2-10-7648/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-7648

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-7648

Tsiviilasi

OÜ Dominus Inkasso hagi Tarmo Mikiveri vastu

13 967,80 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7967,80 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Dominus Inkasso (RK 11449068; asukoht Narva

mnt 11E, 10151 Tallinn; e-post info@dominusinkasso.ee),

esindaja juhatuse liige Ahti Jesse;

kostja Tarmo Mikiver

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Dominus Inkasso hagi Tarmo Mikiveri vastu osaliselt.

2. Välja mõista Tarmo Mikiverilt OÜ Dominus Inkasso kasuks 8080 (kaheksa tuhat

kaheksakümmend) krooni ja 1 sent, millest 6000 krooni on tagastamata laenusumma,

1000 krooni lepingu tasu ja 1080,01 krooni viivis perioodi 02.03.2008 kuni 10.02.2010

eest.

3. Välja mõista Tarmo Mikiverilt OÜ Dominus Inkasso kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 6000 kroonilt alates 11.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui

4919,99 krooni.

4. Jätta poolte menetluskulud 58% ulatuses Tarmo Mikiveri kanda ja 42% ulatuses

OÜ Dominus Inkasso kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

2(5)

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 5-8)

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja SMS Kiirlaen OÜ 31.01.2008 laenulepingu, mille

alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee 6000 krooni laenu. Kostja kohustus

laenusumma ja lepingu tasu 1000 krooni tagastama hiljemalt 01.03.2008. Kuna kostja ei täitnud

lepingulisi kohustusi vaatamata laenuandja saadetud sõnumitele ja e-kirjadele, siis loovutas

laenuandja 16.04.2008 oma nõude hagejale, kes teavitas sellest kostjat.

Hagi koostamise seisuga võlgneb kostja hagejale 13 967,80 krooni, millest 6000 krooni on

tagastamata laenusumma, 1000 krooni lepingu tasu ja 6967,80 krooni viivis perioodi eest

02.03.2008 kuni 10.02.2010. Hageja on lähtunud viivise arvestamisel viivisemäärast 0,14%

päevas, vähendades ise kokkuleppelist viivisemäära (0,85% päevas). Lisaks palub hageja, et

kohus mõistaks alates 11.02.2010 kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise kuni põhinõude

täitmiseni. Koos hagi rahuldamisega palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas

3150 krooni (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni, hagimenetluses tasutud

riigilõiv 1400 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni).

Hageja lisas avaldusele koopiad 31.01.2008 laenulepingust nr 2100170294 (tl 9-14), arvest

nr 14723 (tl 15), maksekorraldusest nr 1366 (tl 16) ja võlanõuete üleandmise aktist nr 4011/2-9

(tl 17).

Kostja vastus hagile (tl 52, 56)

Kirjalikus vastuses hagile ei nõustu kostja viivise määraga 0,14% päevas ja viivise tasumisega

kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja on töötu (arvel tööbüroos), puudub tal sissetulek nõude

rahuldamiseks. Seega pööratakse nõue sundtäitmisele, mis toob kaasa täitekulud. Samas on

kohtutäituri juures täitmisel kostja varasemad tasumata võlgnevused, mistõttu tekib nõuetele

järjekord. Heal juhul saab kostja laenu tagastada aastate möödudes, seni aga suureneb lisanduv

viivisenõue. Kostja palub arvestada tema majandusliku olukorra ning asjaoluga, et eelnevalt

võetud sms-laenud on korralikult tagastatud, ning seetõttu mitte rakendada viivise

maksimaalmäärasid. Kostja on huvitatud laenude kustutamisest, kuid nende kasvades muutub

see võimatuks. Kostja palub kohtul kontrollida, kas tegemist on sama laenulepinguga, mis laenu

võtmise ajal.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 64-65)

Hageja leiab, et kostja väited raskest majanduslikust olukorrast ja tema vastu esitatud nõuete

rohkusest on paljasõnalised, kuna vastavaid tõendeid esitatud ei ole. Kostja peab lepingust

tuleneva kohustuse täitma, sest kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja kinnitab vastuses,

et laenuleping on alates 01.10.2007 olnud ja on ka praegu muutumatuna kättesaadav veebilehel

www.smskiirlaen.ee. Hageja hinnangul puudub alus võlgnevuse väljamõistmisel arvestada

asjaoluga, et kostja on varasemad sms-laenud korralikult tagastanud. Mis puudutab viivisemäära

0,14% päevas (51,1% aastas), siis vastab nimetatud määr senisele praktikale ega ole

ebamõistlikult suur. Hageja on hagis lepingujärgset viivisemäära juba vähendanud. Puudub alus

kõrvalnõuete ja menetluskulude mitteväljamõistmiseks põhjusel, et kostjal on väidetavalt raske

majanduslik olukord. Hageja on püüdnud sõlmida kostjaga kokkuleppeid, kuid senini ei ole see

õnnestunud, sest kostja ei ole reageerinud hageja poolt saadetud teatistele, samuti ei ole kostja

ise hagejaga kontakteerunud.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

3(5)

1. TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses.

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

3. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et registreeris end 24.10.2007 väikelaenu taotleva isikuna

SMS Kiirlaen OÜ interneti kodulehel www.smskiirlaen.ee, sisestades kontaktandmed, kinnitades

nõustumist laenulepingu tingimustega ning autentides end pangalingi kaudu. Kostja on vastuses

hagile (tl 52, 56) kinnitanud sms-laenude korduvat võtmist ning nende tähtaegset tagastamist.

Sellest tulenevalt ei ole kohtul põhjust kahelda hageja esitatud laenulepingu nr 2100170294 (tl 9-

14) õigsuses ja samasuses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. Maksekorraldusest nr 1366 (tl 16) nähtub, et laenuandja kandis 31.01.2008 kostja

kontole laenulepingu alusel 6000 krooni, selgitusega laen 30-neks päevaks. Arve nr 14723 (tl 15)

kohaselt oli kostjal kohustus tagastada lepingust tulenevad maksed (laenusumma ja lepingu tasu)

hiljemalt 01.03.2008.

4. Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus lepingulist kohustust. Laenuandja loovutas 16.04.2008

talle kuuluva nõude hagejale (tl 17).

5. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine

on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti.

6. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Kohtule esitatud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on

rikkunud, jättes laenusumma 6000 krooni 01.03.2008 tagastamata. Rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust

välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja võlgnetava laenusumma suurust vaidlustanud ei ole,

mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6000 krooni tagastamata laenusumma

katteks.

7. Hageja nõuab kostjalt lepingu tasu 1000 krooni väljamõistmist. Laenulepingu p 4.3 kohaselt

on lepingu tasu õigus nõuda ka kolmandal isikul, kellele on laenu nõudeõigus loovutatud.

Laenulepingust nähtuvalt (p 4.2.6) on lepingu tasu 30 päevalise 6000 krooni suuruse laenu puhul

1000 krooni. Lepingu p 4 sõnastusest lähtudes leiab kohus, et lepingu tasu näol on sisuliselt

tegemist intressiga VÕS § 397 tähenduses. Nimetatud paragrahvis sätestatud laenu kasutusintress

on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult

tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud. Vaidlus puudub selles, et SMS Kiirlaen OÜ on andnud laenu oma majandus- või

kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja

on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku

lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud

nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning

lepingu tasu katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1000 krooni.

8. Hageja nõuab kostjalt 10.02.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 6967,80 krooni ja

alates 11.02.2010 lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Viivise

arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 14% päevas (51,1% aastas) ja arvestanud viivist

võlgnevuse (7000 krooni) sissenõutavaks muutumisest, so alates 02.03.2008, kuni hagiavalduse

4(5)

koostamiseni. Kostja vaidleb vastu nii viivise määrale kui kohustusele tasuda viiviseid kuni

põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Asja materjalidest nähtub, et SMS Kiirlaen OÜ ja Tarmo Mikiver tarbijana sõlmisid

laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise

võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise

tähtaeg. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda

sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et SMS Kiirlaen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 11.1 on tühine

võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,85% suuruse viivise määra osas (310,25% aastas), sest

vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on

viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja

kohustuste tasakaalust. Kohus on seisukohal, et kostjalt ei kuulu väljamõistmisele ka vähendatud

määras (0,14% päevas ehk 51,1% aastas) arvestatud viivis summas 6967,80 krooni. Võlausaldaja

õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega

tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse

põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, tuleb

viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu

suuremas ulatuses. Antud asjas nõuab hageja viivist 6967,80 krooni arvutatuna kokkuleppelises

määras, kui põhivõlg on 6000 krooni. Samas ei ole hageja oma 6967,80 krooni suurust

viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue.

Kuna hageja ei ole 6967,80 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju

olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue ja kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult

kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest

tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne

määr.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP)

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 02.03.2008 (nõude

sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 09.12.2008 oli seadusjärgne viivisemäär 11% aastas, alates

10.12.2008 kuni 31.12.2008 9,5% aastas ja alates 01.01.2009 kuni käesoleva ajani 8% aastas.

Kuivõrd kohus leidis põhjenduste p-s 6, et lepingu tasu näol on sisuliselt tegemist intressiga ja

VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral, siis

5(5)

tuleb viivist arvestada tagastamata laenusummalt 6000 kroonilt, mitte kogu võlgnevuselt

7000 kroonilt nagu arvestas hageja. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis

perioodi 02.03.2008 kuni 09.12.2008 eest 511,73 krooni (6000 × 11% × 283 / 365), perioodi

10.12.2008 kuni 31.12.2008 eest 34,36 krooni (6000 × 9,5% × 22 / 365) ja perioodi 01.01.2009

kuni 10.02.2010 eest 533,92 krooni (6000 × 8% × 406 / 365), kokku seega 1080,01 krooni

(511,73 + 34,36 + 533,92).

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise

nõue on põhjendatud. Vastuseks kostjale märgib kohus, et viivise rakendumine sõltub reeglina

võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada.

Kuna kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud (ka mitte osaliselt) alates 02.03.2008 ja kohus

luges viivise määraks seadusjärgse määra, siis on hageja lisanduva viivise nõue põhjendatud.

Kohus mõistab kostjalt välja täiendava viivise alates 11.02.2010 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus

põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui põhinõue.

9. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt välja 8080,01 krooni, millest 6000 krooni on põhinõue,

1000 krooni lepingu tasu ja 1080,01 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab

kohus kostjalt välja lisanduva viivise alates 11.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures

viivisenõuded kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi ületada 6000 krooni.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163

lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 58% ulatuses, siis

on põhjendatud jätta menetluskulud 58% ulatuses kostja ja 42% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik