3-10-2537/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus haldustoiminguks loa seadmist Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks: 1)
Legislator headnote
AI generated3-10-2537/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus haldustoiminguks loa seadmist Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks: 1)
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
4. oktoobril 2010. a, Tallinn
Haldusasja number
3-10-2537
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus loa
saamiseks
E.R.ale
kuuluvatele
kinnistutele
kohtulike
hüpoteekide
seadmiseks
ning
E.R.ale
kuuluva
sõiduki
käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks
(Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu)
Resolutsioon
1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus haldustoiminguks loa
andmiseks järgmiselt:
1) anda Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele luba taotleda kohtulike hüpoeekide
seadmist Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks: 1)
E.R.a nimele registrisse kantud registriosale nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxx suurusega 2 659 m2,
summas 2 000 000 krooni; 2) R. R.’a nimele registrisse kantud registriosale nr xxxxxxx,
elamumaa xxxxxxxxxxx, suurusega 599 m2; summas 1 384 863 krooni; 3) R. R.’a nimele
registrisse kantud registriosale nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxx üldpinnaga 32,7 m2 summas 1
000 000 krooni.
2) anda Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele luba taotleda käsutamise keelumärke
seadmist Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks E.R.’a
omandis olevale mootorrattale Yamaha XV 1990A, registreerimisnumbriga xx xx, 2006. a
2. Edastada käesoleva kohtumäärus e-posti teel Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja
tollikeskusele.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib loa taotleja esitada
määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud
kohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul arvates määruse
ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast (HKMS § 30 lg 2 p
1; § 471 lg 1).
ASJAOLUD JA TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT
1. 01.10.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
(edaspidi PMTK) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. PMTK palub anda luba Eesti
Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) kohtulike hüpoteekide seadmiseks järgmistele kinnistutele: 1)
E.R.’a nimele registrisse kantud registriosale nr xxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxx suurusega 2 659
m2, summas 2 000 000 krooni; 2) R. R.’a nimele registrisse kantud registriosale nr xxxxxxxxxx,
elamumaa xxxxxxxxxxx, suurusega 599 m2; summas 1 384 863 krooni; 3) R. R.’a nimele
registrisse kantud registriosale nr xxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxxx üldpinnaga 32,7 m2 summas
1 000 000 krooni. PMTK taotleb ka käsutamise keelumärke seadmist E.R.’a omandis olevale
mootorrattale Yamaha XV 1990A, registreerimisnumbriga xx xx, 2006. a
2. Taotleja on 29.12.2009 OÜ-le Trendberg (registrikood 10497390; endise nimega OÜ Marsalis-
Ehitus) koostanud maksuotsuse nr 12.2-3/5956-8. Maksuhaldur kontrollis 16.10.2008 korralduse
nr 12-2.1/33284 alusel OÜ Trendberg käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning
töötuskindlustusmakse ja kogumispensionide maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise
õigsust maksustamisperioodil 01.01.2007 – 31.12.2007. Kontrollimise käigus tuvastati, et OÜ
Trendberg kajastas maksustamisperioodidel 2007.a jaanuar kuni detsember oma raamatupidamises
AS Optimera Estonia ja AS Rautakesko arveid. Maksuotsuses kajastatud asjaolusid ja tõendeid
kogumis hinnates on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et AS Optimera Estonia ja AS Rautakesko
nimel raamatupidamises kajastatud arved ei ole kõik väljastatud nimetatud ettevõtete poolt ning
tegelikkuses neil kajastatud teenuseid ei osutatud ja materjale ei müüdud. Revisjoni käigus selgus,
et OÜ Trendberg ei ole AS-ilt Optimera Estonia osade raamatupidamises kajastatud arvete alusel
ehitusmaterjali ostnud, seega OÜ-l Trendberg puudus õigus maksustamisperioodidel jaanuar 2007
kuni detsember 2007 sisendkäibemaksu hulgas deklareerida AS Optimera Estonia rekvisiitidega
arvetel näidatud käibemaksu kokku 997 849 krooni. OÜ Trendberg ja AS Optimera Estonia vahel
ei ole tehinguid deklareeritud mahus toimunud ning OÜ Trendberg ei ole osade arvete alusel AS-lt
Optimera Estonia kaupu soetanud. Revisjoni käigus selgus, et OÜ Trendberg ei ole osade
raamatupidamises kajastatud arvete alusel tehinguid teinud ning OÜ Trendberg ei ole AS
Rautakesko
arvete
alusel
kaupu
soetanud,
seega
OÜ-l
Trendberg
puudus
õigus
maksustamisperioodidel jaanuar 2007 kuni detsember 2007 sisendkäibemaksu hulgas deklareerida
AS-ilt Rautakesko rekvisiitidega arvetel näidatud käibemaksu kokku 106 830 krooni. OÜ
Trendberg ja AS Rautakesko vahel ei ole deklareeritud mahus tehinguid toimunud ning OÜ
Trendberg ei ole AS Rautakesko arvete alusel kaupu soetanud. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks
KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks
soetatud teiselt registreeritud maksukohustuslaselt ning et kaup või teenus on oma ettevõtluses
kasutatav. Maksuotsusest nähtuvalt on leidnud kinnitust, et OÜ Trendberg ei ole äriühingutelt
Optimera Estonia ja Rautakesko näidatud mahus kaupu soetanud. Üksnes arvete väljastamine ja
nende tasumine ei ole piisav tõendamaks arvetel näidatud kauba saamist ja käibe toimumist. Käive
tekib siis kui kaup või teenus antakse reaalselt üle, mitte tasumisel (RK 3-4-1-1-02). Lähtudes
eeltoodust vähendas maksuhaldur sisendkäibemaksu summat 1 104 679 krooni võrra.
3. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate täienduste ja muudatustega; edaspidi
TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub
tasumisele tulumaks. Kuna maksuotsuses käsitletud juhtudel arved ei vasta raamatupidamise
seaduse nõuetele ja pole tõendatud teenuse saamine arvetel näidatud isikutelt, arvestatakse OÜ-le
Trendberg nimetatud arvete järgi tasutud summadelt kokku tulumaksu summas 2 042 556 krooni.
Tasumiseks kuuluvat arvet, mille taga tegelikkuses puudub reaalne tehing, ei saa lugeda
raamatupidamise algdokumendiks. Kontrolli käigus selgus, et 08.12.2007 Salme Kultuurikeskuses
toimunud meelelahutusliku ürituse maksumusest, so 93 963 kroonist, on OÜ Trendberg
deklareerinud erisoodustust kokku 39 068 krooni. Ülejäänud ürituse maksumusest, so 54 895
krooni, on Trendberg OÜ kajastanud raamatupidamises kulukontodel esinduskulu või
ruumide/territooriumi rent. Revisjoni käigus kogutud tõendid kinnitavad kogumis ja vastastikuses
seoses, et Tallinna Salme Kultuurikeskuses 08.12.2007 toimunud üritus oli oma iseloomult
meelelahutuslik pidu OÜ Trendberg töötajatele. Eelnimetatud seisukohta kinnitab OÜ Haldjas ja
AS Telspec Trade arvetel kajastatu, mille kohaselt toimus Tallinna Salme Kultuurikeskuses
varietee etendus ning toitlustamine. OÜ Trendberg on osaliselt ürituse otstarbeks tehtud kulutused
maksustanud erisoodustusega, sh 100% toitlustamise. Lisaks müüs OÜ Trendberg 1/3 AS Telspec
Trade kulutuse edasi Ehitustehnika OÜ-le, kes tasus eelnimetatud kulutuselt erisoodustusemaksud.
Kuna OÜ Trendberg maksustas 100% toitlustuskuludest erisoodustusega, on äriühing ka ise
sellega kinnitanud, et üritusel osalejad olid vaid seotud isikud. Vastasel juhul ei oleks Trendberg
deklareerinud külaliste toitlustamise osa erisoodustusena vaid vastuvõtukuluna. Nimetatud ürituse
osas ei ole ka ruumide renti ega varietee teenust deklareeritud vastuvõtukuluna. Samuti ei esitanud
OÜ Trendberg revisjoni käigus peale arvete ühtegi kirjalikku dokumenti, mis tõendaks, et tegemist
oli oma töötajatele ning äripärneritele suunatud üritusega. Seega on maksuhaldur seisukohal, et
külaliste osalemine üritusel ei ole tõendatud ning kogu ürituse maksumus tuleb maksustada
erisoodustusena.
4. FIE Silver Hüdsi on väljastanud 17.08.2007 OÜ-le Trendberg arve nr 25 summas 14 600 krooni,
selgitusega seminari korraldamine Vahtraoru talus. OÜ Trendberg finantsjuhi Reet Reimetsa sõnul
oli tegemist seminariga, kus osales 9 OÜ Trendberg töötajat. Vahtraoru turismitalus toimunud
üritus oli oma iseloomult meelelahutuslik üritus (suvepäevad) OÜ Trendberg töötajatele, kuna FIE
Silver Hüdsi 05.02.2009 kirjalike selgituste kohaselt osutati arve nr 25 alusel ruumide ja
territooriumi rendi ning vahendite rendi teenust. Vahendite rendi teenuse hulka kuulusid
muuhulgas ka kanuude, spordivahendite ja toiduvalmistamiseks mõeldud vahendite rent. FIE
Silver Hüdsi 09.03.2009 täiendavate kirjalike selgituste kohaselt toimus üritus 10.08-12.08.2007
(ehk reede kuni pühapäev) ning üritusel osales umbes 30 inimest (seega 21 inimest rohkem, kui
nähtub R. R. poolt esitatud nimekirjast). Ka R. R. kinnitas, et töötajatel oli lubatud üritusele kaasa
võtta perekonnaliikmeid. OÜ Trendberg ei esitanud revisjoni käigus peale arve ühtegi korrektset
kirjalikku dokumenti, sh korrektset osalejate nimekirja, programme, muid aruandeid, mis tõendaks,
et tegemist oli seminariga.
5. Kismet-Teenused OÜ väljastas 04.01.2007 OÜ-le Trendberg arve nr 27004 summas 2 750
krooni, selgitusega ruumide rent jaanuar. OÜ Trendberg finantsjuhi selgituste kohaselt oli tegemist
nõupidamisega. Maksuhaldur on seisukohal, et tegemist oli spordisaali kasutamisega, mis tuleks
maksustada erisoodustusena, kuna OÜ Kismet-Teenused raamatupidaja R. L. 29.01.2009 kirjaliku
vastuse kohaselt oli Kismet-Teenused OÜ ja Trendberg OÜ vahel 05.09.2006 sõlmitud spordisaali
kasutamise leping nr 113. Leping oli sõlmitud kuni 31.05.2007. Lepingu sõlmijaks ja
allakirjutajaks oli R. R. Kismet-Teenused OÜ tegi arve iga kuu eest eraldi. Arve 27004 on tehtud
viie saali kasutuskorra eest detsembris 2006. Maksuhaldur peab ebatõenäoliseks, et 2006. aasta
detsembrikuus toimus igal nädalal nõupidamine spordisaalis. Arveid saali rendi eest esitati
regulaarselt kord kuus 2006. aasta septembrikuust kuni 2007. aasta jaanuarikuuni. Võttes kokku
Salme Kultuurikeskuses toimunud meelelahutusürituselt, Vahtraoru turismitalus toimunud ürituselt
ja Kismet-Teenused OÜ poolt ostetud teenuselt deklareerimata erisoodustused, kuulub
maksuotsuse alusel täiendavalt deklareerimisele 61 745 krooni erisoodustusi, millelt tuleb tasuda
17 416 krooni tulumaksu ja 26 124 krooni sotsiaalmaksu. Tulenevalt maksuotsuses tuvastatust,
puudus OÜ-l Trendberg õigus OÜ Haldjas ja OÜ Kismet-Teenused arvete alusel maha arvata
sisendkäibemaksu, seega kuulub täiendavalt tasumisele 7 191 krooni käibemaksu.
6. OÜ Trendberg ja E.R.a vahel maksustamisperioodidel jaanuar 2007 kuni detsember 2007
sõlmitud ostu-müügilepingute kohaselt soetas OÜ Trendberg E.R.alt ehitusmaterjali kogusummas
4 208 095 krooni, sh puitmaterjali koguses 1060 tm kogusummas 4 028 095 krooni ning
armatuurterast koguses 24,66 kg kogusummas 180 000 krooni. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ
Trendberg ja E.R.a vahel ei ole tehinguid toimunud. Lähtuvalt eeltoodust kuuluvad OÜ Trendberg
ja E.R.a vahel sõlmitud ostumüügilepingute alusel OÜ Trendberg poolt tehtud väljamaksed
summas 4 208 095 krooni maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulud ja
väljamaksed. Täiendavalt kuulub tasumisele tulumaksu summas 1 186 898 krooni.
7. OÜ Trendberg juhatuse liikmeks perioodil 01.01.2007 – 31.12.2007 oli E.R.. Maksuotsusega nr
12.2-3/5956-8 määrati OÜ-le Trendberg tasumiseks 4 384 863 krooni. Maksuotsusega on
tuvastatud, et E.R. esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid ning pani toime rikkumisi, mis
põhjustasid äriühingu majanduslikud raskused ning maksuvõlga. Riigikohus on oma lahendis 3-3-
1-62-06 sedastanud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma
olemuselt olla ainult tahtlik. Harju Maakohtu 21.09.2010 määrusega võeti menetlusse OÜ
Trendberg pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks
Rein Kallaste. Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust ja
Ehitisregistrist ei oma OÜ Trendberg registervara ja X-tee kaudu ligipääsetava Eesti Riikliku
Autoregistri andmebaasi alusel sõidukeid. Taotleja on algatanud E.R.’a suhtes maksumenetluse,
mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Vastutusotsusega esitab
maksuhaldur nõude nimetatud isiku vastu, tasuda OÜ Trendberg maksuotsusest tulenev
maksuvõlg, mis moodustab kokku 4 384 863 krooni. E.R. on äriühingu juhatuse liikmena toime
pannud rikkumisi, mille eesmärgiks oli osutamata teenuste ja kaupade kohta vormistatud arvete
kajastamisega OÜ Trendberg raamatupidamises saada isiklikku kasu, mille saamine on
maksuotsusega tõendatud. Arvestades E.R.’a varasemat käitumist on taotlejal põhjendatud alus
väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik hilisema sundtäitmise vältimiseks
võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.
8. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on E.R.’a omanduses registriosa nr
xxxxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxxx suurusega 2 659 m2. Nimetatud registriosal võõrandamise
keelumärked puuduvad. Kinnistule on seatud hüpoteek Baltic Steel Trade OÜ kasuks kokku
summas 200 000 krooni. Lisaks X-tee kaudu ligipääsetava Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi
kohaselt on E.R.’a omandis mootorratas Yamaha XV 1990A, registreerimisnumbriga xx xx, 2006.
a. Mootorrattal puuduvad keelumärked. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on
R. R.’a omanduses: 1) registriosa nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxx suurusega 599 m2. Nimetatud
registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. Kinnistule on seatud hüpoteek Merita Bank PLC
kasuks summas 690 000 krooni. 2) registriosa nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxx üldpinnaga 32,7
m2. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. Kinnistule on seatud hüpoteek
AS Unicredit Bank kasuks summas 469 000 krooni. Rahvastikuregistri andmetel on E. ja R. R.’a
abielu registreeritud xx xx xxxx R. R. on omandanud nimetatud kinnisasjad vastavalt 19.08.1999
ja 05.04.2002 Abieluvararegistris 28.09.2010 teostatud päringust ei nähtu abieluvaralepingu
olemasolu. Seega on, toetudes PKS § 24 lg 2 ja § 25 sätestatule, kinnistute puhul tegemist
abikaasade ühisvaraga. PKS § 33 lg 3 alusel vastutab E.R. vastutusotsuse alusel tekkiva maksuvõla
eest lisaks oma lahusvarale ka pooles väärtuses ühisvaraga, kuna E.R.’ale kuuluvast lahusvarast ei
piisa makshalduri nõude rahuldamiseks. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur
konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui E.R. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3,
§ 121 kohaselt suuruses 4 384 863 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.
MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või
kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise
tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
KOHTU PÕHJENDUSED
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel
annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu
õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lõike 2 kohaselt taotluse või
avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (edaspidi taotleja)
kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja
seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Vastavalt
HKMS § 29 lõikele 3 isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab
seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Maksukorralduse seaduse § 1361 maksuhalduri
täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist
ette ei näe. HKMS § 29 lõike 4 kohaselt vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja otsustab
haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe
ette teisiti. Kuna seadusest ei tulene ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa
andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
10. MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja
teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51
sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 1–51 sätestavad, et maksuhalduril on õigus taotleda
kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja
käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke
kandmist
vastavasse
registrisse,
taotleda
laeva
käsutamise
keelumärke
kandmist
laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks
vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule ning taotleda hüpoteegi seadmist
kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud
õhusõidukile.
11. PMTK on esitanud kohtule taotluse loa andmiseks nii kinnistutele kohtuliku hüpoteegi
seadmiseks kui ka sõidukile käsutamise keelumärke seadmiseks. Kontrollinud esitatud taotluse
lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud
nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud
tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on algatanud E.R. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on
MKS § 40 kohase vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et E.R. on jätnud
täitmata oma seadusest tulenevad kohustused ja teostanud tehinguid, mille soovitud tagajärjeks oli
maksude tasumisest kõrvalehoidmine. Kohus leiab, et taotlejal on põhjendatud alus väita, et
haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib E.R. asuda haldusakti sundtäitmise vältimiseks
võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Kuna R. R. on omandanud kinnistud
(xxxxxx ning xxxxxx pärast abielu registreerimist E.R.aga, siis tulenevalt PKS § 33 lg 3 alusel
vastutab E.R. pooles väärtuses ühisvaraga. Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades
maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud
täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna
ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni
muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete alusel põhjendatud ja kuulub
rahuldamisele.
Tiina Pappel
kohtunik