2-09-33861/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-33861

Tsiviilasi

MCB OÜ hagi RL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 999,72 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja MCB OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja volitatud esindaja Eric N (OK Debt Collect OÜ )

Kostja RL(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista RL 66 299,72 (kuuskümmend kuus tuhat kakssada üheksakümmend

üheksa krooni 72 senti) krooni MCB OÜ kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta RL kanda.

2. Välja mõista RL menetluskulu 8 500 (kaheksa tuhat viissada) krooni MCB OÜ

kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus hagile ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte

rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või

menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte (TsMS § 415).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas AS-is SEB Pank (konto nr

10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

MCB esitas 14.07.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse RL vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. 22.07.2010 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku poolt

tähtaegselt esitatud vastuväitega andis kohtunikuabi 02.02.2010 määrusega nõude üle Harju

Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.02.2010 esitas MCB hagi

RL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja

vahel 11.05.2008 sõlmitud laenulepingust, mille alusel andis hageja kostjale laenu 25 000

krooni. Nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud kostja nõuetekohaselt. 28.03.2010

esitas hageja hagi täpsustuse, milles loobub leppetrahvi nõudest summas 500 krooni.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõue on 21.08.2010 kostjale TsMS § 327 alusel kätte toimetatud. Kostja

vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib

kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

23.09.2010 esitas hageja taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Hageja ja kostja vahel 11.05.2008 sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on

võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1

kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu

korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele lepingust tulenev põhivõlg summas 25 000 krooni, viivis 25

000 krooni, lepingu lõppemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 15 999,72

krooni ja tasu kirjalike teadete esitamise eest, kogusummas 66 299,72 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 11 700 krooni järgmiselt:

1 229,99 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, 6 270,01 krooni

riigilõivu hagimenetluses ning 4 200 krooni õigusabikulud. 23.09.2010 taotluses hagi

rahuldamiseks tagaseljaotsusega vähendab hageja õigusabikulusid 1 971 kroonini.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

23.09.2010 taotluse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 1 971 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulud summas 1 971 krooni vajalikud ega põhjendatud. Käesolevas

asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud avalduste koostamine

sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 971 krooni.

Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 1 000 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 229,99

krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 6 270,01 krooni, kokku 8 500 krooni.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

Maie Seppo

kohtunik