Legislator Case Law & Legislation
3-10-2537/2 AI generated

3-10-2537/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-10-2537/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus haldustoiminguks loa seadmist Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks: 1)

Legislator headnote

AI generated

3-10-2537/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus haldustoiminguks loa seadmist Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks: 1)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoobril 2010. a, Tallinn

Haldusasja number

3-10-2537

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus loa

saamiseks

E.R.ale

kuuluvatele

kinnistutele

kohtulike

hüpoteekide

seadmiseks

ning

E.R.ale

kuuluva

sõiduki

käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu)

Resolutsioon

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus haldustoiminguks loa

andmiseks järgmiselt:

1) anda Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele luba taotleda kohtulike hüpoeekide

seadmist Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks: 1)

E.R.a nimele registrisse kantud registriosale nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxx suurusega 2 659 m2,

summas 2 000 000 krooni; 2) R. R.’a nimele registrisse kantud registriosale nr xxxxxxx,

elamumaa xxxxxxxxxxx, suurusega 599 m2; summas 1 384 863 krooni; 3) R. R.’a nimele

registrisse kantud registriosale nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxx üldpinnaga 32,7 m2 summas 1

000 000 krooni.

2) anda Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele luba taotleda käsutamise keelumärke

seadmist Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks E.R.’a

omandis olevale mootorrattale Yamaha XV 1990A, registreerimisnumbriga xx xx, 2006. a

2. Edastada käesoleva kohtumäärus e-posti teel Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib loa taotleja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud

kohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul arvates määruse

ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast (HKMS § 30 lg 2 p

1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD JA TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. 01.10.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

(edaspidi PMTK) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. PMTK palub anda luba Eesti

Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) kohtulike hüpoteekide seadmiseks järgmistele kinnistutele: 1)

E.R.’a nimele registrisse kantud registriosale nr xxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxx suurusega 2 659

m2, summas 2 000 000 krooni; 2) R. R.’a nimele registrisse kantud registriosale nr xxxxxxxxxx,

elamumaa xxxxxxxxxxx, suurusega 599 m2; summas 1 384 863 krooni; 3) R. R.’a nimele

registrisse kantud registriosale nr xxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxxx üldpinnaga 32,7 m2 summas

1 000 000 krooni. PMTK taotleb ka käsutamise keelumärke seadmist E.R.’a omandis olevale

mootorrattale Yamaha XV 1990A, registreerimisnumbriga xx xx, 2006. a

2. Taotleja on 29.12.2009 OÜ-le Trendberg (registrikood 10497390; endise nimega OÜ Marsalis-

Ehitus) koostanud maksuotsuse nr 12.2-3/5956-8. Maksuhaldur kontrollis 16.10.2008 korralduse

nr 12-2.1/33284 alusel OÜ Trendberg käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning

töötuskindlustusmakse ja kogumispensionide maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust maksustamisperioodil 01.01.2007 – 31.12.2007. Kontrollimise käigus tuvastati, et OÜ

Trendberg kajastas maksustamisperioodidel 2007.a jaanuar kuni detsember oma raamatupidamises

AS Optimera Estonia ja AS Rautakesko arveid. Maksuotsuses kajastatud asjaolusid ja tõendeid

kogumis hinnates on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et AS Optimera Estonia ja AS Rautakesko

nimel raamatupidamises kajastatud arved ei ole kõik väljastatud nimetatud ettevõtete poolt ning

tegelikkuses neil kajastatud teenuseid ei osutatud ja materjale ei müüdud. Revisjoni käigus selgus,

et OÜ Trendberg ei ole AS-ilt Optimera Estonia osade raamatupidamises kajastatud arvete alusel

ehitusmaterjali ostnud, seega OÜ-l Trendberg puudus õigus maksustamisperioodidel jaanuar 2007

kuni detsember 2007 sisendkäibemaksu hulgas deklareerida AS Optimera Estonia rekvisiitidega

arvetel näidatud käibemaksu kokku 997 849 krooni. OÜ Trendberg ja AS Optimera Estonia vahel

ei ole tehinguid deklareeritud mahus toimunud ning OÜ Trendberg ei ole osade arvete alusel AS-lt

Optimera Estonia kaupu soetanud. Revisjoni käigus selgus, et OÜ Trendberg ei ole osade

raamatupidamises kajastatud arvete alusel tehinguid teinud ning OÜ Trendberg ei ole AS

Rautakesko

arvete

alusel

kaupu

soetanud,

seega

OÜ-l

Trendberg

puudus

õigus

maksustamisperioodidel jaanuar 2007 kuni detsember 2007 sisendkäibemaksu hulgas deklareerida

AS-ilt Rautakesko rekvisiitidega arvetel näidatud käibemaksu kokku 106 830 krooni. OÜ

Trendberg ja AS Rautakesko vahel ei ole deklareeritud mahus tehinguid toimunud ning OÜ

Trendberg ei ole AS Rautakesko arvete alusel kaupu soetanud. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks

KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks

soetatud teiselt registreeritud maksukohustuslaselt ning et kaup või teenus on oma ettevõtluses

kasutatav. Maksuotsusest nähtuvalt on leidnud kinnitust, et OÜ Trendberg ei ole äriühingutelt

Optimera Estonia ja Rautakesko näidatud mahus kaupu soetanud. Üksnes arvete väljastamine ja

nende tasumine ei ole piisav tõendamaks arvetel näidatud kauba saamist ja käibe toimumist. Käive

tekib siis kui kaup või teenus antakse reaalselt üle, mitte tasumisel (RK 3-4-1-1-02). Lähtudes

eeltoodust vähendas maksuhaldur sisendkäibemaksu summat 1 104 679 krooni võrra.

3. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate täienduste ja muudatustega; edaspidi

TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub

tasumisele tulumaks. Kuna maksuotsuses käsitletud juhtudel arved ei vasta raamatupidamise

seaduse nõuetele ja pole tõendatud teenuse saamine arvetel näidatud isikutelt, arvestatakse OÜ-le

Trendberg nimetatud arvete järgi tasutud summadelt kokku tulumaksu summas 2 042 556 krooni.

Tasumiseks kuuluvat arvet, mille taga tegelikkuses puudub reaalne tehing, ei saa lugeda

raamatupidamise algdokumendiks. Kontrolli käigus selgus, et 08.12.2007 Salme Kultuurikeskuses

toimunud meelelahutusliku ürituse maksumusest, so 93 963 kroonist, on OÜ Trendberg

deklareerinud erisoodustust kokku 39 068 krooni. Ülejäänud ürituse maksumusest, so 54 895

krooni, on Trendberg OÜ kajastanud raamatupidamises kulukontodel esinduskulu või

ruumide/territooriumi rent. Revisjoni käigus kogutud tõendid kinnitavad kogumis ja vastastikuses

seoses, et Tallinna Salme Kultuurikeskuses 08.12.2007 toimunud üritus oli oma iseloomult

meelelahutuslik pidu OÜ Trendberg töötajatele. Eelnimetatud seisukohta kinnitab OÜ Haldjas ja

AS Telspec Trade arvetel kajastatu, mille kohaselt toimus Tallinna Salme Kultuurikeskuses

varietee etendus ning toitlustamine. OÜ Trendberg on osaliselt ürituse otstarbeks tehtud kulutused

maksustanud erisoodustusega, sh 100% toitlustamise. Lisaks müüs OÜ Trendberg 1/3 AS Telspec

Trade kulutuse edasi Ehitustehnika OÜ-le, kes tasus eelnimetatud kulutuselt erisoodustusemaksud.

Kuna OÜ Trendberg maksustas 100% toitlustuskuludest erisoodustusega, on äriühing ka ise

sellega kinnitanud, et üritusel osalejad olid vaid seotud isikud. Vastasel juhul ei oleks Trendberg

deklareerinud külaliste toitlustamise osa erisoodustusena vaid vastuvõtukuluna. Nimetatud ürituse

osas ei ole ka ruumide renti ega varietee teenust deklareeritud vastuvõtukuluna. Samuti ei esitanud

OÜ Trendberg revisjoni käigus peale arvete ühtegi kirjalikku dokumenti, mis tõendaks, et tegemist

oli oma töötajatele ning äripärneritele suunatud üritusega. Seega on maksuhaldur seisukohal, et

külaliste osalemine üritusel ei ole tõendatud ning kogu ürituse maksumus tuleb maksustada

erisoodustusena.

4. FIE Silver Hüdsi on väljastanud 17.08.2007 OÜ-le Trendberg arve nr 25 summas 14 600 krooni,

selgitusega seminari korraldamine Vahtraoru talus. OÜ Trendberg finantsjuhi Reet Reimetsa sõnul

oli tegemist seminariga, kus osales 9 OÜ Trendberg töötajat. Vahtraoru turismitalus toimunud

üritus oli oma iseloomult meelelahutuslik üritus (suvepäevad) OÜ Trendberg töötajatele, kuna FIE

Silver Hüdsi 05.02.2009 kirjalike selgituste kohaselt osutati arve nr 25 alusel ruumide ja

territooriumi rendi ning vahendite rendi teenust. Vahendite rendi teenuse hulka kuulusid

muuhulgas ka kanuude, spordivahendite ja toiduvalmistamiseks mõeldud vahendite rent. FIE

Silver Hüdsi 09.03.2009 täiendavate kirjalike selgituste kohaselt toimus üritus 10.08-12.08.2007

(ehk reede kuni pühapäev) ning üritusel osales umbes 30 inimest (seega 21 inimest rohkem, kui

nähtub R. R. poolt esitatud nimekirjast). Ka R. R. kinnitas, et töötajatel oli lubatud üritusele kaasa

võtta perekonnaliikmeid. OÜ Trendberg ei esitanud revisjoni käigus peale arve ühtegi korrektset

kirjalikku dokumenti, sh korrektset osalejate nimekirja, programme, muid aruandeid, mis tõendaks,

et tegemist oli seminariga.

5. Kismet-Teenused OÜ väljastas 04.01.2007 OÜ-le Trendberg arve nr 27004 summas 2 750

krooni, selgitusega ruumide rent jaanuar. OÜ Trendberg finantsjuhi selgituste kohaselt oli tegemist

nõupidamisega. Maksuhaldur on seisukohal, et tegemist oli spordisaali kasutamisega, mis tuleks

maksustada erisoodustusena, kuna OÜ Kismet-Teenused raamatupidaja R. L. 29.01.2009 kirjaliku

vastuse kohaselt oli Kismet-Teenused OÜ ja Trendberg OÜ vahel 05.09.2006 sõlmitud spordisaali

kasutamise leping nr 113. Leping oli sõlmitud kuni 31.05.2007. Lepingu sõlmijaks ja

allakirjutajaks oli R. R. Kismet-Teenused OÜ tegi arve iga kuu eest eraldi. Arve 27004 on tehtud

viie saali kasutuskorra eest detsembris 2006. Maksuhaldur peab ebatõenäoliseks, et 2006. aasta

detsembrikuus toimus igal nädalal nõupidamine spordisaalis. Arveid saali rendi eest esitati

regulaarselt kord kuus 2006. aasta septembrikuust kuni 2007. aasta jaanuarikuuni. Võttes kokku

Salme Kultuurikeskuses toimunud meelelahutusürituselt, Vahtraoru turismitalus toimunud ürituselt

ja Kismet-Teenused OÜ poolt ostetud teenuselt deklareerimata erisoodustused, kuulub

maksuotsuse alusel täiendavalt deklareerimisele 61 745 krooni erisoodustusi, millelt tuleb tasuda

17 416 krooni tulumaksu ja 26 124 krooni sotsiaalmaksu. Tulenevalt maksuotsuses tuvastatust,

puudus OÜ-l Trendberg õigus OÜ Haldjas ja OÜ Kismet-Teenused arvete alusel maha arvata

sisendkäibemaksu, seega kuulub täiendavalt tasumisele 7 191 krooni käibemaksu.

6. OÜ Trendberg ja E.R.a vahel maksustamisperioodidel jaanuar 2007 kuni detsember 2007

sõlmitud ostu-müügilepingute kohaselt soetas OÜ Trendberg E.R.alt ehitusmaterjali kogusummas

4 208 095 krooni, sh puitmaterjali koguses 1060 tm kogusummas 4 028 095 krooni ning

armatuurterast koguses 24,66 kg kogusummas 180 000 krooni. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ

Trendberg ja E.R.a vahel ei ole tehinguid toimunud. Lähtuvalt eeltoodust kuuluvad OÜ Trendberg

ja E.R.a vahel sõlmitud ostumüügilepingute alusel OÜ Trendberg poolt tehtud väljamaksed

summas 4 208 095 krooni maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulud ja

väljamaksed. Täiendavalt kuulub tasumisele tulumaksu summas 1 186 898 krooni.

7. OÜ Trendberg juhatuse liikmeks perioodil 01.01.2007 – 31.12.2007 oli E.R.. Maksuotsusega nr

12.2-3/5956-8 määrati OÜ-le Trendberg tasumiseks 4 384 863 krooni. Maksuotsusega on

tuvastatud, et E.R. esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid ning pani toime rikkumisi, mis

põhjustasid äriühingu majanduslikud raskused ning maksuvõlga. Riigikohus on oma lahendis 3-3-

1-62-06 sedastanud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma

olemuselt olla ainult tahtlik. Harju Maakohtu 21.09.2010 määrusega võeti menetlusse OÜ

Trendberg pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks

Rein Kallaste. Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust ja

Ehitisregistrist ei oma OÜ Trendberg registervara ja X-tee kaudu ligipääsetava Eesti Riikliku

Autoregistri andmebaasi alusel sõidukeid. Taotleja on algatanud E.R.’a suhtes maksumenetluse,

mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Vastutusotsusega esitab

maksuhaldur nõude nimetatud isiku vastu, tasuda OÜ Trendberg maksuotsusest tulenev

maksuvõlg, mis moodustab kokku 4 384 863 krooni. E.R. on äriühingu juhatuse liikmena toime

pannud rikkumisi, mille eesmärgiks oli osutamata teenuste ja kaupade kohta vormistatud arvete

kajastamisega OÜ Trendberg raamatupidamises saada isiklikku kasu, mille saamine on

maksuotsusega tõendatud. Arvestades E.R.’a varasemat käitumist on taotlejal põhjendatud alus

väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik hilisema sundtäitmise vältimiseks

võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.

8. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on E.R.’a omanduses registriosa nr

xxxxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxxx suurusega 2 659 m2. Nimetatud registriosal võõrandamise

keelumärked puuduvad. Kinnistule on seatud hüpoteek Baltic Steel Trade OÜ kasuks kokku

summas 200 000 krooni. Lisaks X-tee kaudu ligipääsetava Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi

kohaselt on E.R.’a omandis mootorratas Yamaha XV 1990A, registreerimisnumbriga xx xx, 2006.

a. Mootorrattal puuduvad keelumärked. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on

R. R.’a omanduses: 1) registriosa nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxx suurusega 599 m2. Nimetatud

registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. Kinnistule on seatud hüpoteek Merita Bank PLC

kasuks summas 690 000 krooni. 2) registriosa nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxx üldpinnaga 32,7

m2. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. Kinnistule on seatud hüpoteek

AS Unicredit Bank kasuks summas 469 000 krooni. Rahvastikuregistri andmetel on E. ja R. R.’a

abielu registreeritud xx xx xxxx R. R. on omandanud nimetatud kinnisasjad vastavalt 19.08.1999

ja 05.04.2002 Abieluvararegistris 28.09.2010 teostatud päringust ei nähtu abieluvaralepingu

olemasolu. Seega on, toetudes PKS § 24 lg 2 ja § 25 sätestatule, kinnistute puhul tegemist

abikaasade ühisvaraga. PKS § 33 lg 3 alusel vastutab E.R. vastutusotsuse alusel tekkiva maksuvõla

eest lisaks oma lahusvarale ka pooles väärtuses ühisvaraga, kuna E.R.’ale kuuluvast lahusvarast ei

piisa makshalduri nõude rahuldamiseks. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur

konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui E.R. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3,

§ 121 kohaselt suuruses 4 384 863 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või

kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise

tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel

annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu

õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lõike 2 kohaselt taotluse või

avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (edaspidi taotleja)

kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja

seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Vastavalt

HKMS § 29 lõikele 3 isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab

seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Maksukorralduse seaduse § 1361 maksuhalduri

täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist

ette ei näe. HKMS § 29 lõike 4 kohaselt vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja otsustab

haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe

ette teisiti. Kuna seadusest ei tulene ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa

andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

10. MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja

teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51

sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 1–51 sätestavad, et maksuhalduril on õigus taotleda

kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja

käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke

kandmist

vastavasse

registrisse,

taotleda

laeva

käsutamise

keelumärke

kandmist

laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks

vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule ning taotleda hüpoteegi seadmist

kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud

õhusõidukile.

11. PMTK on esitanud kohtule taotluse loa andmiseks nii kinnistutele kohtuliku hüpoteegi

seadmiseks kui ka sõidukile käsutamise keelumärke seadmiseks. Kontrollinud esitatud taotluse

lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud

nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud

tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on algatanud E.R. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on

MKS § 40 kohase vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et E.R. on jätnud

täitmata oma seadusest tulenevad kohustused ja teostanud tehinguid, mille soovitud tagajärjeks oli

maksude tasumisest kõrvalehoidmine. Kohus leiab, et taotlejal on põhjendatud alus väita, et

haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib E.R. asuda haldusakti sundtäitmise vältimiseks

võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Kuna R. R. on omandanud kinnistud

(xxxxxx ning xxxxxx pärast abielu registreerimist E.R.aga, siis tulenevalt PKS § 33 lg 3 alusel

vastutab E.R. pooles väärtuses ühisvaraga. Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades

maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna

ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni

muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete alusel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

Tiina Pappel

kohtunik