Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-54846/36 AI generated

2-09-54846/36 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-09-54846/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses on S. K.a hagi V. K.`i vastu abielulahutuse ja laste elukoha kindlaksmääramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 18.juunil 1999.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud xxx.a poeg A. ja xxx.a poeg A.. Viimase paari aasta jooksul on abielu kostjaga muutunud võimatuks, kuna kostja joob perekonna juuresolekul ja raha eest. Hageja elab koos lastega oma ema korteris. Hageja palub lahutada poolte abielu ja määrata laste A. K.´i ja A. K.i elukohaks hageja elukoht.

Legislator headnote

AI generated

2-09-54846/36 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 22. septembril 2010 kohtuistungil hageja toetas hagi, selgitades, et ta esitas hagi abielulahutuseks kohtusse esmakordselt juba 2008.aastal. Siis otsustas ta abielu säilitada ning loobus lahutuse nõudest. Kuid poolte kooselust ei tulnud midagi välja ja ta lahkus lastega kostja juurest. Kostja kuritarvitas alkoholi. Pooled elavad alates 2009.a septembrist lahus. Hageja peab perekondlike suhete jätkumist võimatuks. Hageja soovib endale saada laste ainuhooldusõigust.

Keywords

AI generated
alcohol abuse provision of shelter habitual residence of child parental alienation syndrome Albanian asylum request parental maintenance duty
AI generated
2-08-21593/8
Lahutada X X ja X X abielu, mis on sõlmitud 14.04.2000.a.
2-05-19999/1
Kohtule 15.11.05. esitatud hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled Jõgeval 16.05.96. Poolte kooselu lõppes juba 1997. aastal, kuna kostja lahkus pere juurest. Hageja palus lahutada abielu ning mõista kostjalt välja elatis suuruses 2000 krooni kuus kahe lapse ülapidamiseks. Samuti soovis hageja vahetada perekonnanime.
2-07-19244/13
Pooled abiellusid 12. aprillil 1986. a. Nende abielu registreeritu Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr. 47. Poolte abielu jooksul hakkas kostja alkoholiga liialdama ja see muutus kuritarvitamiseks. Seetõttu muutusid poolte suhted halvaks, sest lapsed ei kannatanud iga päev purjus olevat isa enam välja, kuigi ta nende suhtes just vägivalda ei tarvitanud. Viimased aastad on kostja viibinud nädalate kaupa perest eemal ning käib kodus ainult mõningatel nädalavahetustel peret traumeerimas. Poolte abielulised suhted on juba ammu lõppenud ning hageja neid taastada ei soovi. Selleks, et vältida laste valu ja säästa enda närve, soovib hageja lahutust ja kuna kostja sellega vabatahtlikult ei nõustu, on ta pöördunud kohtu poole.
2-08-14008/14
J U esitas 18. juunil 2008 Viru Maakohtule hagi D U´i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 18.01.1992.a. Abielust on sündinud xxx poeg D U ja xxx poeg K U. Alates aprillist 2008 elavad pooled lahus. Abielu jätkamine kostjaga ei ole võimalik, sest kostja kuritarvitab alkoholi, on skandaalne, seda ka laste juuresolekul. Oma käitumisega on kostja põhjustanud korduvaid väljakutseid politseisse. Kostja lahkus pere juurest, võttis kaasa isiklikud asjad ja osa ühisvarast ning elab eraldi. Alaealised lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel, kostja lapsi materiaalselt ei toeta.
2-07-41808/9
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja E M ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xx-xx), kostja A S ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xxxx) Resolutsioon Lahutada E M ja A S abielu, mis on registreeritud 14.02.1996 Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr 134.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-54846

1 (3)

K O H T U O T S U S (OSAOTSUS) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-09-54846

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 30.september 2010.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

S. K.a hagi V. K.i vastu abielulahutuse ja laste elukoha määramise nõudes

Hagihind

25 000 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev

22. september 2010.a.

Istungil osalenud isikud Hageja: S. K.a (IK 47310052223, elukoht: Jaaniku 5 – 57, Kohtla-Järve);

Kostja: V. K. (IK 36804222211, elukoht: Hariduse 8 – 60, Jõhvi)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada abielu lahutamise osas osaotsusega.

2. Lahutada V. K.`

ja V. K.´i

vahel 18.juunil 1999.a

Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu (abieluakti kanne nr. 122).

3. Saata osaotsuse väljatrükk menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

4. Laste elukoha määramise nõude osas jätkata menetlust.

Edasikaebamise kord

Osaotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-09-54846

2 (3) ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on S. K.a hagi V. K.`i vastu abielulahutuse ja laste elukoha kindlaksmääramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 18.juunil 1999.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud xxx.a poeg A. ja xxx.a poeg A.. Viimase paari aasta jooksul on abielu kostjaga muutunud võimatuks, kuna kostja joob perekonna juuresolekul ja raha eest. Hageja elab koos lastega oma ema korteris. Hageja palub lahutada poolte abielu ja määrata laste A. K.´i ja A. K.i elukohaks hageja elukoht.

2. Kostja kirjalikult vastust hagiavaldusele ei esitanud.

KOHTUISTUNG

3. 22. septembril 2010 kohtuistungil hageja toetas hagi, selgitades, et ta esitas hagi abielulahutuseks kohtusse esmakordselt juba 2008.aastal. Siis otsustas ta abielu säilitada ning loobus lahutuse nõudest. Kuid poolte kooselust ei tulnud midagi välja ja ta lahkus lastega kostja juurest. Kostja kuritarvitas alkoholi. Pooled elavad alates 2009.a septembrist lahus. Hageja peab perekondlike suhete jätkumist võimatuks. Hageja soovib endale saada laste ainuhooldusõigust.

4. Kostja nõustus abielulahutusega, pidades abielu jätkumist võimatuks. Kostja ei ole nõus, et laste elukohaks jääb hageja (ema) elukoht.

5. Pooled nõustusid abielu lahutamise osas osaotsuse tegemisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi abielu lahutamise osas on põhjendatud ja on võimalik rahuldada osaotsusega.

9. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis 5. PkS §

65 ja § 66 p 2 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Sama seaduse § 67 lg 1 alusel kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

10. Abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 18.06.1999.a (tl 4).

11. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 pooled isiklikult ära. Pooled on kohtuistungil kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud 2009.a septembris ning nad elavad lahus. Mõlemad pooled peavad abieluliste suhete taastamist võimatuks. Kohtuistungil selgelt väljendatud poolte tahteavaldusteks oli abielu lahutamine, mistõttu kohtul on alust arvata, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

2-09-54846

3 (3)

12. Kuna kohtule TsMS §§ 334 lg1 ja 363 nõuetele vastavat hagiavaldus ühisvara ning varaliste kohustuste jagamiseks esitatud ei ole, puudub kohtul alus nende nõuete lahendamiseks. Kui kostja soovib ühisvara jagamist, on tal õigus esitada kohtusse sellekohane hagiavaldus.

Menetluskulud

13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

Viru Maakohtu 27.11.2009.a määrusega oli hagejale menetluskulude kandmisel antud riigipoolset menetlusabi ja vabastatud ta täielikult riigilõivu tasumisest.

Kuna TsMS §164 lg 1 alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus kummagi poole abieluasjas kantud muud menetluskulud tema enda kanda.

14. Osaotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 450, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.

Helgi Vinni Kohtunik