagejal tööõnnetus ning ta sai kehavigastuse. Tööõnnetuse tagajärjel

tuvastati hagejal 100% töövõime kaotus ning seetõttu esineb põhjuslik seos kostja

tegevusetuse, tööõnnetuse ja tekkinud kahju, so hagejal sissetuleku vähenemise vahel. Kostja

poolt töötervishoiu-ja tööohutust reguleerivate sätete rikkumine (eiramine) oli õigusvastane

ning nende nõuete rikkumise tagajärjel sai hageja tööõnnetusel kehavigastuse. Samas

sätestab Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPkS) § 16 lg. 1, et püsiv xxxx

on kas täielik- või osaline xxxx. RpkS § 16 lg. 2 kohaselt on täielikult töövõimetu isik,

kellel esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud

funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima. RpkS § 16 lg. 5 kohaselt

täielikule xxxxele vastab töövõime kaotus 100 protsenti.

Hagi on õiguslikult põhjendatud. TTOS § 22 lg. l kohaselt on tööõnnetus töötaja

tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal

tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

TTOS § 22 lg. 2 kohaselt liigitatakse tööõnnetus raskusastme järgi kergeks, raskeks või

surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetus, mis põhjustas töötajale raske

kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Kostja poolse tööohutuse nõuete rikkumise tõttu juhtus

hageja A R’il tööõnnetus ning seega esineb põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja

hagejal tekkinud kahju vahel. VÕS § 130 lg. l kohaselt loetakse kahjuks täielikust ja

osalisest xxxxest tekkinud kahju, sealhulgas sissetuleku vähenemisest ja edasiste

majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-114-08

ja 3-2-1-117-08 kohaselt tervisekahjustuse põhjustamisega saamata jäänud sissetulek tuleb

hüvitada töötajale üldjuhul perioodiliste maksetena VÕS § 136 lg. 2 alusel ning kahju

õigusvastasel tekitamisel peab kohaldama samaaegselt VÕS 53. ptk-s sätestatut. VÕS § 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. l p. 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui

see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Hageja leiab, et

kokku arvestatuna on tema sissetulek tööõnnetuse tõttu vähenenud ajutise xxxxe perioodil

22.08.2008.a.- 17.02.2009.a. summas 27 732 krooni. Tema töötasu perioodil 01.01.2008.a.-

21.08.2008.a. oli 119 997 krooni, so 512.80 krooni päev, xxxxhüvitis perioodil 22.08.2008.a.-

17.02.2009.a., so 180 kalendripäeva 64 572 krooni brutos, hüvitust sai hageja 358,73 krooni

päevas. Kui hageja oleks sel ajal 22.08.2008- 17.02.2009 saanud käia tööl, oleks ta teeninud

päevas 512,80 krooni, vahe seega 512,80 krooni - 358, 73 krooni on 154.07 krooni päev ja 180

kalendripäeva eest brutos 27 732 krooni, mis on tööõnnetuse tagajärjel osalise xxxxe tõttu

sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa pensioniameti

otsusega on hagejale määratud alates 18.02.2009.a. 100 % töövõimekaotus üheks aastaks.

Töövõimekaotus on otseses põhjuslikus seoses 21.08.2008.a. toimunud tööõnnetusega.

Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr. 481701, 18.02.2009.a. on märgitud § 10 lg. 1 p. 1, mille

kohaselt oli xxxxe põhjuseks töövigastus. Xxxx on määratud hagejale 18.02.2009.a.-

28.02.2010.a., kokku 376 päeva, 3 798 krooni kuus, so 125,18 krooni päevas, veebruaris

2009.a. 11 päeva ja 365 päeva on 47 068 krooni, palk xxxxi ajal oleks olnud 2008.a. arvestuse

kohaselt 192 812.80 krooni, sellest lahutada xxxx 47 068 krooni on 145 745 krooni.

VÕS § 130 reguleerib kahju hüvitamist tervise kahjustamise või kehavigastuse

tekitamise korral. VÕS § 130 lg. l kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse

tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduse suurenemisest tekkinud kulud,

ning täielikust või osalisest xxxxest tekkinud kahju, sealhulgas sissetuleku vähenemisest ja

edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Vastavalt VÕS § 136 lg. 2 kohaselt surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või

tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja

arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt

makstava rahasummana. Hageja leiab, et osalisest xxxxest tekkinud kahju summas 27 732

(brutos) krooni peaks kostja tööandjana hüvitama ühekordse maksena ning täielikult xxxxest

tekkinud kahju sissetuleku vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemises

summas 145 745 krooni tuleks hüvitada perioodiliste maksetena ühe aasta jooksul summas 12

145.40 krooni kuus.

Hüvituse summade täpsustamiseks esitas hageja 18.12.2009.a. taotluse, mille kohaselt

töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tulenev kuue kuu keskmise palga hüvitise nõue (ühe

tööpäeva tasu 750.16 alusel) on 79 978.50 krooni. Hüvitise summa on võetud 2009.a. märtsis

kalendrijärgsete tööpäevade järgi. A R sai teate töölepingu lõpetamiseks postiga 27.02.2009.

28.02.2009 oli laupäev. Kalendaarseid päevi 6 kuu järgi (veebruar 2008-juuli 2008) 125 päeva,

lahutada 2 puhkuse päeva ja 18 kalendaarset tööpäeva mais, mil hageja viibis ajutisel

xxxxlehel, 125 tööpäeva- 21 on 104 tööpäeva, keskmine kuue kuu tasu 66 014.20 krooni jagada

104 on 634.75 krooni. 634.75 kr korda 126 kalendaarse tööpäeva on 79 978.50 krooni. Hageja

täielikust xxxxest tekkinud kahju, sealhulgas sissetuleku vähenemisest ja edasiste

majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju VÕS § 130 lg. 1 järgi, arvestuse

aluseks on võetud Ravikindlustuse seaduse § 54 lg. 3 analoogia. Tööõnnetuse tagajärjel oli

perioodil 21.08.2008- 17.02.2009 ajutiselt töövõimetu. Hageja töötasu perioodil 01.01.2008-

21.08.2008 oli 119 997 krooni, sellel perioodil oli 234 päeva lahutada 27 haiguspäeva on 207

päeva. 119 997 kr jagatud 207 päevaga on 579,70 krooni päev. Hageja ajutine xxxx kestis

21.08.2008 kuni 17.02.2009,so 180 kalendripäeva, hageja sai haigushüvitist 64572 krooni

brutos, 64 572 krooni jagatud 180-ga on 358,73 krooni päevas. Kui hageja oleks sel ajal

21.08.2008- 17.02.2009.a. saanud käia tööl, oleks ta teeninud päevas 579.70 krooni, 579.70

krooni korda 180 päeva on 104 346 krooni, vahe 104 346 krooni miinus 64 572 krooni on 39 774

krooni. Sissetuleku vähenemisest - vähesest xxxxist edasiste majanduslike võimaluste

halvenemisest tekkinud kahju (püsival xxxxil olles) arvestuseks on 119 997 krooni jagatud 207

päevaga ja mis on 579.70 krooni. Hageja viibis püsival xxxxel 18.02.2009.a.- 28.02.2010.a.

kokku 376 päeva, 3 798 krooni kuus, 18.02.- 28.02.2009.a. summas 1 492 krooni. Alates

01.03.2009.a. pension seoses indekseerimisega summas 3 991 krooni on perioodil 18.02.2009.a.-

28.02.2010.a. kokku 49 191 krooni (1 492 krooni liita 3 798 krooni liita 3 991 krooni), 579.70

krooni korda 376 päeva on 217 967.20 krooni, lahutada pension summas 49 191 krooni jagatud

376 päevaga on l30.80 krooni korda 376 päeva 49 191 krooni. 217 967,20 krooni lahutada 49

191 krooni on 168 776.20 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 130 , 136, 1043, 1045, TTOS § -

dest 4’, § 5 lg.l, lg 2, § 6 lg.2, § 9 lg 1,3, 3’, § 12 lg.l-2, § 12’ lg. l-2, 22 lg.l-2 ja TöKasut.T.T.

nõuded § 1 lg. l ja lg 6, TkMS § 362, 363 alusel.

Hageja palub: tühistada AS GoBusi 23.02.2009.a. distsiplinaarkaristus A Ri suhtes

Tunnistada töölepingu lõpetamine AS GoBusi poolt ebaseaduslikuks ning mõista tööandjalt

välja kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest

summa 79 978 krooni ja 50 senti.

Mõista välja AS-lt GoBus A Ri kasuks tööõnnetuse tõttu sissetuleku vähenemisest tekkinud

kahju summa 39 774 krooni ühekordse maksena.

Mõista välja AS-lt GoBus A Ri kasuks majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju

summa brutos 168 776 krooni ja 20 senti, mille kostja hüvitab perioodiliste maksetena ühe

aasta jooksul summas 14 064 krooni ja 68 senti.

Mõista AS-lt GoBus välja kohtukulud.

Hageja soovib kirjalikku menetlust.

31.03.2009.a. saabus kohtusse hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotlusest nähtub,

et riigi õigusabi vajatakse esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus seoses

esitatud hagiga tsiviilasjas nr. 2-09-12268.

Kohtu 07.05.2009.a. määrusega taotlus rahuldati ja A R’ile anti riigi õigusabi

kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul 12

osamaksena pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramist.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule 29.04.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et ei tunnista hagi

ning palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada

kompromissiga, kui hageja loobub oma nõudest kostja vastu ning kostja ei nõua hagejalt oma

menetluskulude tasumist.

Kostja esitab faktilised asjaolud järgmiselt:

30.11.2006.a. oli poolte vahel sõlmitud tööleping nr. 578.

01.12.2006.a. asus hageja tööle Rakvere regiooni xxxx ametikohale.

21.08.2008.a. juhtus kostjaga Rakvere regiooni xxxxpargi territooriumil tööõnnetus, mille tõttu

oli kostjale tekkinud tervisekahjustus.

18.11.2008.a. tegi Ida Inspektsioon 21.08.2008.a toimunud tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte,

millega on tuvastanud, et hageja eiras tööandja poolseid juhiseid ja tööohutusnõudeid ning

sellega on rikkunud TTOS § 14 lg 1 p 5.

22.08.2008.a. kuni 17.02.2009.a. viibis hageja xxxxlehel.

18.02.2009.a., kolmapäevasel päeval, hageja tööle ei ilmunud ega teatanud kostjale puudumise

põhjusest.

19.02.2009.a. neljapäeval tõi hageja kostjale xxxxlehe, mis lõppes 17.02.2009.a ning suuliselt

palus lõpetada temaga sõlmitud tööleping koondamise tõttu. Kostja sellest keeldus.

20.02.2009.a., reedesel päeval puudus hageja töölt kostjale puudumise põhjusest ette

teatamata.

23.02.2009.a., esmaspäevasel päeval puudus hageja töölt kostjale puudumise põhjusest ette

teatamata.

23.02.2009.a. lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p. 6 alusel töökohustuste rikkumise

tõttu.

Kostja leiab, et töölepingu lõpetamine tööandaja algatusel TLS § 86 p 6 alusel oli

seaduslik. Kostja töösisekorraeeskirjad olid kinnitatud 21.12.2005.a. Vastavalt TLS § 39 lg. l

ning töösisekorraeeskirjade punktile 1.1. määravad töösisekorraeeskirjad töötaja ja tööandja

käitumisreegleid töösuhetes. Hagejale tutvustatud töösisekorraeeskirjade p. 11.5. järgi

töölepingu lõpetamist TLS § 86 p. 6 ja 7 alusel kohaldatakse jämeda distsipliinirikkumise

korral, milleks on põhjuseta töölt puudumine. Eeskirjade p. 3.2.9. kohaselt on töötaja

kohustatud täpselt kinni pidama tööajast ja kasutama seda ainult töökohustuste täitmiseks.

TLS § 50 p. 2 sätestab, et töötaja on kohustatud täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud

tööajast. Hageja puudus töölt alates 18.02.2009.a. kuni töölepingu lõpetamise kuupäevani, so

kuni 23.02.2009.a. Hageja ei ole kostjale teatanud puudumise põhjusest. Kostja on lõpetanud

hagejaga töölepingu 23.02.2009.a. töölt põhjuseta puudumise tõttu. TLS § 86 p. 6 kohaselt võib

tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja

möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Vastavalt TLS § 103 lg. 2 võib tööandja

töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. TLS § 87 lg.

1 ei ole ettenähtud tööandja kohustus ette teatada töölepingu lõpetamisest, kui tööleping

lõpetatakse TLS § 86 p. 6 alusel. Seega, kuna hageja on rikkunud TLS § 50 p. 2 ning

töösisekorraeeskirjade punkti 3.2.9., mis vastavalt töösisekorraeeskirjade punktile 11.5.

kvalifitseeritakse jämeda töökohustuse rikkumisena, oli kostjal õigus tööleping lõpetada TLS §

86 p. 6 alusel. Hageja viide TLS § 61 lg. 3 on asjakohatu, sest hageja ei ole taotlenud enda

üleviimist teisele tööle tervise tõttu. TLS § 59 lg. 5 kohaselt on töölepingu muutmine lubatud

vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §-des 61-66 ettenähtud juhtudel, mil töötajal või

tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingu p. 2.1. on pooled kokku

leppinud, et hageja asub tööle xxxx ametikohale. Töölepingu p. 7.4. kohaselt võib töölepingu

tingimusi muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse töölepingu lisana. Seega,

lähtudes töölepingu tingimustest ning TLS § 56 lg. 5, ei saanud tööandja ühepoolselt otsustada

töötaja teisele tööle üleviimist nagu hageja ekslikult leiab. Vastavalt TLS § 61 lg. 1 oli töötajal

õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist ning enda üleviimist teisele tööle tervise tõttu.

Hageja ei ole kostjalt taotlenud enda üleviimist teisele tööle, mistõttu puudus kostjal seaduslik

alus ühepoolselt muuta töölepingu tingimusi ning viia hagejat üle teisele töökohale. Samuti on

kohatu ning põhjendamatu hageja seisukoht, et kostja pidi lõpetama lepingu hagejaga TLS §

86 p. 4 ning § 101 lg. 4 ettenähtud alusel. Kostja ei saanud TLS 86 p. 4 ja § 101 lg 1 rakendada

ka seetõttu, et § 86 p. 4 kohaldamise tingimuseks on tööandja suutmatus töötajale teist tööd

pakkuda. Kostjal oli võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Hageja väide diskrimineerimisele

sotsiaalse seisundi tõttu on põhjendamatu ning ei oma mingisugust alust. TDVS § lg. 4

kohaselt kuulub distsiplinaarkaristuste määramise, täitmise ja ennetähtaegse kustutamise

õigus tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajatele. Lähtudes hageja poolt rikutud

kohustuse olemusest ning raskuse astmest on kostja otsustanud, et distsiplinaarkaristuse

määraks on töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse § 86 p. 6 alusel. Kostja on seisukohal, et

kuna tööleping oli lõpetatud seaduse alusel ning töölepingu lõpetamisel ei ole kostja seadust

rikkunud, siis puudub hagejal alus TLS § 117 lg. 3 ettenähtud hüvituse saamiseks. Hageja

nõue kahju 27 732 krooni ning vähesest xxxxist edasiste majanduslike võimaluste

halvenemisega tekkinud kahju summas 145 745 krooni on põhjendamatu, kuna on täies

ulatuses tõendamata ja paljasõnaline. Hageja ei ole kirjutanud, milliseid tööohutusnõudeid

kostja eiras ning kas esineb põhjuslik seos kahju ja kostja teo vahel. Hageja seisukohalt sai ta

töötrauma, kuna kostja on rikkunud kollektiivlepingu p-de 5.2.1.,5.2.5 ja 5.3.6.nõudeid, mille

kohaselt on tööandja kohustatud tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud tingimused

ning mitte rakendama töötajat töödel, mille tegemiseks ta ei ole saanud vastavat ohutusalast

instruktaaži. Hageja seisukoht on ekslik ning ei tõenda, et hageja tervise kahjustamise

põhjuseks oli kostja õigusvastane tegevus. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-114-08 leidnud, et

tööandja tegevuse õigusvastaseks lugemiseks ei piisa üldistest etteheidetest, et töötingimused

tööandja juures kahjustasid töötaja tervist ja põhjustasid talle kutsehaiguse ning et tööandja ei

võtnud midagi ette töötaja tervist kahjustavate töötingimuste kõrvaldamiseks. Vastavalt Ida

Inspektsiooni uurimiskokkuvõttele sai hageja tervisekahjustused, kuna ta eiras kostjapoolseid

juhiseid ja tööohutusnõudeid. Ida Inspektsioon on tuvastanud, et kostja on korraldanud

hagejale juhendamise ja väljaõppe TTOS § 2 lg. 3 alusel õigusaktiga sätestatud korras ja

tingimusel. TTOS § 14 lg. 1 p. 5 alusel on töötaja kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja

tööandja antud juhisele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ja säästaks

keskkonda. Hageja ei ole tööandjale xxxx tehnilisest tõrkest teatanud, jätkas tööd, teades, et

xxxxl on rike, ning põhjustas sellega endale kehavigastusi. Seega kostja ei ole tööohutusnorme

rikkunud ning ei vastusta hagejale kehavigastuse tekitamise eest ja kostjal puudub kahju

hüvitamise kohustus hageja ees seoses hagejal kehavigastuse tekkimisega.

Kostja oma vastuväidetes hageja 05.06.2009.a. esitatud seisukohtadele leiab, et hageja on

05.06.2009.a. esitatud dokumendiga (täiendav hagiavaldus) osaliselt muutnud hagi eset.

23.03.2009.a. esitatud hagiavalduses on hageja muuhulgas palunud kohut tunnistada

21.08.2008.a tööõnnetuse toimumises süüdlaseks AS GoBus. 05.06.2009.a. on hageja palunud

tuvastada, et kostja AS GoBus poolt töötervishoiu- ja tööohutust reguleerivate sätete

rikkumine (eiramine) oli õigusvastane ning nende nõuete rikkumise tagajärjel sai hageja

tööõnnetuse tagajärjel kehavigastuse, mille tõttu on kandnud kahju. Kostja on jätkuvalt

seisukohal, et antud hageja nõue ei ole piisavalt selge ning üheselt mõistetav. Samuti on

hageja rikkunud hagi eseme muutmiseks TsMS § 376 ettenähtud korda. Tuvastusnõude

läbivaatamise eest peab aga hageja maksma riigilõivu, mille määraks on 5 000 krooni

(mittevaralise nõue). Lisaks 29.04.2009.a. toodule soovib kostja juhtida hageja tähelepanu

sellele, et hageja viibis arsti vastuvõtul järgmistel kuupäevadel: 16.02.2009.a., 18.02.2009.a.,

19.02.2009.a. ning 03.03.2009.a. Haigusleht oli lõpetatud 17.02.2009.a. Seega pidi hageja juba

16.02.2009.a. teadma, et haigusleht lõpeb 17.02.2009.a. ning alates 18.02.2009.a. peab ta

ilmuma tööle. Pärast haiguslehe lõppemist ei ole hageja tööle ilmunud ega teatanud kostjale

töölt puudumise põhjusest. Hageja andis endast teada alles 19.02.2009.a., kui tõi kostjale

haiguslehe ning nõudis töölepingu lõpetamist koondamise tõttu. Rohkem ei ole hageja tööle

ilmunud ega puudumise põhjusest teatanud. Vaidlus puudub selles osas, et kostja sai hageja

xxxxlehe kätte 19.02.2009.a. Hageja puudus omavoliliselt tööl alates 18.02.2009.a kuni

23.02.2009.a, so neli tööpäeva. Asjaolu, et hagejale 18.02.2009.a. määrati püsiv xxxx, ei anna

hagejale õigust eirata tööandja korraldusi ning jätta oma kohustusi täitmata. Xxxxe

kindlakstegemine ei lõpeta poolte vahelist töösuhet ega vabasta töötajat oma üldiste

kohustuste täitmist. Xxxxe tuvastamisel oli arst märkinud, et hageja tervislik seisund ei

võimalda tal teha erialast tööd. Hageja ei ole kostja käest taotlenud teisele tööle üleviimist,

kuid kostjal oli võimalus pakkuda hagejale teist tööd. Kostja ei ole tööohutusnorme rikkunud

ega vastuta hagejale tekitatud kahju eest. Kahju tekkimise põhjuseks oli hageja hooletus ning

oma kohustute täitmatajätmine. Kui hageja kuulis xxxx mootorist tulenevat mürinat juba

viimases xxxxpeatuses, siis sel hetkel pidi hageja lõpetama xxxx liikumise ning teatama

kostjale, et xxxxl on ilmselged rikked, mis võivad ohustada tema ning reisijate tervist.

Vaatamata sellele otsustas hageja väikese kiirusega sõita 2,5 kilomeetri kaugusel asuvasse

xxxxparki. Hageja pidi aru saama, et xxxx ei ole tehniliselt korras ning selle juhtimine võib

ohustada tema tervist. Olles teadlik, et xxxx on rikkis, otsustas hageja sõita remondiboksi, kus

toimus hagejaga tööõnnetus. Juhul, kui hageja oleks täitnud töösisekorraeeskirjades ja

individuaalse materiaalse vastutuse lepingus sätestatud kohustusi ja lõpetanud xxxx liikumise

ning teatanud kostjale xxxx tehnilisest rikkest, ei oleks tööõnnetus juhtunud. Kostja ei ole

rikkunud oma töökohustusi, on korraldanud hagejale vastavad koolitused ning väljaõppe. On

väär hageja väide, et oma ülesannete täitmisel pidi ta alluma väravamehhaaniku

korraldustele. Väravamehhaanik ei ole kostja poolt määratud volitatud isik ega otsene ülemus.

III. Asja kohtulik arutelu.

Kohtuistungil hageja esindaja teatab, et kuna Tööinspektsioon on andnud selge

hinnangu, mis põhjustas tööõnnetuse, on võimalik määratleda hageja nõuded, milleks on: 1)

AS GoBus´i 23.02.2009.a. distsiplinaarkaristuse tühistamine, mis on kirjas 05.06.09 esitatud

täiendatud hagi p.1 all, toim.lk.132, I kd; 2) töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamine, täiendatud hagis p.2; 3) kuna tööle ennistamine ei tule kõne alla, siis tuleb välja

mõista hüvitis 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 79 978 krooni ja 50 senti. Esialgselt

nõutud summa on muutunud, kuna kostja esitas kohtule hageja tööaega ja väljamakstud

töötasu käsitlevad nõuded. Tööõnnetuse tõttu sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju

hüvitamise nõue perioodi 22.08.2008-17.02.2009.a. eest on 39 774 krooni ja selle arvutus on

18.12.2009.a. taotluses, 2 kd. toim.lk.50. Sellele ei ole ka kostja vastu vaielnud. Vähesest

xxxxist edasiste majanduslike võimaluste vähenemisega on tekkinud kahju hüvitamise nõue,

mis hõlmab perioodi 18.02.2009-28.02.2010.a. eest, kui hageja oli xxxxil ja talle oli määratud

püsiv xxxx. Rahalise nõude suurus VÕS § 130 lg. 1 alusel on 168 776 krooni ja 20 senti ning

kokku on rahaline nõue kostja vastu 288 528 krooni ja 70 senti. Täiendava hagiavalduse

alapunkt 4, toim.lk.139, I kd., märgitud nõue ei vasta seadusele ja seda hageja ei nõua. Hageja

palub teha ka menetluskulude jaotus.

Hageja esindaja seletab, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel xxxxna alates

01.12.2006.a. 21.08.2008.a sõitis hageja Rakvere linnas xxxx. Täites tööülesandeid juhtus

tema kasutuses oleva xxxxga tehniline rikke, mille tulemusena hageja otsustas sõita

ettevaatlikult kõige otsemat teed pidi xxxxparki ehk remondi kohani. Xxxxpargis ajas xxxx

kanali peale ja teatas väravamehaanik-meister V G´ile juhtunud tehnilisest rikkest. Meister V

vaatas xxxx üle, teostas xxxxle tehnilise kontrolli ja jõudis järeldusele, et xxxxl on mootoririke,

mille tulemusena tuleb xxxx sunnata remonti. Meister V andis hagejale korralduse xxxx pesta

ja tankida ning läks ise selgitama, missugusesse remondiboksi selle xxxxga minna. Veidi aja

pärast tuli meister V A ja xxxx juurde tagasi ja teatas remondiboksi, kuhu tuleb xxxxga sõita.

Hageja täitis meister Vi korraldust, pesi ja tankis xxxx ning asus xxxxga sõitma remondiboksi

juurde. Sooritades parempööret 90 kraadise nurga all, käis korraga tugev pauk. Rool lõi

tugevasti tagasi, mille tulemusena sai hageja löögi vastu paremat küünarvart. Hageja lõpetas

xxxxga manöövri, sõitis remondiboksi ette ja teatas remondiboksi ees olnud lukksepp-brigadir I

P´ile, kes ühtlasi oli sel momendil töökeskkonna volinik kostja juures, et ta sai xxxx roolilt

löögi. Hageja jättis xxxx remondiboksi ette, läks ära viima dokumentatsiooni, mis xxxx tööga

kaasneb, ja rääkis ka kassapidaja Ellenile, et sai löögi roolilt. Siis suundus hageja korraks

xxxx juurde, et saada teada, mis juhtus xxxxga, kuid seda teada ei saanud, ja lahkus töölt.

Valu paremas õlas ja õlavarres tugevnes, mistõttu hageja poolelt teelt koju katkestas koju

sõidu ja pöördus haiglasse. Haiglas tehti kindlaks, et hagejal on tööõnnetuse tagajärjel parema

õlavarre luumurd. Kui hagejaga oli haiglas vastavad ravitoimingud tehtud, siis sealt ära

saanud, teatas ta juhtunud tööõnnetusest ja selle tagajärjest koheselt meister Vile. Neid

asjaolusid on tunnistatud tööandja raportis tööõnnetuse kohta. Hageja jäi alates 22.08.2008.a.

xxxxlehele ja oli xxxxlehel kuni 17.02.2009.a. Sel perioodil diagnoositi hagejal veel õlavarre

kõõluse eesmise osa osaline vigastus. 17.02.2009.a. lõppes xxxxleht ja sellele järgnes vastavas

korras määratud püsiv xxxx töövõime kaotusega 100 % alates 18.02.2009.a. 21.08.20.a õhtul

juhtunu oli tööõnnetus, milles on süüdi tööandja. Hageja terviserike oli otseselt põhjustatud

xxxxrooli löögist parema küünarvarre pihta. Küsimus, kas tööandja on süüdi ja milles?

Tööinspektsiooni Ida Inspektsioon on oma uurimiskokkuvõtte lisaga 10.05.2010.a. jõudnud

täiesti põhjendatud ja õigele järeldusele, et tööõnnetus ja terviserike tekkisid roolivõimendi

pumbavõlli purunemise tõttu. Roolivõimendi pumbavõll puruneb järsult. See ei purune natuke

ja siis läheb rohkem katki. Selle katki minekut xxxx poolt tuvastada ei ole võimalik. Hagejale

põhjustas terviserikke tööõnnetus, sest roolivõimendi pumbavõll läks puruks xxxx teisaldamise

ajal. See viga, mille hageja leidis xxxx liini lõpp-peatuses, ja see, mille pani paika meister, oli

midagi muud. Tegemist oli roolivõimendi pumbavõlli purunemisega, see toimus järsult ja ette

näha ei olnud seda võimalik. Tööandja on süüdi selles, et xxxx ei olnud nõutavas seisukorras.

Sellega tööandja rikkus TTOS § 4 lg.4 1 nõudeid. Tööandja ei taganud, et töötaja kasutusse

antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse korras, mis tagab

töövahendi ohutuse kogu kasutusaja ja rikkus sellega Eesti Vabariigi 11.01.2000.a. määrusega

p.13, töövahendi kasutamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded § 1 lg. 1 ja Liiklusseaduse §

11 lg. 2 nõudeid. Roolivõimendi pumbavõlli purunemine ei ole xxxx süü, see on tööandja

probleem. Sellise xxxx kasutamine hageja poolt tööülesande täitmiseks tekitas xxxxle raske

tervisekahjustuse. Tööandja on rikkunud TTOS § 5 lg. 1 nõudeid, töövahendi kasutamine, sh

transport, teisaldamine, ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ja teiste isikute tervist. Kahju

tekitamine seisneb meister Vi tegevuses 21.08.2008.a., sest meister V ei teostanud xxxx

ülevaatust piisava nõudlikkusega. Ta ei tuvastanud xxxxl rooli juures mingeid rikkeid ega

ühtegi muud riket, mis oleks olnud ohtlik xxxx kasutajale. Meister ei hinnanud õigesti xxxx

tehnilist seisukorda, sellest tulenevat tervise riski, ega keelanud xxxxl selle xxxx kasutamist.

Kostja on rikkunud TTOS § 6 lg. 2, § 12 lg 1. 4, sest tööandjana ta ei tegelenud ettevõttes

piisava põhjalikkusega töökeskkonna sisekontrolliga, ei olnud korraldanud tehnilise rikkega

sõidukitega edasitoimetamise korda ega teinud seda teatavaks ka töötajatele. Puudus kirjalik

tegevuskava, milles oleks ettenähtud xxxx tegevus terviseriski vältimiseks või vähenemiseks

rikkega xxxxga. Tuginedes TTOS § 13 lg.1 p.1, 3 ja 4 hageja leiab, et selles on süüdi tööandja.

On selge, et sõiduvahendi purunemises ei saa süüdi olla töötaja. Korrasoleku peab tagama

omanik ja tööandja. Põhjuslik seos on vastutuse aluseks ja seisneb selles, et roolivõimendi

pumbavõlli purunemine ajal, kui hageja oli xxxx roolis ja sõitis sellega, tekitas rool löögi, mis

tabas hageja paremat õlga ja mille tulemusena tekkis raske kahjustus. Võll puruneb järsult,

mistõttu hageja seda ette ei näinud ja ei saanud sellest ka kostjat teavitada. Hageja ei jätnud

teatamise kohustust täitmata, sest on tõendatud, et ta teatas õhtul kell 22.00 Vile. Rääkis ka I

Pile momendil, kui see juhtus, kuigi sel hetkel polnud ta isegi kindel, mis õlavarrega tegelikult

juhtunud oli. Hageja teatas õnnetusest ja terviserikkest vahetult pärast seda, kui see oli

arstide poolt kindlaks tehtud ja diagnoositud. Hageja viibis xxxxlehel alates 22.08.2008 -

17.02.2009.a. Talle oli eelnevalt perearsti poolt kindlaks määratud järjekordne visiit arsti

juurde 19.02.2009.a. Arsti juures selgus, et hagejale on määratud püsiv xxxx 100 % alates

18.02.2009.a. Seadusega haiguslehel olemise arv sai täis 17.02.2009.a. Püsivast kaotuse

määramisest teatas arst hagejale suuliselt 19.02.2009.a., kui lõpetas xxxxlehe. Vastavat

dokumenti sel momendil ei olnud. Hageja võttis haiguslehe ja läks tööandja juurde, olles

eelnevalt läbi käinud Tööinspektsioonist, et teha mingil määral kindlaks oma õiguslik seisund.

Hageja läks kostja juurde ja esitas tööandjale lõpetatud xxxxlehe, millel oli märge, et lõpetatud

17.02.2009.a. ja et hagejale on määratud püsiv xxxx. Tööandja juures tekkis arusaamatu

olukord - hagejat hakati süüdistama selles, et ta ei ilmunud tööle 18.02.2009.a. Hageja ei

läinud järgnevatel päevadel tööle, ega tohtinudki minna. Tööandja lõpetas töölepingu tol ajal

kehtinud TLS § 86 p.6 alusel seoses tööluusiga. Tööandja käitus lubamatult, kuna hagejal oli

olemas haigusleht, millelt oli näha, et xxxx kehtis kuni 17.02.2009.a. ja et järgmisest päevast

jäi hageja xxxxile. 18.02.2009.a. viibis Tallinnas ortopeedi juures vastuvõtul. 21., 22. ja

23.02.2009.a. ei tohtinud hageja tööle minna, kuna oli 100 % töövõimetu. Seega tööandja oli

olukorrast teadlik. Tööandja ei saa nõuda tööle tulekut, kui inimene on 100 % töövõimetu ja ei

tohigi

töötada.

Seega

oli

töölepingu

lõpetamine

ebaseaduslik

ja

seda

Riikliku

Pensionikindlustuse seaduse (RPkS) § 16 lg.1, 2 ja 5 alusel, s.t., kui on määratud püsiv xxxx ja

kui on määratud püsiva xxxxe alaliik „täielik xxxx“, siis vastavalt RPkS §-le 16 lg. 2 sellisel

inimesel puudub kohustus tulla tööle, olla tööl ja teda ei tohtinud tööle ka võtta. Õiguslik alus

on Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 28 lg 3.

Hageja ise seletab, et tööd alustas alates 04.12.2006.a., töötas teise xxxx kõrval ja sai

selgeks asjad, mis puudutasid reisijatevedu, piletite müüke ja xxxxliine. Xxxx vigastustest ja

riketest ei õpetatud ja tema ise seda tööandjalt ei küsinud ja sellest ka ei räägitud. Oluline oli

reisijate vedu ja marsruudi tundmine. Tööohutusalase instrueerimise kohta vastav dokument

puudub. Xxxxroolilt löögi saamisest teatas kohe lukksepp I.Pile, kes oli ühtlasi töökeskkonna

volinik ja kes oleks pidanud katkestama meistri korralduse täitmise sõita mittekorras xxxxga.

19.02.2009.a. esitas ta xxxxlehe raamatupidajale ja teatas, et leht on lõpetatud paar päeva

varem ja määratud on xxxx 100% alates 18.02.2009.a. Kuna xxxx oli 100%, ei saanud teist tööd

nõuda ja teist tööd ka ei pakutud ega öeldud, et peab tööl käima. Kästi kirjutada

lahkumisavaldus.

Kostja esindaja

Kostja esindaja palub lähtuda kõigist kostja kirjalikest seisukohtadest. Hageja on asunud

seisukohale, et tööandja on süüdi kõiges, kuigi hageja pärast haiguslehe lõppemist ei ole

kostjale teatanud puudumise põhjustest. Seda tunnistas ka R L. Tegelikult oli hageja tööl

19.02.2009.a. Ta tõi xxxxlehe, kuid pärast tööandjaga suhelnud ei ole. Hageja ei seletanud, mis

toimus ja mida ta soovis, kas soovib jätkata või mitte. Asjaolu, et määrati 100 % xxxxt, ei anna

õigust eirata tööandja käske. Xxxxe tuvastamisel ei ole arst märkinud, et hageja tervislik

seisund ei võimalda teha erialast tööd. Nii R.L kui Rakvere Regiooni juht R K on öelnud ja

kinnitanud, et hagejale oli pakutud tööd. Hageja ei taotlenud teist tööd, ei suhelnud

tööandjaga, mistõttu tegi tööandja järelduse, et hageja ei soovi tööd jätkata, ja lõpetas

töölepingu. Hagejat ei olnud tööl 4 päeva. 20.02.2009.a. saatis hageja perearst tööandjale

tõendi, et hagejale on määratud xxxx. Selle on tööandja kätte saanud. Kostja on pakkunud

hagejale kompromissi raames 17 000 krooni hüvitisena aga hageja on sellest keeldunud. See oli

töötasu 3 kuu eest. Kostja palub jätta hageja õigusabikulud rahuldamata, kuna kostja on

pakkunud kompromissi. Täieliku xxxxest tekkinud kahju osas puudub õigusvastane tegu

kostja poolt. Kostja pole midagi rikkunud, mis nähtub Tööinspektsiooni 18.11.2008.a. ja

10.05.2010.a. uurimiskokkuvõtetest Hageja seletuskirja kohaselt uurimiskomisjonile, kuulis

hageja xxxx mootorist tulevat mürinat viimases peatuses. Peale jõuülekande väljalülitamist jäi

mürin järgi. Hilisemal xxxx ülevaatusel xxxxpargi lukksepp on selgitanud, et oli purunenud

roolivõimendi pumbavõll, mis raskendas rooli keeramist. Hageja sai võimalikust rikkest teada

juba xxxxpeatuses. Teises kokkuvõttes on kirjas, et hageja võttis põhjendamatult kõik riskid,

mis võisid rikke tagajärjel kaasneda, enda kanda, jättes teavitamata tööandjat või tema

esindajat. Hageja väide, et ei teadnud, kuidas käituda, ei vasta tõele. Xxxxjuhi ametijuhendi

p.10.3 kohaselt kohustab juht xxxxga ilmsiks tulnud riketest või muudest takistada võivatest

asjaoludest teavitama meistrit, mida hageja tegelikult ei teinud. Vi seletuse kohaselt käis

hageja pärast õnnetust xxxxpargi väravas, tutvus järgmise päeva käsunditega ja kirjutas üles

liinide väljumisajad ja liinide kulgemise marsruudid ning lahkus töökohalt isikliku autoga.

Hageja ei teavitanud meistrit ega lukkseppa asjaolust, et temaga juhtus õnnetus. Kella 22.00

ajal teavitas hageja telefoni teel meistrit, et oli käinud traumapunktis ja et tal tuvastati

tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustus. Täiendatud kokkuvõttes tuleb Tööinspektsioon

järeldusele, et hageja on rikkunud ametijuhendi nõudeid ja seaduse nõudeid, ehk sisuliselt on

hageja ise põhjustanud ja süüdi selles, et tal on tekkinud sellised vigastused. Hageja väide, et

xxxx polnud nõutavas seisukorras, ei vasta tõele. Hageja ise nõudis sellekohase tõendi

esitamist ja see tõend on toimikus olemas, et xxxxle oli tehtud tehniline kontroll. Xxxx

liikumise ajal on võimalik, et tekib xxxxga mingeid rikkeid. Kuna hageja ise tuvastas, et

mingid probleemid olid, ei teavitanud tööandjat ja jätkas sõitu, siis on ta ise sellise olukorra

põhjustanud. Kostja ei ole seadust rikkunud, puudub kostja õigusvastane tegu ja põhjuslik

seos. Hageja nõue kahju hüvitamiseks on alusetu ja põhjendamatu. Kostja palub jätta hagi

tervikuna rahuldamata. Kostja leiab et antud juhul töötaja vastutab selle eest, et pole

tööandjat teavitanud, pole tööle ilmunud, pole nõuetekohaselt teavitanud, et on määratud

xxxx. Kuna hageja taotleb hüvitust kuni 6 kuu keskmise palga ulatuses, siis kostja leiab, et see

hüvitis on ebamõistlikult suur. Hageja ise on teatud asjaoludes süüdi. Kui kohus otsustab

rahuldada, siis palub kostja kohtul vähendada hüvitise summat, sest ei saa süüdistada ainult

tööandjat. Hageja ise on põhjustanud olukorra ja tööandja viibis teadmatuses. Tervise

kahjustuse tekitamise osas leiab kostja, et hageja pidi eeldama, et xxxxga on midagi toimunud,

kui oli viimases xxxxpeatuses ja kui hakkas mürinat kuulma. Juba siis pidi hageja teavitama

koheselt meistrit. Seda ta aga ei teinud. Ei teinud seda ka siis, kui oli remondiboksis, vaid alles

siis, kui lahkus töölt. Kostja ei vaidle vastu, et tehnilised rikked kontrollib meister. Kindlasti ei

ole see xxxx tööülesanne, kuna xxxxl pole kogemusi ja puudub vastav haridus rikkeid

tuvastada. Xxxx peab teavitama, kui tal on kahtlused, et xxxxl midagi viga on. Kuid hageja

jätkas tööd rikutud xxxxga. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole rikkunud seaduse nõudeid ja

ei ole midagi seadusevastaselt teinud, mistõttu palub jätta ka see nõue täies ulatuses

rahuldama.

IV. Maakohtu otsuse põhj

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

endused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt

peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama

vastavat seadust.

Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate selgitused ning hinnanud toimikus

olevaid kirjalikke tõendeid, tuvastas:

1. Hagi on esitatud distsiplinaarkaristuse tühistamise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamise ning kuue kuu palga ulatuses hüvitise väljamõistmise nõudes, tööõnnetuse tõttu

sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju nõudes 27 732 krooni ja vähesest xxxxist edasiste

majanduslike võimaluste halvenemisega tekkinud kahju nõudes summas 145 745 krooni.

Hageja on korduvalt oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud ning asja

arutamisel aluseks palunud võtta järgmised nõuded:

1) tühistada AS GoBus 23.02.2009.a. määratud distsiplinaarkaristuse, 2) tunnistada

töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, 3) välja mõista hüvitis 6 kuu keskmise palga ulatuses

summas 79 978 krooni ja 50 senti, 4) tööõnnetuse tõttu sissetuleku vähenemisest tekkinud

kahju hüvitamise nõue perioodi 22.08.2008 -17.02.2009.a. eest summas 39 774 krooni, 5)

vähesest xxxxist edasiste majanduslike võimaluste vähenemisega tekkinud kahju hüvitamise

nõue perioodi 18.02.2009 – 28.02.2010.a. eest 168 776 krooni ja 20 senti. Kokku on rahaline

nõue kostja vastu 288 528 krooni ja 70 senti.

2. Vaidlust pole selles, et

1) 21.08.2008.a. toimus hagejaga AS GoBus Rakvere regiooni xxxxpargis tööõnnetus, mille

tagajärjel sai A.R tervisekahjustuse,

2) A.R viibis xxxxlehel kuni 17.02.2009.a.,

3) A.R’ile määrati alates 18.02.2009.a. püsiv xxxx 100%,

4) AS GoBus on A.R’i xxxxlehe kätte saanud 19.02.2009.a.

5) AS GoBus on A.R’i kohta tehtud xxxxe otsuse kätte saanud vähemasti 22.02.2009.a.

6) distsiplinaarkaristus on määratud ja tööleping lõpetatud TLS § 86 p.6 alusel,

7) A.R’i arvestatud rahasummasid ega summade arvestamise aluseid AS GoBus ei vaidlusta.

3. Vaidlus on selles, kas kostja poolt hagejale distsiplinaarkaristuse kohaldamine oli

seaduspärane ja kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama tööõnnetuse läbi hagejale

tekkinud terviserikkega seonduva kahju.

4. Kuna tegemist on töölepingu lõpetamise vaidluse lahendamisega, siis tuleb lähtuda kuni

01.07.2009.a. kehtinud TLS ja ITVS § 2 kohaselt ITVS sätteist. ITVS § 28 lg. 1 kohaselt on

töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi

töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on

kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Protseduurireeglid on

omakorda kehtestatud Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) §-s 11, mille

kohaselt peab käskkirjas olema märgitud töötaja nimi, süüteo toimepanemise aeg, süüteo ja

muude asjaolude kirjeldus, määratud karistus, dokumendi koostamise kuupäev ja allkirjad.

TDVS §-s 3 on antud distsiplinaarkaristuste ammendav loetletu. Selle paragrahvi järgi on

distsiplinaarkaristusteks noomitus, rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise

päevapalga, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse

graafikujärgse tööpäeva ja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.-de 6-8 alusel.

Kostja

on

distsiplinaarkaristuse

kohaldamise

käskkirjas

märkinud

töölepingu

lõpetamise alusena TLS § 86 p. 6, mis sätestab töölepingu lõpetamise võimaluse

töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 103 lg. 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada

tööleping TLS § 86 p. 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, kui süütegu häiris tööd

ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. TLS § 103 lg. 2 järgi tööandja võib

töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Seega ei luba

seadus töölepingut lõpetada igasuguse töökohustuste rikkumise eest, vaid üksnes süülise,

tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on

distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. TDVS § 8 lg. 1 kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi

olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva

käitumisega. Kostja määratud karistus ei ole vastavuses süüteo raskusega, sest süütegu

polegi. Kuivõrd ei leidnud tuvastamist, et hagejal olnuks kehtiv distsiplinaarkaristus või et

olnuks olemas hageja süütegu või et oleks tegemist esmakordse jämeda töökohustuste

rikkumisega, tuleb järeldada et hagejaga toimunu ei ole üldse aluseks distsiplinaarkaristuse

kohaldamisele. Kostja esindaja viide, et lähtuti töösisekorraeeskirjast, mille kohaselt töölt

omavoliline puudumine on jäme rikkumine, mis toob kaasa rangeima distsiplinaarkaristuse

määramise, ei ole õigustatud. Töösisekorraeeskiri ei saa olla vastuolus seadusega. Kostja

töösisekorraeeskirja p. 11.4 kordab viidatud võimalust ning p. 11.5 määratleb TLS § 86 p.-de

6 ja 7 alusel lepingu lõpetamise eeldusena jämeda töökohustuste rikkumise loetelu, sealhulgas

ühena põhjuseta töölt puudumine. Aga kostja ei puudunud töölt põhjuseta, mistõttu ongi

distsiplinaarkaristuse ja selleks töölepingu lõpetamise kohaldamine ebaseaduslik. Seega õige

on hageja esindaja väide, et distsiplinaarkaristuse kohaldamine on ebaseaduslik ja karistus

tuleb tühistada, sest A.R ei puudunud töölt põhjuseta.

5. Hinnates väidetavalt töölepingu lõpetamise aluseks olevat käskkirja sisuliselt kohtus

tuvastatud asjaoludest lähtuvalt, selgub, et kostja 23.02.2009.a. käskkirjas nr. 3 esitatud

karistamise aluseks olevad asjaolud on ebatäpsed ja süüteo kirjeldus ei vasta tegelikkusele.

TDVS § 7 lg. 1 kohaselt tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta.

Seletuse

andmisest

keeldumine,

samuti

seletuses

valeandmete

esitamine

ei

ole

distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Käskkirjale ei ole hageja seletust

lisatud. Järelikult tööandja mingit sellekohast seletust ei küsinud. Kohtuliku arutelu käigus ei

leidnud tõendamist, et hageja oleks midagi rääkinud käskkirjas märgitud kuupäeva valesti

vaatamisest või koondamise nõudmisest. Hageja kinnitab, et tema koondamist ei nõudnud.

Samas, isegi kui hageja oleks koondamist nõudnud, pidanuks tööandja talle selgitama

koondamisega seonduvaid seadusesätteid, mitte töötaja sellise teadmatuse eest teda karistada.

Ei tööleping ega seadus sätesta, et mobiiltelefon oleks pidanud antud töösuhte puhul olema

poolte vahel ainus sidevahend. Täiesti asjakohatu on aga tugineda asjaolule, et töötaja ise

täiendavalt ei teatanud töölt puudumise põhjust, kui tööandjale oli teada, et töötaja on

tööõnnetuse järgselt pikaajaliselt haige. Kuna tööandjal olid käskkirja vormistamise ajaks

olemas kõik hageja töölt puudumist põhistavad dokumendid, oleks ta pidanud neid hindama

selleks, kas karistuse määramine üldse on seaduspärane või mitte. Seda kostja ei teinud.

Seega on hagejaga töölepingu lõpetamise alust kohaldatud protseduurireegleid rikkudes ning

on põhjendatud hagi distsiplinaarkaristuse tühistamiseks rahuldada, töölepingu lõpetamine

tööandja algatusel TLS § 86 p. 6 alusel tunnistada ebaseaduslikuks ning sellega hagi ka

töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes rahuldada.

6. TLS § 117 lg. 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal

õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt

puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Hageja tööle ennistamist ei taotle. TLS § 117

lg. 2 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel, kui töötaja loobub ennistamisest, on

tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga

ulatuses. Vastavalt ITVS §-le 30 lg. 2 on töövaidlusorganil õigus juhul, kui töölepingu

lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks ja töötaja ei soovi tööle ennistamist, välja mõista

hüvitis kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ja

väljamõistmisel tuleb arvestada töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise

iseloomu ning hüvitise suurust ei seata sõltuvusse sellest, kas töötaja asus tööle teise tööandja

juures või mitte.

Kohus, olles hinnanud vaidluse lahendamisel toimunut ja seaduserikkumist, leidis, et

tööandja ei ole käitunud vastavuses TLS § 48 lg. 1 p. 4 ja 5, mille kohaselt on tööandja ja

töötaja vastastikku kohustatud olema teineteise suhtes viisakad ning täitma seaduses ja

haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. Viisakas ja seaduspärane

oleks olnud, kui kostja töölepingu ühe poolena oleks enne karistuse määramist hinnanud ja

välja selgitanud tegeliku olukorra, kuivõrd oli ju teada, et tööõnnetus oli juhtunud ja et hageja

oli xxxxlehel. Asjaolu, et töötaja ei teatanud tööandjale xxxxlehe lõpetamise päeval edasisest

xxxxest ei õigusta tööandja poolt distsiplinaarkaristuse kohaldamist. Kostjale oli enne

distsiplinaarkaristuse kohaldamise käskkirja vormistamist teada, miks hageja tööle ei

ilmunud, samuti see, et hageja ei saanud ega võinudki tööd teha, et ta on 100% töövõimetu.

Vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 p.-des 6-8 ettenähtud alustel on kohtul õigus

hinnata töötaja süüteo asjaolusid. Antud juhul töötaja süü puudub. Tööandja on aga räigelt

rikkunud seadust ning seega on põhjendatud töölepingu lõpetamisel seaduserikkumise

asjaolusid arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kuue kuupalga ulatuses

summas 79 978 krooni ja 50 senti.

7. ITVS § 29 lg. 2 kohaselt, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid

ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise

päevast. Seega tuleb muuta töölepingu lõpetamise formuleeringut ja lugeda A R’i ja AS GoBus

vahel 30.11.2006.a. sõlmitud tööleping nr. 587 lõpetatuks TLS § 79 alusel alates 18.02.2009.a.

8. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-53-06 selgitanud, et tööõnnetusega põhjustatud

kehavigastuse korral

võib

tööandjal

olla

kohustus

hüvitada

enda kohustuste (vt

töölepinguseaduse §-d 48 ja 49) rikkumisega tekitatud kahju. VÕS § 1044 lg. 3 järgi võib kahju

tekitaja lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutada ka VÕS-i 53. peatükis

sätestatud alustel, s.o deliktiõiguse alusel. Hageja on oma nõude esitanud nii lepingulise kui

deliktiõigusliku hüvitisnõudena.

Deliktilise

üldvastutuse

korral

vabaneb

tööandja

kui

kahju

põhjustanud

isik

hüvitiskohustusest, kui ta tõendab kas mõne VÕS § 1045 lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud

õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt VÕS § 1050 lg. 1).

Õigusvastase teo all ei saa mõista ainult kahju tekkimist, vaid õigusvastasus eeldab õiguse

ettekirjutuse rikkumist. Hageja viidatud ja tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes märgitud

väidetavalt tööandja poolt TTOS sätete rikkumine ei anna alust süüdistada tööandjat

roolivõimendi pumbavõlli purunemises. Hageja kohtuistungil on korduvalt väitnud, et rikke

sümptomid, mis ilmnesid hagejale xxxx lõpppeatuses ja mida hiljem kinnitas V.G, ei olnud

põhjuseks tööõnnetusele, vaid selleks oli täiesti uus ja ettenägematu rike. Seega ei oleks antud

olukorras aidanud ei tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes viidatud riskianalüüsi läbiviimine ja

seda ka mitte ealistest ja soolistest iseärasustest lähtuvalt. Hageja ei esitanud ühtegi

õigusakti, mis annaks xxxxna töötavale naisterahvale oma east või soost tulenevalt mingi

eelise või et pooltel oleks selline kokkulepe olnud. Või viide sellele, et AS-is Gobus ei

kontrollita piisavalt töötajate poolset töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist. Töötaja A.R

jätkas tööd töövahendiga, millel olid ilmsed tehnilise rikke tunnused. Kohtu arvates ei ole

mõeldav, et tööandja saanuks ka ennetuslikult midagi teha, kui ikka xxxx rikke ilmnemisel

sellest tööandjat ei teavita ja võtab endale sellise õiguse, et sõidab iseenesetarkusest rikkis

xxxxga edasi. Hageja on Tööinspektsioonile kirjutatud seletuses veenvalt kirjeldanud, kuidas

nad koos V.G’iga eeldatava rikke sümptomeid kontrollisid, kuidas just hageja veenis V.G’i, et

teatud olekus ei ole mootoris kolinat, mistõttu andiski V.G hagejale korralduse xxxx ajada

remondiboksi pärast seda, kui xxxx on pestud. Hageja ise kohtuistungil kinnitab, et sel

momendil, kui V hindas riske, mis võivad kaasneda, ei näinud ta ohtu, sest kolinast ja

mürinast ohtu hageja tervisele ei olnud. Hageja kinnitab, et tema tuvastatud asjaoludest

lähtuvalt ja meister V G’i poolt määratletud rike ei olnud ka selleks rikkeks, mis põhjustas

hagejale terviserikke. Hageja esindaja lisab, et tööõnnetuse põhjustas roolivõimendi

pumbavõlli purunemine, mis pole seotud sellega, mis toimus siis, kui xxxx oli viimases

peatuses, ja mis toimus xxxx kanalil olles. Tööinspektsiooni 10.05.2010.a. uurimiskokkuvõtte

III osa p. 3 kirjeldab, et roolivõimendi pumbavõlli purunemist ei ole võimalik ette näha. See

puruneb kas metalli väsimuse tõttu või kaitsmaks roolivõimendit ülesurve eest (kui rool on

maksimaalselt lõpuni välja keeratud pikemat aega ja mootori pöörded on liiga suured). Sellist

riket ei ole võimalik kontrollimisel näha, kui rool töötab, on ka võll terve. Seda järeldust hageja

pole vaidlustanud. Seega on väär ka hageja väide, et meister ei olnud hoolikas, ei tuvastanud

viga, et ta oli kohustatud meistri korraldusi täitma ja remondiboksi sõitma või et I.P pidanuks

meistri sellise korralduse katkestama. Seega ei esine kostja poolt TLS §-de 48-49 sätete

rikkumist, mis oleks kahju hüvitamise aluseks. Hageja loetletud TTOS sätete kostja poolt

rikkumine või eiramine ei olekski saanud toimunut välistada.

9. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-45-08 selgitanud, et VÕS § 127 lg. 4 mõtte kohaselt

peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma põhimõttest, mille kohaselt

ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta

poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Poolte töölepingu p. 2.4 järgi töötaja kinnitab

käesolevale lepingule alla kirjutades, et ta on tutvunud lepingu p. 2.3 nimetatud

ametijuhendiga, tööandja sisekorraeeskirjadega ning teiste ettevõttes kehtestatud ja allkirja

vastu tutvustatud xxxx tööd korraldavate normdokumentidega ning kohustub oma töös

nendest lähtuma. A.R kinnitas, et talle tutvustati töösisekorraeeskirju. Töösisekorraeeskirjade

XII peatükk sisaldab töötervishoiu ja tööohutuse sätted, mille kohaselt töötajal on õigus saada

tööandjalt teavet töökeskkonna ohuteguritest. Hageja seda õigust ei kasutanud. AS GoBus

töötervishoiu- ja tööohutusjuhend xxxxle on kinnitatud direktori poolt 22.05.2006.a. ja

määratleb xxxx võimalikud ohud töökeskkonnas. Töölepingu p. 7.2. kohaselt töötajale laieneb

tööandja ja töötajate esindaja vahel sõlmitud kollektiivleping, millest üks jääb tööandjale ja

teine töötajale. Kollektiivlepingu p. 5.3.7 sätestab, et töötaja on kohustatud teatama ohtlikust

olukorrast, tööõnnetusest või selle tekkimise ohust viivitamatult oma töö vahetule korraldajale

või tööandja esindajale. A.R seda ei teinud. Lepingu p. 5.4.1. kohaselt töötajal on õigus

keelduda tööst või peatada töö, mis kahjustab tema enda või teiste isikute elu ja tervist,

teatades sellest viivitamatult oma töö vahetule korraldajale. A.R seda ei teinud. Õige on kostja

esindaja väide, et hageja pidanuks tööandjat teavitama xxxx rikkest mitte alles xxxxpargis,

vaid koheselt rikke ilmnemisel juba xxxx lõpp-peatuses. Sellisel juhul ei oleks pidanud ta xxxx

ka mitte boksi ajama ja kindlasti ei oleks siis temaga tööõnnetust juhtunud. Hageja seletusest

järeldub, et hageja manööverdamisoskused ei pruukinud olla sedavõrd kindlad, et xxxx liigset

jõudu kasutamata boksi ajada, mistõttu pole välistatud, et vähene manööverdamisoskus ja

sõidukogemus võis mõjutada just selle rikke tekkimist, mis tööõnnetuse põhjustas. Töötanud

oli A.R ka vaid 1,8 aastat. Seega tuleb järeldada, et puudub põhjuslik seos hageja terviserikke

ja tööandja väidetavate seaduserikkumiste vahel.

10. Hageja viidatud VÕS § 130 lg. l kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle

kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud

isikule

hüvitada

kahjustamisest

tekkinud

kulud,

sealhulgas

vajaduse

suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest xxxxest tekkinud kahju, sealhulgas

sissetuleku vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Hageja on kahjuna esitanud sissetuleku vähenemisest tulenenud kahju ja jätkuvalt edasiste

majanduslike võimaluste halvenemisest tulenenud kahju. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki

pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja ei tõendanud, kas või kuidas tema

majanduslikud võimalused halvenesid.

VÕS § 130 lg. 2 järgi tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule välja

mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist.

Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude korral peab kohus (nagu varalise kahju

hüvitamise nõude korralgi) otsustama, kas esineb põhjuslik seos hageja väidetud ja tõendatud

mittevaralise kahju ja kostja teo vahel. Tuvastatust lähtudes kohus on seisukohal, et hagejale

terviserikke põhjustamises tööandja süü puudub ja puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja

hagejale

terviserikke

tekkimise

vahel. Tuvastatud

ei

ole kostja

töötaja

tegevuse

õigusvastasust, küll aga hageja poolt oma töökohustuste eiramine. 23.09.2008.a. ehk kuu

hiljem Tööinspektsioonile kirjutatud seletuses kirjeldab hageja, kuidas tema eeldatava rikke

sümptomeid kontrollis, kuid otsustas siis ise eeldatava rikkega xxxxga edasi sõita, kuidas ta

V.G’ile selgitas, et teatud olekus ei ole mootoris kolinat, kuidas ta ise ilma mingite

korraldusteta ajas xxxx pesulasse. Samuti kirjeldab hageja manööverdamise käiku, selgitades,

et kõige tugevama rooli tõmbemomendil sai ta roolilt tugeva löögi parema käe õlga. Seega pole

välistatud, et rooli pumbavõll purunes juhi tegevuse tulemusena ja seda alles xxxxpargis, mis

aga ei tähenda, et hageja poleks pidanud täitma oma kohustust ja võimalikust rikkest

tööandjat informeerida koheselt, mitte oma tahtmist pidi edasi toimetama. VÕS § 139 lg. 1

sätestab et, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse hüvitist ulatuses, milles need

asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu

juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata

või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult

võis seda mõistlikult oodata. Hagejalt ei tulnud niisugust käitumist mitte ainult mõistlikult

oodata vaid hageja oli kohustatud ja pidanuks töölepingust tulenevalt koheselt tööandjat

teavitama autoxxxx eeldatavast rikkest juba xxxx lõpp-peatuses. Siis oleks meister V.G oma

ametijuhendi p. 2.5 kohaselt saanud korraldada tehnilise rikkega xxxx pukseerimise, mis

omakorda oleks välistanud hagejale terviserikke tekkimise.

Kuna hageja rikkus oma tööalast kohustust xxxx rikkest kostjale õigeaegselt teatada,

kostja süü hagejale terviserikke põhjustamises puudub, siis tuleb hagi tööõnnetuse tõttu

sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju hüvitamise nõudes perioodi 22.08.2008 -

17.02.2009.a. eest summas 39 774 krooni ja vähesest xxxxist edasiste majanduslike

võimaluste vähenemisega tekkinud kahju hüvitamise nõudes perioodi 18.02.2009 –

28.02.2010.a. eest summas 168 776 krooni ja 20 senti jätta rahuldamata.

Kohus hindas tõenditena 30.11.2006.a. töölepingut nr. 587, tööõnnetuse seletust, Ida-

Virumaa

Inspektsiooni

18.11.2008.a.

tööõnnetuse

uurimiskokkuvõtet,

tööõnnetuse

06.11.2008.a.

raportit,

perearsti

19.02.2009.a.

tõendit

nr.

5289,

perearsti

kutset,

Sotsiaalkindlustusameti Virumaa pensioniameti 18.02.2009.a. otsust nr. 481701, 23.02.2009.a.

käskkirja nr. 3 distsiplinaarkaristuse määramise kohta, 23.02.2009.a. teadet töölepingu

lõpetamise kohta, kollektiivlepingut, töösisekorraeeskirju, töötervishoiu- ja tööohutusjuhendit

xxxxle, meistri ametijuhendit, tunnistajate ütlusi. Kuna kostja hageja nõutavate summade

arvestust ja suurust ei vaidlusta, siis kohus sellekohaseid tõendeid ja arvestuse õigsust ei

hinda. Asjas ei ole tõenditena olulised hageja esitatud kõneeristused ega A Ri haiguslugu, mis

kinnitaks tema tervisliku seisundit enne tööõnnetust ja tervisliku seisundi muutumist pärast

tööõnnetust, kuivõrd kostja ei vaidlusta asjaolu, et hagejale põhjustas terviserikke tööõnnetus.

Puhkusegraafik võiks omada tähtsust, kui tööõnnetus juhtunuks hagejale vormistatud

puhkuse ajal. Asjakohased ei ole hageja viited sellele, et ta oli kohustatud sõitma erinevate

xxxxdega. Hageja töölepingust ei nähtu, et ta oleks kinnistatud xxxxks vaid ühele kindlale

autoxxxxle. Ida Tööinspektsiooni 10.05.2010.a. koostatud uurimismaterjal on koostatud hageja

täiendavate küsimuste alusel ja seda juba asja kohtuliku menetluse kestel, mistõttu kohus

seda tervikuna objektiivse tõendina ei hinda.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele

poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Hageja on hagiavalduse esitamisel määratlenud hagi hinnaks 267 319 krooni. Esitatud

on viis nõuet, kaks mitterahalist ja kolm rahalist nõuet. Tulenevalt RLS § 22 lg. 1 p. 1 ja p. 11

oli hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Asja menetluse käigus täpsustatult

on hagi hind 288 528 krooni ja 70 senti, millest kohus rahuldas nõude summas 79 978 krooni ja

50 senti. Samuti rahuldas kohus kaks mitterahalist nõuet. TsMS § 132 lg. 1 kohaselt on

mittevaralise hagi hind 25 000 krooni, millelt tasumisele kuuluv riigilõiv RLS lisa 1 järgi on

5 000 krooni. Hagi rahuldatult summalt on tasumisele kuuluv riigilõiv 10 000 krooni ja hagi

rahuldamata osalt 208 550 krooni ja 20 senti on tasumisele kuuluv riigilõiv 22 500 krooni.

Kuna RLS § 22 lg. 1 p. 1 kohaselt riigilõivu ei võeta palga nõudmise, tööle või teenistusse

ennistamise, töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise formuleeringu muutmise hagi

või kaebuse läbivaatamise eest, siis tuleb kostjalt riigilõivu katteks välja mõista riigituludesse

20 000 krooni.

Viru Maakohtu 25.05.2009.a. määruse alusel osutas A.R’ile riigi õigusabi vandeadvokaat

Kristel Vedro. Kohtu 11.09.2009.a. määrusega on riigi eelarve vahenditest vandeadvokaat

Kristel Vedro’le tema osutatud riigi õigusabi eest välja mõistetud 8 820 krooni ja 30.04.2010.a.

määrusega 8 100 krooni. Hageja pole neid määruseid vaidlustanud ja seega kuulub summa

kokku 16 920 krooni vastavalt kohtumäärusele A Rilt väljamõistmisele riigi kasuks

ositimaksetena 12 kuu jooksul 1 410 krooni kuus.

TsMS § 163 lg. 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leidis, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis muus osas tuleb poolte

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või

kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu

kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul

tutvuda.

TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas TLS §-de 86, 103, 117 lg. 2, ITVS § 28-30, TDVS § 3, § 11, VÕS §-de

130, 1043, 1050 sätteid ning juhindus TsMS §-de 230, 441 -442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

(allkiri)

Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 02.05.2011

RESOLUTSIOON

Rahuldada A Ri apellatsioonkaebus täielikult ja AS GoBus apellatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Viru Maakohtu 14. oktoobri 2010 otsuse resolutsiooni p-d 2, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 ning

teha selles osas uus otsus, millega mõista AS-lt GoBus A Ri kasuks välja hüvituse nelja kuu

keskmise palga ulatuses 53 319 krooni ja kahjuhüvituse 208 550.20 krooni ning jätta

menetluskuludest 90.76% AS GoBus kanda ja 9.24% A Ri kanda.

Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„1. Rahuldada osaliselt A Ri hagi AS GoBus vastu.

2. Tunnistada AS GoBus poolt A Riga töölepingu lõpetamine 23.02.2009 TLS § 86 p 6 alusel

ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping lõppenuks alates 18.02.2009 TLS § 79 lg 1 alusel.

3. Välja mõista AS-lt GoBus A Ri kasuks hüvitus nelja kuu keskmise palga ulatuses 53 319

krooni, s.o 3407.70 eurot (kolm tuhat nelisada seitse eurot ja 70 senti).

4. Välja mõista AS-lt GoBus A Ri kasuks välja kahjuhüvituse katteks 208 550.20 krooni, s.o

13 328.79 eurot (kolmteist tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa eurot ja 79 senti).

Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 90.76% AS GoBus kanda ja 9.24% A Ri kanda.“

Menetluskulude jaotus

Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 90.76% AS GoBus kanda ja 9.24% A Ri

kanda.

Riigikohtu 12.09.2011

RESOLUTSIOON

1. Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

2. Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud AS GoBus kanda.

Kohtuotsus jõustus 12. septembril 2011. a. Riigikohtu määrusega.

12. septembril 2011. a. Riigikohtu määrusega.

Nooremreferent

Lea Herne

2-09-12268/88 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text