Legislator Case Law & Legislation
2-09-58099/9 AI generated

2-09-58099/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-09-58099/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi V. R.`u vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes summas 5 203,93 krooni. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud arveldusarvega. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Kostja kohustus igal maksepäeval lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud. Hagi esitamise päeva seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 5 203,93 krooni, millest põhiosa 4 330,65 krooni ja intress 23,04 krooni, viivis 850,24 krooni. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

Legislator headnote

AI generated

2-09-58099/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Keywords

AI generated
damage to credit satisfaction of claim bank credit balance bank charges short-term credit banking law
AI generated
2-07-47368/4
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 02.11.2005.a.
2-11-22536/12
Asjaolud ja hageja nõue. 16.05.2011.a. laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus N K vastu võlgnevuse, kokku 410.17 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja (N K) sõlmisid 16.01.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga. Vastavalt lepingule krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli 16%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Kostja kohustus iga kuu 10. kuupäeval püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 200 krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingut. Seoses võlgnevustega saatis hageja 25.05.2009.a. kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 09.06.2009.a. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu 16.09.2009.a. üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 360.93 eurot. Kostja on peale lepingu ülesütlemist tema kasutuses oleva krediidisumma hagejale tagastanud. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra alusel. 12.05.2011.a. seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 410.17 eurot, millest põhiosa on 360.93 eurot, intress 0.36 eurot ja viivis 48.88 eurot.
2-11-12987/13
23. märtsil 2011 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.09.2008 krediitkaardi lepingu, mille alusel hageja võimaldas kostjale väljastatud krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Vastavalt krediitkaardi taotlusele loetakse leping panga ja kontoomaniku vahel sõlmituks panga poolt kaarditaotluse aktsepteerimisel. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi ja andis kostjale kasutamiseks krediiti summas 639.12 eurot. Krediitkaardi kasutamist reguleerivad krediidilepingu üldtingimused ja hinnakiri, milliste kohaldumist poolte õigustele ja kohustustele on kostja aktsepteerinud krediitkaardi taotlusel oma allkirjaga. Kostja ei täitnud krediitkaardi tingimustes sätestatud kohustust tagada kaardikontol kohustuse tasumiseks piisav kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning hageja saatis kostjale 30.04.2010 lepingu ülesütlemise teate.
2-10-59432/7
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Anneli Arusalu, kostja Victor Poluboyarinov ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xx x, x) Resolutsioon Välja mõista Victor Poluboyarinovilt 1535,17 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) alates 27.11.2010 kuni põhinõude ( 1276,46 eurot) täitmiseni AS Swedbanki asuks.
2-09-9359/5
Hagiavalduse kohaselt kostja L V sõlmis pangaga 11.06.2007.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4)

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-58099 Otsuse tegemise aeg ja koht

06 oktoober 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi AS Swedbank hagi V.R. vastu 5 203,93 krooni võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind

4 330,65 krooni Hageja: Swedbank AS (RK 10060701, asukoht; Liivalaia 8 Tallinn)

Hageja esindaja:

S. P. (volikirja alusel) xxx

Menetlusosalised Kostja: V.R. ( IKxxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V.R.`ult Swedbank AS-i kasuks võlgnevus summas 5 203,93 krooni ( viistuhat kakssada kolm krooni ja 93 senti).

3. Välja mõista V.R.`ult Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt ( 4 330,65 ) kroonilt , s.o alates 05.11.2009.a. protsendina aastas kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas.

4. Välja mõista V.R.`ult Swedbank AS kasuks välja menetluskulud summas 1 250 ( üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

2(4) Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

EDASIKAEBE KORD

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 500 ( viissada) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

Hageja võib esitada Tartu ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi V. R.`u vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes summas 5 203,93 krooni. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud arveldusarvega. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Kostja kohustus igal maksepäeval lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud. Hagi esitamise päeva seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 5 203,93 krooni, millest põhiosa 4 330,65 krooni ja intress 23,04 krooni, viivis 850,24 krooni. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 01.09.2010. a. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

3(4) ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 5 203,93 krooni ja viivis alates 05. novembrist 2009.a kuni põhinõude (4 330,65 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses.

Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu kogusummas 1000 krooni (tl. 13).

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 250 krooni ( tl 12). Viru Maakohtu 07. oktoobri 2009 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus

07. oktoobril 2009, hageja on määruse kätte saanud 09. oktoobril 2009. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 05. novembril 2009.

Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte.

4(4)

Kuna hagi on esitatud 05. novembril 2009, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-09-58099 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 250 krooni riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada.

Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud alljärgnevalt; jätta kõik menetluskulud ( sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja hagimenetluse riigilõiv 1000 krooni) V.R.`u kanda.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 1250 krooni ( hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest tasutud riigilõiv

250 krooni).

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud