Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-15041/12 AI generated

2-09-15041/12 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 2-09-15041/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

OÜ TORNADO TRANS esitas 06.04.2009 Harju Maakohtule hagi “HORIZON” TSELLULOOSI JA PABERI AS vastu 139 934 krooni ja viiviste 5262,07 krooni väljamõistmiseks. Hageja esitas 27.05.2009 haginõude täpsustuse ning selgitas, et kostja täitis oma kohustused 06.05.2009 summas 50 000 krooni ja 07.05.2009 summas 89 934 krooni. Hageja vähendas oma põhinõuet 6500 kroonile. Kostja viivise võlgnevus seisuga 07.05.2009 oli 6500 krooni. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg 8 sätestatust erinevat järjekorda, mille kohaselt täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikulutuse katteks. Seega tuleb kostja poolt 07.05.2009 tasutud summast 139 934 krooni esmalt maha arvata sissenõutavaks muutunud viivis 6500 krooni ning siis põhivõlgnevus. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud osaliselt põhivõlgnevuse ning käesoleva ajani on kostjal tasumata 6500 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 6500 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad seadusjärgsed viivised alates 08.05.2009 kuni nõude kohase täitmiseni.

Legislator headnote

AI generated

2-09-15041/12 · Tallinna Ringkonnakohus: Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 21 000 krooni TsMS § 405 lg 1 p 3 ja § 162 lg 1 alusel. Kohus leidis, et kuna kostja tasus põhinõude kohtumenetluse ajal ja hagi rahuldamata jäetud osa ei mõjuta tsiviilasja hinda, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on asjas kantud menetluskuludeks riigilõiv 15 000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 6000 krooni, mis on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

Keywords

AI generated
maximum and minimum prices enforcement costs VAT rate threshold value renovation costs motor vehicle expenses
AI generated
2-16-126084/13
Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tulenev võlgnevus 191,76 eurot.
2-08-33324/30
Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja sissenõudjaks täitevmenetluses nr 014/2007/101, kus võlgnikuks on kostja, nõude summa 180 000 krooni, täitevmenetlus on algatatud 7 aastat tagasi, käesoleva hetkel on täitevasi täitmisel kohtutäituri Marek Laanemets' a juures. Tallinna Linnakohus mõistis kostja 11. mail 2000 kriminaalasjas nr 1/2-1243/99 KrK § 143 lg 2 p. 1 alusel süüdi selles, et ta 14.09.98 ARK-is, kasutas võltsitud volitust, omandas sellega õiguse S.S sõiduauto Mazda 626 hinnaga 180 000 krooni. Ühtlasi mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 180 000 krooni. Hageja esitas kohtuotsuse täitmiseks ning selle alusel algatas kohtutäitur Priit Lantin täitemenetluse nr 017/2001/236. 9.11.2001.a. sõlmisid pooled täitemenetluses võlasumma tasumise kokkuleppe, mille järgi kohustus kostja tasuma võla jäägi summas 179 300 krooni järgmise maksegraafiku järgi: 1) 15.11,2001-59766,67 krooni 2) 13.12.2001 - 59766,67 krooni 3) 13.01.2002 - 59766,67 krooni. Vastavalt kokkuleppele ja vana TMS § 30 lg 1, oli hagejal õigus nõuda võlalt viivisena 10 % võlgnetavalt summalt iga tasumata kuu eest. Kostja tasus 15.11.2001 osa võlgnevusest summas 59766,67 krooni, ülejäänud summa tasus ta alles juunis 2007. Hageja on seisukohal, et kuni 2005. aasta lõpuni oli viivise arvestamise õiguslikuks aluseks TMS § 30 lg 1 ja poolte kokkulepe. Peale seaduse kehtetuks tunnistamist jäi aga jõusse pooltevaheline kokkulepe viiviste arvestamise kohta. Hageja leiab, et sõltumata sellest, kas 9.11.2001 kokkulepe on täitedokumendiks või mitte, on nimetatud kokkulepe lepinguks VÕS § 8 lg 1 mõistes ja on seetõttu, tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest, täitmiseks kohustuslik. Teise makse summas 59 766,67 krooni, pidi kostja tasuma 13.12.2001, sellest ajast möödus
2-09-45736/3
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ JCDecaux Eesti ( reg.nr 10348263, Tallinn, Tartu mnt 18), hageja esindaja Külliki Tammik, kostja Henri Lindal ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxx x) Resolutsioon Välja mõista Henri Lindalilt 124 016,15 krooni ja viivis 0,5% päevas põhinõudelt kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni OÜ JCDecaux Eesti kasuks.
2-06-28279/1
asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled liitumislepingu ja AS vahendusel müügilepingu, millega kostja omandas järelemaksuga ning õiguse tasu eest kasutada teenust.
2-06-10911/1
KÜ tasub OÜ viivise 734,89 krooni ja kohtukulud 625 krooni, kokku 1359,89 krooni hiljemalt 30.03.2007.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-09-15041 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2010 Tallinnas Tsiviilasi OÜ TORNADO TRANS hagi "HORIZON" TSELLULOOSI JA PABERI AS vastu 139 934 kr. põhivõla ja viivis väljamõistmiseks Kaebuse hind

21 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.06.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik "HORIZON" TSELLULOOSI JA PABERI AS apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ TORNADO TRANS (registrikood 10432479, asukoht Lembitu 6-4, 10114 Tallinn), esindaja Evely Kasch Kostja "HORIZON" TSELLULOOSI JA PABERI AS (registrikood 10089165, asukoht Anija mnt 10, Kehra, Anija vald, 74305 Harjumaa), esindaja adv Reet Saks RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 26.06.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-15041 muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2(4)

Asjaolud

OÜ TORNADO TRANS esitas 06.04.2009 Harju Maakohtule hagi “HORIZON” TSELLULOOSI JA PABERI AS vastu 139 934 krooni ja viiviste 5262,07 krooni väljamõistmiseks.

Hageja esitas 27.05.2009 haginõude täpsustuse ning selgitas, et kostja täitis oma kohustused 06.05.2009 summas 50 000 krooni ja 07.05.2009 summas 89 934 krooni. Hageja vähendas oma põhinõuet 6500 kroonile. Kostja viivise võlgnevus seisuga 07.05.2009 oli 6500 krooni. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg 8 sätestatust erinevat järjekorda, mille kohaselt täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikulutuse katteks. Seega tuleb kostja poolt 07.05.2009 tasutud summast 139 934 krooni esmalt maha arvata sissenõutavaks muutunud viivis 6500 krooni ning siis põhivõlgnevus. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud osaliselt põhivõlgnevuse ning käesoleva ajani on kostjal tasumata 6500 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 6500 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad seadusjärgsed viivised alates 08.05.2009 kuni nõude kohase täitmiseni.

Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud.

Maakohtu otsus

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks viivised 6500 krooni. Kohus tuvastas, et kostja poolt tasutud 139 934 krooni on tasutud põhivõla katteks VÕS § 88 lg 1 tulenevalt. Kostjal oli õigus määrata, et maksab esmalt põhinõude. VÕS §

88 lg 8 säte käsitleb kulutusi ja intressi, mitte viivist. Samuti ei ole pooled täitmise järjekorras kokku leppinud. Seisuga 07.05.2009 oli kostja viivisvõlgnevus hageja ees 6500 krooni. Hageja viivise väljamõistmise nõue jäi rahuldamata.

Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 21 000 krooni TsMS § 405 lg 1 p 3 ja § 162 lg 1 alusel. Kohus leidis, et kuna kostja tasus põhinõude kohtumenetluse ajal ja hagi rahuldamata jäetud osa ei mõjuta tsiviilasja hinda, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on asjas kantud menetluskuludeks riigilõiv 15 000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 6000 krooni, mis on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

Apellatsioonkaebus

Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse osas.

Kohus on vääralt jaotanud menetluskulud ja jätnud need täies ulatuses kostja kanda, kuigi hagi rahuldati osaliselt. Hageja esitas nõude 139 934 krooni ja viiviste väljanõudmiseks ning hageja ei loobunud hagist mitte mingis ulatuses, kuid hagi rahuldati 6500 krooni viiviste ulatuses, seega pidanuks kohus menetluskulude jaotuses lähtuma TsMS § 163 lg-st

1 ning jaotama menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud tulnuks jätta 96% ulatuses hageja kanda ja 4% ulatuses kostja kanda.

3(4) Kohus on vääralt välja mõistnud menetluskulud ülemäära suures ulatuses rahaliselt. Kohus võttis vastus hageja poolt põhinõude vähendamise ning lahendas hagiasja hinnaga 6500 krooni. Seetõttu leidis kohus, et tal on õigus otsustada nimetatud hagiasja kirjalikus lihtmenetluses, kuna tegemist on varalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot.

Tsiviilasjas hinnaga kuni 7000 krooni on tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 1400 krooni. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 kohaselt on lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagides, mille hind on kuni 10 000 krooni, maksimaalselt 5000 krooni. Seega kokku 6400 krooni.

Kohus on vääralt menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtunud esialgsest haginõudest, kuid mitte hageja poolt pärast haginõude vähendamist taotletud haginõudest. Kohus on vääralt leidnud, et kuna kostja tasus põhinõude kohtumenetluse ajal ja hagi rahuldamata jäetud osa ei mõjuta tsiviilasja hinda, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus ei ole märkinud, millisele menetlussättele tuginedes on ta sellisele järeldusele jõudnud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 2 alusel taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Kostjalt sellises ulatuses menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud ka juhul, kui hageja haginõude vähendamise asemel oleks hagist loobunud kohtumenetluse kestel täidetud ulatuses. Juhul, kui hageja hagist loobub, on seadus andnud võimaluse saada tagasi pool riigilõivust. Kui riigilõivu tagastamine on võimalik, siis tuleb seda taotleda ning juhul, kui hageja sellist taotlust ei esita, ei ole põhjendatud riigilõivu täies ulatuses väljamõistmine kostjalt. Kui hageja jätab kasutamata võimaluse taotleda tagasi riigilõivu 50% ulatuses, peab see kulu jääma hageja enda kanda. Käesoleval juhul hageja hagist ei loobunud ning riigilõivu tagasi ei taotlenud. Kohus on aga vääralt leidnud, et menetluskulud 21 000 krooni on käesoleval juhul vajalikud ja põhjendatud. Ka hagist loobumise korral ja selles osas menetluse lõpetamisel TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel ei ole põhjendatud temalt menetluskulude väljamõistmine riigilõivu osas enam kui 7500 krooni ulatuses.

Kohus on asja lahendanud kirjalikult lihtmenetluses, ära kuulamata menetlusosalisi menetluskulude rahalise suuruse osas. Kostjale ei ole teada, millest hageja lepingulise esindaja kulu 6000 krooni koosneb ning kas see on koos käibemaksuga või ilma, kuivõrd kohus enne otsuse tegemist ei soovinud ära kuulata kostja seisukohta menetluskulude rahalise suuruse kohta. Kohus ei andnud võimalust kostjale esitada seisukohta menetluskulude nimekirja kohta.

Vastus apellatsioonkaebusele

Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.

Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu vastavalt RLS lisale nr.1 põhinõudelt

4(4) (139 934 kr.) 15 000 kr. 27.05.2009 avalduses hageja vähendas põhivõla nõuet 6500 kroonini ning palus kostjalt seadusjärgsete viiviste väljamõistmist alates 08.05.2009 põhivõlalt 6500 kr. kuni selle tasumiseni. Avaldusest nähtub, et kostja tasus hagejale

139 934 kr. kahes osas 2009.a. maikuus. Hageja leidis, et kuna 07.05.2009 oli kogunenud viivist 6500 kr. ja kohustuse täitmine tuleb õigepealt arvestada viivise ja intressi katteks, siis on kostjal tasumata veel põhivõlga 6500 kr.

Maakohus leidis, et kostja poolt tasutu tuleb arvestada tervikuna põhivõla katteks, ning mõistis kostjalt 6500 kr. välja viivistena. Hageja kohtuotsusele kaebust ei esitanud.

Kolleegium leiab, et maakohus toimis ebaõigesti, kui pärast hageja poolt haginõude vähendamist määras lahendada asi lihtmenetluses. Vastavalt TsMS § 405 lahendab kohus hagi lihtmenetluses, kui varalise nõude hind ei ületa 2000 eurot. Hagihind oli 139 3934 kr. see on rohkem kui 2000 eurot. See eksimus ei põhjusta aga kohtotsuse tühistamist, sest nõudes osas kumbki pool otsust ei vaidlustanud ja kohtukulude osas võttis ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse.

Sisuliselt täitis kosta hageja nõude põhivõla osas täielikult pärast hagi esitamist.

Nagu nähtub hageja 27.05.2009 avaldusest (toimiku lk. 48) pakkus hageja kostjale mõistlikku kompromissi selliselt, et kostja tasub põhivõla 139 934 kr. ja 11 100 kr. riigilõivu ning esindajakulu eest, millisel juhul hageja loobub viivise nõudest. Asjast nähtub, et kostja kompromissi vastu ei võtnud. Seega kolleegium leiab, et menetluskulude väljamõistmine kostjalt (15 000 kr. riigilõivu ja 6000 kr. õigusabikulu) vastab TsMS § 163 lg.2 sätetele. Kolleegium leiab, arvestades esitatud hagi hinda ja töö mahtu, et 6000 kr. õigusabikulu on mõistlik ja põhjendatud tasu.

Seega jätab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Margo Klaar Tiit Kollom Mare Merimaa