2-10-40682/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-40682

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-40682

Tsiviilasi

AS-i MiniCredit hagi Raigo Peiteli vastu 11 150 krooni ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5400 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS MiniCredit (RK 11551909; asukoht Viru väljak 2,

10111 Tallinn; e-post klienditeenindus@minicredit.ee);

hageja esindaja Vitali Jaroševitš (AS MiniCredit; Viru

väljak 2,

10111

Tallinn;

tel

619 1888;

e-post

vitali@minicredit.ee);

kostja Raigo Peitel

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS MiniCredit hagi Raigo Peiteli vastu osaliselt.

2. Välja mõista Raigo Peitelilt AS-i MiniCredit kasuks 6849 (kuus tuhat kaheksasada

nelikümmend üheksa) krooni ja 66 senti, millest moodustab tagastamata laenusumma

5000 krooni, intress 825 krooni, võla sissenõudmise kulud 400 krooni ja viivis perioodi

27.01.2009 kuni 19.08.2010 eest 624,66 krooni.

3. Välja mõista Raigo Peitelilt AS-i MiniCredit kasuks viivis protsendina tagastamata

laenusummalt 5000 kroonilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress

+ 7% aastas) alates 20.08.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõuded kokku ei või

ületada põhinõude summat.

4. Välja mõista Raigo Peitelilt AS-i MiniCredit kasuks menetluskulu 1067 (üks tuhat

kuuskümmend seitse) krooni ja 50 senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

AS MiniCredit võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Raigo Peitel võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

2(3)

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i MiniCredit hagi Raigo Peiteli vastu 11 150 krooni

(põhivõlgnevus 5000 krooni, intress 825 krooni, võla sissenõudmise kulud 1150 krooni ja

sissenõutavaks muutunud viivis 4175 krooni) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõude

aluseks on poolte vahel 11.01.2009 sõlmitud laenuleping nr 14917.

2. Kohus kohustas kostjat 25.08.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 25). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

isiklikult allkirja vastu 27.08.2010 (tl 26). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata.

4. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

5. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 11.01.2009 laenutaotlusest, kostja

isikusamasuse tuvastamise ankeedist, laenulepingust nr 14917 ja tõendist meeldetuletuste

väljasaatmise kohta (tl 11-20, 22).

6. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Asja materjalidest nähtub, et AS MiniCredit ja Raigo Peitel tarbijana sõlmisid laenulepingu

interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus.

Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik üksnes valida laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg

AS-i MiniCredit veebilehel pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna laenulepingu teisi tingimusi

eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse

(VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta

headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et AS-i MiniCredit ja Raigo Peiteli vahel sõlmitud laenulepingu p 9.1 on tühine

võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,75% suuruse viivise määra osas (273,75% aastas), sest

vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on

3(3)

viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja

kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja

seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon,

käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

(EKP)

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 5000 kroonilt välja mõista viivis

perioodi 27.01.2009 kuni 19.08.2010 eest 624,66 krooni (5000 krooni × 8% × 570 päeva / 365

päeva).

Kostjalt tuleb täiendavalt alates 20.08.2010 mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab

põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui põhinõue.

Hageja on hagiavalduse p-s 2.3 taotlenud kostjalt võla sissenõudmise kulu väljamõistmist summas

1150 krooni, millest 400 krooni on laenusaajale meeldetuletuste väljasaatmise tasu vastavalt

lepingu p-le 7.4 ja 750 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv

(tsiviilasi nr 2-09-57102). Kohus selgitab, et TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu

kiirmenetluse kulud hageja kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti

määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes

esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-09-

57102 jäeti hageja avaldus rahuldamata 21.07.2010 määrusega ja hageja esitas hagi kohtule

19.08.2010, siis on TsMS-i tähenduses riigilõivu summas 750 krooni näol tegemist hageja

kohtuvälise kuluga.

Hageja nõue põhivõla 5000 krooni, intressi 825 krooni ja võla sissenõudmise kulu 400 krooni

osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2,

§ 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

8. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1750 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni).

9. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so

~61% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 39% ulatuses hageja kanda.

10. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt

välja menetluskuluna riigilõivu 1067,50 krooni (61% 1750 kroonist).

Kohtunik