2-10-40274/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-40274

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi AM vastu 39 495,11 krooni ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

19 757,47 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BIGBANK AS

Hageja lepinguline esindaja Artur M

Kostja AM(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AM 39 495,11 krooni (kolmkümmend üheksa tuhat nelisada

üheksakümmend viis krooni 11 senti) BIGBANK AS-i kasuks.

3. Välja mõista AM BIGBANK AS-i kasuks viivis 25,01% tagastamata krediidisummalt

(19 757,47 krooni) aastas alates 18.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni, arvestades, et AMkui käendaja vastutuse rahaliseks piirmääraks on 90 206

krooni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta AM kanda.

2. Välja mõista AM menetluskulu 4 500 (neli tuhat viissada) krooni BIGBANK AS-i

kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku

(kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas AS-is SEB Pank (konto nr

10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-

is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

BIGBANK AS esitas 17.08.2010 hagi AM vastu 39 495,11 krooni ja viivise saamiseks. Nõue

tuleneb hageja ja VN vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ning hageja ja kostja vahel

sõlmitud käenduslepingust. Käenduslepingu kohaselt on kostja vastutuse rahaliseks

piirmääraks 90 206 krooni. Nimetatud lepingust tulenevad kohustused jättis kostja täitmata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Kirjaliku vastuse

esitamise nõue on 01.09.2010 kostjale isiklikult üle antud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei

esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

BIGBANK AS-i ja VN vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ning hageja ja kostja vahel

sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

kohaselt

on

tarbijakrediidileping

krediidileping,

millega

oma

majandus-või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1

kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui

mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tuginedes eeltoodule leiab kohus,

et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

39 495,11 krooni, millest 19 757,47 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 3 487,64

krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 16 000 krooni sissenõutavaks muutunud

tasumata viivis, 250 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, arvestades, et AMkui

käendaja vastutuse rahaliseks piirmääraks on 90 206 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 18.08.2010 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis 25,01% aastas põhinõudelt 19 757,47 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 5 625 krooni

järgmiselt: 4 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, 125 krooni riigilõivu elektroonilise

dokumendi väljatrüki eest ning 1 500 krooni õigusabikulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 1 500 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 1 500 krooni käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud.

Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning

kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et

nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 500 krooni. Asjas ei ole toimunud ühtegi

kohtuistungit, kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on

hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 2 kohaselt kohtumenetluses dokumendi ärakirja või

elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 5

kroon iga lehekülje eest. TsMS § 340 lg 4 kohaselt korraldab kohus kohtule elektrooniliselt

esitatud dokumendist ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei

saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti

tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on

ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba.

Kohus leiab, et RLS § 57 lg 2 kohaselt ei ole elektrooniliselt esitatud hagiavalduse enda

esmakordne väljatrükkimine lõivustatud toiming. Riigilõivu tuleb teatud juhtudel tasuda siis,

kui menetlusosaline soovib kohtult menetlusdokumendi väljatrüki või ärakirja väljastamist.

TsMS § 340 lg 4 (01.01.2010 redaktsioonis) kohaselt on aga kostjale elektrooniliselt esitatud

hagiavalduse väljatrüki edastamine riigilõivuvaba. Seega ei olnud hagejal hagiavalduse

esitamisel ning sellest väljatrüki edastamisel kostjale kohustust tasuda riigilõivu summas 125

krooni. Tulenevalt eelnevast jätab kohus nimetatud riigilõivu kostjalt välja mõistmata.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 4 000 krooni, kokku 4 500

krooni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson