2-10-33212/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-33212

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda N S hagi A Š vastu alaealistele lastele elatise nõudes menetlusse võtmisest.

2. Tagastada hagiavaldus N S.

3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hageja N S kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

N S esitas 09. juulil 2010 Viru Maakohtule hagi A Š vastu alaealistele lastele elatise nõudes. Viru Maakohtu 19. juuli 2010 kohtumäärusega andis kohus hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagejate täpsustamiseks tähtaja 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohtuasja number 2-10-33212 Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi N S hagi A Š vastu alaealistele lastele elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: N S (IK XXX) Menetlusosalised ja esindajad Kostja: A Š (IK XXX)

2-10-33212

2(3) Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohus tuvastas, et hagi elatise väljamõistmiseks alaealistele lastele on esitanud alaealiste laste vanem, laste ema.

Perekonnaseaduse (PKS) 97 p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt, täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) /---/, on piiratud teovõime. /---/.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 2 kohaselt, tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Vähemalt viieteistaastane alaealine võib menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga.

Kuna alates 01. juulist 2010 jõustunud PKS kohaselt on elatist õigustatud saama alaealine laps, on elatise saamiseks hagi esitamise õigus alaealisel lapsel (protsessis hageja). Et alaealisel, alla 18- aastasel lapsel ei ole piiratud teovõime tõttu tsiviilkohtumenetlusteovõimet, esindab alaealist last tsiviilasja menetluses tema seaduslik esindaja, s.o teovõimeline vanem, eestkostja jne (protsessis hageja esindaja). Lisaks märgib kohus, et kohus saab hagi rahuldamise korral elatise välja mõista vaid alaealisele lapsele, mitte tema vanemale.

Kohus leiab, et hagi on esitatud isiku, alaealise lapse vanema poolt, kellel vastav õigus puudub.

Vastavalt TsMS § 3 lg 1, kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Lähtuvalt TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hagiavalduses märgitud asjaoludest selgub, et hageja, alaealiste laste vanem, nõuab teiselt vanemalt elatist oma alaealistele lastele. Kuna elatise nõudmise õigus on alaealisel lapsel endal, siis ei ole hageja, alaealise lapse vanema, õiguste rikkumine võimalik. Samuti ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, kuna hagejal puudub seadusest tulenev õigus nõuda oma alaealisele lapsele elatist. Hageja saab olla elatise nõudmise hagi menetluses vaid oma lapse seaduslik esindaja. Kohus märgib, et lähtuvalt TsMS § 207 lg 1 võivad mitu hagejat, s.o lapsed esitada elatise nõude ühises hagis kostja vastu.

Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavaldus tuleb tagastada esitajale.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Avaldajal on õigus uuesti pöörduda kohtusse alaealiste laste esindajana, esitades selleks nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse, kus hagejateks on alaealised lapsed ja lapse vanem on märgitud laste seaduslikuks esindajaks.

Menetluskulud

2-10-33212

3(3)

Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik