2-05-18003/41 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Egon Konsand

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-18003

Tsiviilasi

Svetlana Kolesnikova hagi Vladimir Moskovski vastu maa

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks,

maa

erastamiseks

kohustamiseks,

ebaseaduslikult

püstitatud

hoonete

kõrvaldamiseks,

juurdepääsutee

vabastamiseks

ja

4000 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

54 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11.02.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Svetlana Kolesnikova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant(hageja)

-

Svetlana

Kolesnikova

Vastustaja (kostja) - Vladimir Moskovski

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta osaliselt Viru Maakohtu 11. veebruari 2009. a

otsuse

motiive

Svetlana

Kolesnikova

hagi

osalisel

rahuldamata jätmisel. Maakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Svetlana Kolesnikova esitas Viru Maakohtule hagi Vladimir Moskovski vastu maa

kasutuskorra kindlaksmääramiseks, maa erastamiseks kohustamiseks, ebaseaduslikult

püstitatud hoonete kõrvaldamiseks, juurdepääsutee vabastamiseks ja 4000 krooni

väljanõudmiseks.

Hagiavalduse kohaselt omab hageja vallasasjana korterit nr x kahekorterilise hoone teisel

korrusel aadressil XXX. Nimetatud hoone kaasomanikuks on korteri nr x omanik V.

Moskovski. Kostja on ebaseaduslikult rikkunud hageja kui kaasomaniku õigusi. Kostja

kasutab ligi 80% maavaldust, rikkudes selliselt hageja seadusega kaitstud huve. Maakasutus

peaks olema jaotatud vastavalt korteriomandi protsentuaalsele suhtele hoone üldpindalast.

Hageja pöördumistele maakasutuse võrdväärseks kasutuseks vastas kostja eitavalt,

põhjendades seda asjaoluga, et hagejal on õigus kasutada ainult 20% maaeraldusest. Samuti

on kostja omavoliliselt püstitanud mitmeid ehitisi ja hooneid. Kostja on teostanud hoone

ümberehitamist ilma hageja nõusolekuta ning on ebaseaduslikult sulgenud x ja x tänavate

vahelise läbipääsutee, mis raskendab operatiivteenistuste ligipääsu.

Hageja palus lõpetada kaasomand aadressil XXX ja jaotada see reaalosadeks; koormata

kostjate

valduses

asuvad

hoone

vundament,

kandeseinad,

katus

ja

tehnilised

kommunikatsioonid

reaalservituudiga

hageja

kasuks;

kohustada

kostjat

vabastama

omavoliliselt tõkestatud majadevaheline ligipääsutee x ja x tänavate vahel; jagada maa, jättes

hageja kasutusse maatükid suurusega 160 m2 5 m 2 kostja kasutusse aed suurusega 555 m2.

Hageja maksab kostjale puidust kuuri eest kompensatsiooni 3500 krooni.

Kostja leidis, et hageja nõuet on võimatu rahuldada, sest maatükki ja sellel asuvaid ehitisi ei

ole võimalik kasutada eraldi omandina. Sissepääs õue ja aeda on ühine. Maja juurde on

ligipääs kõikidele sõidukitele, kinniseid teid ei ole. Hageja õiguseid ei rikutud, kostja kasutab

maja hagejaga võrdselt.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus rahuldas 11. veebruari 2009 otsusega hagi osaliselt ning kohustas

V. Moskovskit vabastama x, x ja x, Kohtla-Järve tänavate vahelise juurdepääsutee hoonele

XXX. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt tulenevalt maareformi seaduse (MaaRS) §-st 23 lg 1 maa

erastatakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maa erastamiseks

moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kui see ei ole võimalik plaani-

ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt ei soovi maad

plaani- ja kaardimaterjali alusel erastada, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine.

05.06.2001

andis

Kohtla-Järve

Linnavalitsus

vastavalt

MaaRS

§

lg-le

3,

maakatastriseaduse (MaaKatS) §-le 20 ja Vabariigi Valitsuse 17.03.1995 määrusele nr 117

„Korteriomandi seadmise kord“ korralduse nr 507 katastriüksuse XXX katastriüksuse piiride

asendusplaanil 152-g kinnitamiseks ja korteriomandite seadmiseks. MaaRS § 2 kohaselt on

maareformi eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa

eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja

praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest ning luua eeldused maa efektiivsemaks

kasutamiseks. MaaRS § 20 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kuulub erastamisele maa, mida

sama seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse.

Sellega on tuvastatud elumaja ja XXX asuv maa kuulub riigile, sest pooled ei ole

erastamisprotsessi lõpule viinud.

Kuna elamu XXX juurde eraldatud maad ei ole erastatud, siis ei ole hagejal ka tekkinud maa

suhtes AÕS §-s 5 lg 1 sätestatud õigusi. See, et erastamiseks eraldatud maatükk asub poolte

kasutuses, ei tee neid asja valdajaks AÕS § 32 mõttes, sest pooltel ei ole tegelikku võimu maa

üle. Eeltoodu aga ei tee poolte poolt maa kasutamist ebaseaduslikuks ega välista hageja õigust

maa kasutamiseks. Hagejale kuulub 396/943 (41.9936%) ja kostjale 547/943 (58.01%)

elumajast. Seega peab hagejal olema võimalik ka kasutada maad proportsionaalselt oma osale

elumajast. Kostja ei vaidle hageja õiguse üle kasutada ca 42% maaeraldisest (375.9 m2), kuid

ei ole nõus hageja poolt pakutud lääne-lõunasuunalise kasutusjaotusega, sest maaeraldise selle

osal asub kostja kasvuhoone, mida kostja ei taha hagejale jätta ega lammutada. Hageja poolt

nõutud kasutusjaotus on kostjat koormav. Hageja soovib, et tema kasutusse jääv maaeraldise

osa algaks vahetult hoone küljest. Käesoleva vaidluse lahendamisel ilma kostja kasutuses

olevate ehitiste kõrvaldamata või nende hagejale üleandmata ei ole võimalik hagejale

kasutusse 375.9m2 maad anda. Kuna hageja ei nõustu kostja poolt pakutud maaeralduse

kasutusjaotusega ja alternatiivseid variante maaeraldise kasutamiseks ei esitanud, tuleb hagi

selles osas rahuldamata jätta.

Kuni maa erastamise lõpuni viimiseni võivad pooled kasutada maaeraldist endisel viisil.

Pärast maa erastamise lõpule viimist saab hageja nõuda maaeraldise kasutuskorra

kindlaksmääramist AÕS sätete alusel.

Kuigi pooltel on tekkinud vaidlus kostja poolt maaeraldisele püstitatud ehitiste (ajamajake,

puukuuride ja kasvuhoonete) seaduslikkuse üle, on hageja nõudeks kohustada kostjat

eemaldama hageja kasutusse jäävalt maaeraldise osalt kostja poolt püstitatud ebaseaduslikud

ehitised. Kuna maaeraldise hageja kasutuses olevale osale ei ole ehitisi püstitatud, tuleb hagi

ka selles osas rahuldamata jätta.

Kuni 01.01.2003 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 40 lg 1 ja 2 alusel

väikehoonet (kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekordset keldrita hoonet) võis

ehitada kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa

ja ehitusjärelevalveta. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 05.06.2001 korralduse nr 507 p-i 5.1.

alusel hoonete ja rajatiste rajamine ning ümberehitamine tuleb kooskõlastada Kohtla-Järve

Linnavalitsusega. Kostja vastuse kohaselt ta on esitanud ehitiste projektid linnale, millega

hagejal on võimalik tutvuda. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega kostja poolt ehitiste

ebaseaduslik püstitamine tuvastamist ei leidnud.

Kuna hageja puukuur jääb tema kasutusse, siis uue puukuuri ehitusmaterjalide maksumuse

4000 krooni hüvitamise osas tuleb samuti hagi rahuldamata jätta.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

S. Kolesnikova esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu

11. veebruari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega palub: 1) kinnitada maaeraldise,

aadressil XXX, kasutamise kord ning hoone teenindamiseks eraldatud maaeraldise lääne-

lõunasuunaline kasutusjaotus (alates läänepoolsest sissepääsust hoonesse suurusega 375,84

m2 kuid mitte kaugemale, kui vastustaja lõunapoolne sissepääs), 2) kohustada vastustajat

eemaldama apellandi kasutusesse vastavalt maa kasutuskorra jaotutusele jäävalt maaeraldise

osalt, aadressil XXX, vastustaja poolt püstitatud ebaseaduslik ehitis (kasvuhoone), 3) mõista

vastustajalt apellandi kasuks välja 4000 krooni uue puukuuri ehitusmaterjalide maksumus, 4)

kohustada vastustajat erastama ja vormistama maaeraldise XXX mõtteline osa vastavalt

Kohtla-Järve Linnavalitsuse 05.06.2001 korralduse nr 507 alusel koostatud maa

erastamistoimiku nõuetele, 5) jätta muutmata Viru Maakohtu otsus osas, millega maakohus

kohustas V. Moskovskit vabastama x, x ja x Kohtla-Järve tänavate vaheline juurdepääsutee

hoonele XXX, 6) mõista menetluskulud välja vastustajalt.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigusnorme. Apellandil

ei ole võimalik teostada talle seadustega antud kaasomandis asuva elumaja juurde kuuluvat

maakasutusõigust ega viia lõpule seaduslikel alustel kaasomandi juurde kuuluva maa

erastamist.

Apellandi nõue kohustada vastustajat erastama maad Kohtla-Järve Linnavalitsuse 05.06.2001

korralduse nr 507 alusel koostatud erastamistoimiku nõuete kohaselt on tingitud asjaolust, et

vastustaja on 2002. – 2003. aasta jooksul ebaseaduslikult ja ilma eelneva apellandi

nõusolekuta suurendanud oma kaasomandi osa hoones, mis muudab kaasomanike

protsentuaalset osa kaasomandis olevas hoones.

Vastustajal oli küllaldaselt aega (alates ehitiste valmimisest kuni 2003. aastani), et teostada

projekteerimis-

ja

maamõõdistustööd

ning

saavutada

kooskõlastus

Kohtla-Järve

Linnavalitsuses, kuid seda vastustaja ei teostatud. Vastustajale kuuluvate ehitistele

kooskõlastuse saamine Kohtla-Järve Linnavalitsuses on jäänud saamata, kuna vastustaja ei

saanud ehitiste paigutuse suhtes nõusolekut eelmiselt hoone kaasomanikult U. S. ega ka

apellandilt. Vastustaja on teostanud ehitustöid omavoliliselt ilma kaasomanikuga ja kohaliku

omavalitsusega kooskõlastamata. Vastustaja on uued ehitised esitanud Kohtla-Järve

Linnavalitsuse ehituskomisjonile kooskõlastamiseks protokolli nr 141 alusel juba 26.06.2005.

Vastustaja poolt kooskõlastuseta dokumendid ei oma seaduslikku jõudu. Seega on kohus

lähtunud seaduslikku jõudu mitteomavatest tõenditest, rikkudes TsMS § 438 lg 1 nõudeid.

Vastustaja poolt Kohtla-Järve Linnavalitsuse ehituskomisjonile kooskõlastamiseks ja Viru

Maakohtule

esitatud

uutes

projekteerimisdokumentides

ei

ole

ühtegi

viidet

maamõõdistamistööde teostamisele, millele on viidanud vastustaja eelneva kohtumenetluse

käigus. Kohtla-Järve Linnavalitsuse ehituskomisjoni protokolli 26.06.2005 nr 141 punkti 3

alusel on vastustaja poolt esitatud kooskõlastamiseks ainult hoone fassaadi välisviimistluse

tabel ja põhinäidud. Nimetatud protokollis puudub viide eluhoonest lõuna pool paiknevate

kasvuhoonetele kooskõlastuse saamiseks. Seega soovib vastustaja seadustada ainult talle

vallasasjana kuuluva korteri pindala suurendamise seadustamist, seega saavutada

kooskõlastust oma mõttelise osa suurendamiseks kaasomandis.

Vastustajal on kohustus viia lõpule maa erastamine vastavalt Kohtla-Järve Linnavalitsuse

05.06.2001 korraldusega nr 507 koostatud maa erastamistoimiku nõuetele. Pärast maa

erastamist on võimalik saavutada vastustaja poolt käesolevaks ajaks ebaseaduslikult ehitatud

abihoonetele kooskõlastus nii Kohtla-Järve Linnavalitsuses kui ka saada apellandi nõusolek

nende ehitiste seadustamiseks, mis ei asu apellandi maa osal.

Vastustaja on tunnistanud apellandi õigust erastada krundi 396/943 mõttelist osa maast. Seega

on ta nõustunud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 05.06.2001 korralduse nr 507 alusel koostatud

maa erastamisnõuetega. Hagi esemeks on vaidlus, milliste dokumentide alusel maa erastamist

tuleb teostada. Antud küsimusele kohus põhjendusi andnud ei ole. Seega on kohus rikkunud

TsMS § 436 lg 1 nõudeid.

Kohtuotsuse p-s 30 on kohus asunud seisukohale, et apellandil on hoone kaasomanikuna

õigus maaeraldise kasutamiseks ligi 42 % osas, kuid antud õigus ei tulene asjaõigusseadusest,

ning apellandi nõue kehtestada maaeraldise kasutuskord on ebaseaduslik. Samas ei viita

kohus seadusele, millest lähtuksid apellandi maakasutuse õigused. Seega on kohtuotsus selles

osas ebapiisavalt põhjendatud.

Apellant on tasunud talle erastamiseks määratud mõttelise maa osa eest juba mitu aastat

tagasi ning apellandi maaomanikuks saamine on jäänud seisma vaid vastustaja tegevusetuse

ja soovimatuse taha. Vastustaja piirab apellandi seaduslikku maakasutamise õigust

omavoliliste ehitiste püstitamise ja krundil asuva maa eraldamisega piirdeaedadega.

Apellant ei nõustu maakasutuskorra kehtestamata jätmisega seoses apellandi kasutusse jääval

maaalal vastustaja kasvuhoone asumisega. Kohus ei tuvastanud, kas antud kasvuhoone on

püstitatud seaduslikult ning kas vastustaja soov säilitada kasvuhoone on seaduslik.

Samuti ei nõustu apellant kohtu väitega, et maa kasutuskorra kehtestamisega teostatava maa

kasutuse jaotamise tulemusena apellandi kasutusse jäävalt maaosalt on koormav teisaldada

aknaraamidest ehitatud kasvuhoone.

Apellandile

teadaolevalt

on

vaidlusalune

kasvuhoone

paigaldatud

telliskividest

vundamendile, mida on võimalik lammutada ning materjali kasutada uue vundamendi

ehitamiseks teise kohta. Samuti on võimalik demonteerida ja hiljem teises kohas uuesti kokku

monteerida aknaraamidest ehitatud kasvuhoone, mis ei nõua isegi täiendava ehitusmaterjali

muretsemist. Kuna vastustaja on pensionär ei saa viidata ka ehituseks vajaliku aja

puudumisele. Samuti ei ole võimalik viidata asjaolule, et vastustaja ei saa kasvuhoone

teisaldamist korraldada seoses tervisliku seisundiga, kuna 2008 aasta suvel on vastustaja ise

ehitanud maaeraldisele uue puukuuri. Seega jääb arusaamatuks milles väljendub vastustaja

liigne koormatus.

Vastustaja omavolilise ehitustegevuse tõttu on võimatu jaotada maaeraldise kasutust

kummagi kaasomaniku huve riivamata. Ka apellandile käesoleval ajal kuuluv ehitis (puukuur)

läheks üle vastustaja valdusesse.

Samuti ei nõustu apellant kohtu väitega, et ehitiste püstitamise ebaseaduslikkus ei ole

tuvastatud, kuna kasvuhoone osas puudub kohaliku omavalitsuse ehituskomisjoni otsus selle

seadustamiseks kuni käesoleva ajani.

Kuni 01.01.2003 kehtinud planeerimis-ja ehitusseaduse (PES) § 40 lg 1 ja lg 2 alusel võis

ehitada väikehoonet (kuni 12 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekordset, keldrita hoonet)

kohaliku

omavalitsuse

nõusolekul

ilma

ehitusprojekti,

ehitusloa,

kasutusloa

ja

ehitusjärelvalveta, kuid antud seaduse säte kehtib ehituste teostamiste kohta ainuomanikule

kuuluval maal. Vastustaja teostas ehitustäid talle mittekuuluval maal. Vastustaja oleks

pidanud kooskõlastama nimetatud ehitustegevuse eelkõige hoone kaasomanikuga ning

seejärel kohaliku omavalitsusega.

V. Moskovski vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on vastustajal õigus elumaja alust ja elumaja teenindamiseks vajalikku

maad erastada, kuid maareformiseadus ega eluruumide erastamise seadus ei kohusta teda seda

tegema. Vastustaja ei ole kunagi keeldunud maa erastamisest, kuid ilma projekteerimis- ja

maamõõdistamistöid vormistamata ei ole võimalik notari juures maa erastamist vormistada.

Kuna elamu juurde eraldatud maad ei ole erastatud, siis ei ole hagejal ka tekkinud maa

suhtes AÕS § 5 lg 1 sätestatud õigusi. Apellandi poolt esitatud kasutusjaotus on vastustajat

koormav, kuna apellandi poolt tema kasutusse nõutud maaalal asub vastustajale kuuluv

kasvuhoone. Vastustaja ei taha seda apellandile jätta ega lammutada. Vastustaja ei ole nõus

apellandi väitega, et kasvuhoone on paigaldatud telliskividest vundamendile, mida on

võimalik lammutada ning kasutada materjali uue vundamendi ehitamiseks teise kohta.

Vaidlusalune kasvuhoone seisab raudbetoonist vundamendil. Vundament on monoliitne. Kui

seda lammutama hakata, tuleb ehitada kasvuhoonele uus vundament, kasutades uut materjali.

See on äärmiselt koormav vastustaja jaoks. Kasvuhoone lammutamine ja teisaldamine teise

kohta nõuab tugevat füüsilist jõudu ja suuri rahalisi kulutusi. Kuna ehitised on ehitatud umbes

7 aastat tagasi, mil seadus ei nõudnud projekti nimetatud ehitiste jaoks.

S. Kolesnikova on esitanud vastuväited V. Moskovski vastusele.

Vastuväidete kohaselt nõustub apellant kohtu seisukohaga, et vastustajal on küll õigus

elumaja alust ja elumaja teenindamiseks vajalikku maad erastada, kuid Maareformi seadus

ega ka Eluruumide erastamise seadus ei kohusta teda seda tegema.

Apellant ei nõustu vastustaja väidetega maa erastamise võimatuse kohta ilma projekteerimis-

ja maamõõdistustööde teostamiseta. Kohtumenetluse käigus on kohtu poolt tuvastatud

maaeraldise suurus ning vastustaja on nõustunud sellega, nagu ka maaeraldise mõtteliste

osade jaotusega. Vaatamata eelpool toodud asjaolule jätkab vastustaja kuni käesoleva ajani

õigustamatult suure maaosa kasutamist, rikkudes apellandi maakasutuse õigust. Apellandi

arvates on vastustaja nõustunud asjaoluga, et viimane kasutab õigustamatult suurt maaala,

tehes apellandile pakkumise täiendava maatüki üleandmiseks. Viru Maakohus pole otsuses

antud asjaolu maininud, millest võib teha järelduse, et apellandi maakasutusõigust pole

vastustaja poolt piiratud.

Vastustaja on Kohtla-Järve Linnavalitsusele esitatud kooskõlastamiseks uue projekti ehiste

seadustamiseks,

kuid

nimetatud

projekti

koostamisel

pole

teostatud

maaeraldise

mõõdistamistöid vaid on lähtutud eelnevalt olemasolevatest andmetest. Seega järeldab

apellant, et maa mõõdistustöid pole vaja teha ka vastustaja arvates.

Apellant ei ole nõus vastustaja ega ka maakohtu seisukohaga, et apellandi poolt esitatud

maaeraldise kasutusjaotus on vastustajale koormav, seoses vastustajale kuuluva kasvuhoone

asumisega vaadeldaval maa-alal. Vastustaja ei soovi jätta kasvuhoonet apellandile ega ka

lammutada seda. Vastustaja väidete kohaselt on kasvuhoone ehitatud raudbetoon

vundamendile. Seega leiab apellant, et terviklikku betoon vundamenti on võimalik teisaldada

tõstemehhanismide abil. Seega langeks ära vajaduse selle lammutamiseks ning uue

ehitamiseks.

Kasvuhoone

teisaldamine

on

vastustajale

vähemkoormav,

kui

selle

lammutamine.

Apellant ei nõustu vastustaja väitega nagu poleks apellant kohtumenetluse käigus esitanud

erinevaid maaala kasutuse variante. Apellant on seda kohtumenetluse käigus teinud korduvalt.

Apellant lähtub seisukohast, et mõlema poole poolt kasutatavad maatükid peavad olema

terviklikud aga mitte koosnema erinevatest maatükkidest.

Apellant ei ole nõus vastustaja seisukohaga, et tema poolt püstitatud ehitised ei ole püstitatud

omavoliliselt. Vastustaja ei ole saanud nõusolekut ehitiste püstitamiseks apellandile kuuluva

korteri endiselt omanikult U. S. Apellant ei ole andnud oma nõusolekut ehitiste püstitamiseks

vastustajale, vaatamata millele on vastustaja jätkanud ehitiste püstitamist ka kohtuvaidluse

kestmise ajal. Apellant nõustub, et osad hooned on ehitatud ligi 7 aastat tagasi ning nende

ehitamiseks ei nõutud projekti, kuid vastustaja oleks pidanud taotlema Kohtla-Järve

Linnavalitsuselt ehitusluba nimetatud ehitiste püstitamiseks.

XXX, Kohtla-Järve asuv maaeraldis asub apellandi ja vastustaja ühiskasutuses. Seega peaks

vastustaja kooskõlastama maakasutuse (ehitiste püstitamise) ka apellandiga ning arvestama ka

apellandi seaduslike huvidega.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1. Vastavalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu otsust hagi rahuldamata

jätmises hageja nõuete osas kinnitada XXX maaeraldise kasutuskord, kohustada vastustajat

eemaldama apellandi kasutusse jäävalt maatükilt sinna ebaseaduslikult püstitatud kasvuhoone,

mõista vastustajalt apellandi kasuks välja 4000 krooni uue puukuuri püstitamiseks vajalike

ehitusmaterjalide maksumusena ning kohustada vastustajat erastama ja vormistama XXX

maaeraldise mõtteline osa vastavalt Kohtla-Järve Linnavalitsuse 05.06.2001 korralduse nr 507

alusel koostatud maa erastamistoimikule.

Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust vaid

eelnimetatud osas.

2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust, kuna ükski

apellandi esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus

on lõppjärelduses jätnud õigesti hageja eelnimetatud nõuded rahuldamata, kuid

ringkonnakohus peab vajalikuks osaliselt muuta maakohtu motiive.

3. Maakohus on õigesti leidnud, et kohtul puudub tsiviilkohtumenetluses õiguslik alus

kohustada kostjat poolte kaasomandis oleva ehitise osa juurde maatüki erastamise

lõpuleviimiseks.

TsMS § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Ehitise juurde maa erastamist reguleerivatest MRS-st ja selle alusel vastuvõetud muudest

õigusaktidest tuleneb, et maa erastamine on oma olemuselt avalik-õiguslike toimingute

kogum, see viiakse läbi haldusmenetluse kaudu ja erastamisest tulenevad vaidlused

lahendatakse haldusmenetluses ning halduskohtumenetluses. Eelöeldust tulenevalt ei ole

erastamissubjektide vahelised vaidlused, mis puudutavad erastamise läbiviimist, TsMS § 1

mõttes tsiviilõiguslikud ning kohtul puudub pädevus neid tsiviilasjana läbi vaadata.

Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks siiski märkida, et kui hageja leiab, et elamu

juurde maa erastamise (korteriomandite moodustamine) lõpuleviimine on takistatud kostja kui

ühe erastamise õigustatud subjekti tegevusetusest, siis on tal võimalik oma õigusi kaitsta EES

§ 21.4 lg-s 1 sätestatud viisil, so taotledes eluruumide erastamise kohustatud subjektilt

notariaalselt

tõestatud

ühepoolse

kinnistamisavalduse

esitamist

korteriomandite

kinnistamiseks ning tagades korteriomandi seadmise kulutuste ja kinnistamistoimingute eest

tasumise. Kui erastamisviivitus on aga tekkinud erastamise kohustatud subjekti või ka

erastamise eeltoiminguid läbiviiva linnavalitsuse põhjendamatu tegevusetuse tõttu, siis on

hagejal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda vastava kaebusega halduskohtusse.

4. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et maa, mille kasutamiskorra kindlaksmääramist

ja mille peale püstitatud ehitiste kõrvaldamist hageja nõuab, on käesoleval ajal veel riigi

omandis ja sellest lähtuvalt ei ole hagejal tekkinud maa suhtes AÕS § 5 lg-s 1 sätestatud

omaniku õigusi. Samas on aga ebaõiged maakohtu seisukohad, et pooli ei saa käsitada asja

valdajatena AÕS § 32 mõttes ning et hagejal peab olema võimalik kasutada maad

proportsionaalselt oma osale elumajast. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd vaidlusalune maa

on määratud XXX ehitise, milles asuvad pooltele kuuluvad korterid vallasasjadena,

teenindamiseks vajaliku maana, siis saab pooli kui nende korterile vastava elamu muu osa

kaasomanikke käsitada antud maa kaasvaldajatena AÕS § 50 sätete tähenduses. Kuna

vastavalt AÕS § 50 lg-le 2 ei kohaldata kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse

kasutamisõiguse ulatuse üle valduse kaitse sätteid ning mitteomanikust maa kaasvaldaja ei saa

teise kaasvaldaja suhtes esitada ka AÕS §-dest 72 ja 89 tulenevaid nõudeid, siis ei ole

ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul võimalik hageja taotletud teenindusmaa

kasutuskorda kohtu poolt kindlaks määrata ning hagi antud nõudes tuleb jätta rahuldamata

juba seetõttu. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et seadusest ka ei tulene, et ehitise

kaasomanikud

peaksid

saama

kasutada

nende

omandis

veel

mitteolevat

maad

proportsionaalselt nende mõttelise osa suurusega ehitises. Pooltel on võimalik kõnesolevat

maad kasutada senisel viisil või omavahel kokku leppida maa ajutine kasutuskord seniks, kuni

XXX elamu juurde maa erastamine lõpule viiakse. Üksnes pärast seda, kui pooled on saanud

XXX korteriomandite omanikeks, on neil võimalik pöörduda AÕS § 72 kohaselt maa

kasutuskorra kindlaksmääramise nõudega kohtusse juhul, kui nad ei saavuta maa ühiseks

kasutamiseks kokkulepet või kui üks neist ei taga kaasomandiosa kasutamisel mõlema

kaasomaniku huvide järgimist.

Kuna käesolevas menetluses ei ole võimalik pooltevahelist maaeraldise kasutuskorda kindlaks

määrata, siis ei ole võimalik rahuldada ka hageja nõuet mõista kostjalt välja tema kasuks

4000 krooni uue puukuuri püstitamiseks vajaliku kuluna.

5. Maakohus on lõppjärelduses jätnud õigesti rahuldamata ka hageja nõude kohustada kostjat

eemaldama apellandi kasutusse jäävalt maatükilt sinna väidetavalt ebaseaduslikult püstitatud

kasvuhoone. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et kuna maaeraldise hageja

kasutuses olevale osale ei ole kostja ehitisi püstitanud, siis tuleb hagi ka selles osas

rahuldamata jätta. Poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostja poolt Joa tänava

poolsesse krundi ossa püstitatud kasvuhoone takistaks kuidagi hagejal oma reaalosa (korterit)

ja kaasomandiosa elamust kasutada. Kui kõnesolev kasvuhoone on püstitatud ehitusloata ja

on seetõttu käsitletav õigusliku aluseta püstitatuna, on kostjal võimalik see ehitis AÕSRakS

§ 14 lg 1 kohaselt seadustada, taotledes kohalikult omavalitsuselt ehitisele kasutusloa

andmist. Hagejal oleks võimalik nõuda kostjalt antud ehitise lammutamist üksnes siis, kui

maa on talle ja kostjale juba erastatud ja kostja püstitatud kasvuhoonele kasutusluba ei anta.

6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole TsMS § 60 lg 3 (kuni

01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) kohaselt esitanud ringkonnakohtule kohtukulude

nimekirja, siis tuleb mõlema poole menetluskulud apellatsioonikohtus jätta eelviidatud

menetlussätte ja TsMS § 60 lg 1 ja 8 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) alusel nende

endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson Egon Konsand