2-09-4788/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-4788

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21. september 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-4788

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Peep Puusepa (Puusepp) vastu

168 680,17 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

120 875,90 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK AS (RK 10183757; asukoht Rüütli 23,

51006

Tartu),

esindaja

Artur

Maljukov

(e-post

menetlused@bigbank.ee);

kostja Peep Puusepp

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Peep Puusepa vastu.

2. Välja mõista Peep Puusepalt BIGBANK AS-i kasuks 168 680 (ükssada kuuskümmend

kaheksa tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni ja 17 senti, millest 120 075,90 krooni on

tagastamata krediidisumma, 26 532,23 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata

intress, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 21 272,04 krooni sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi eest 17.06.2008 kuni 06.02.2009.

3. Välja mõista Peep Puusepalt BIGBANK AS-i kasuks alates 07.02.2009 kuni

tagastamata

krediidisumma

täieliku

tasumiseni

viivis

27,15%

tagastamata

krediidisummalt aastas. Viivise nõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei

või ületada 120 075,90 krooni.

4. Välja mõista Peep Puusepalt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu 12 720 (kaksteist

tuhat seitsesada kakskümmend) krooni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Peep Puusepp võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

2(5)

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Malle Puusepp 06.06.2007 tarbijakrediidilepingu

nr 0705443/95kt, mille kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 120 000 krooni krediiti. Lepingu järgi

oli Malle Puusepp kohustatud tasuma hagejale intressi 27,13% krediidisummast ühe aasta kohta.

Nimetatud lepingu raames sõlmisid hageja ja põhivõlgnik kokkuleppe nr 1 krediidisumma

suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe alusel suurendati krediidisummat

4454,06 krooni võrra, mistõttu jäi põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks

123 157,22 krooni. Kokkuleppe alusel loeti alates 10.09.2007 uueks intressimääraks 27,15%

tagastamata krediidisummalt aastas.

06.06.2007 sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu, millega kostja võttis endale hageja ees

vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0705443/95kt ning

võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende

lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete, täitmise eest.

Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 404 938 krooni ning

käenduse tähtajaks 01.07.2014.

Kuna kostjad ei täitnud lepinguid korrektselt, edastas hageja kostjatele 06.05.2008 lepingu

ülesütlemishoiatuse ja ütles 17.06.2008 lepingu üles.

Hageja nõuab kostjatelt kokku 168 680,17 krooni väljamõistmist, millest 120 075,90 krooni on

tagastamata krediidisumma, 26 532,23 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 21 272,04 krooni sissenõutavaks muutunud

viivis. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista lisanduva viivise 27,15% tagastamata

krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

Hageja on hagi alusena viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 ja

lg 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1 ja 2; 402; 415 lg 1; 416 lg 1, 2 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-le 367. Hageja taotleb kostjatelt menetluskulude väljamõistmist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja Peep Puusepp ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohus kohustas kostjat 05.02.2009 kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast

teate kättesaamist (tl 30). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on

kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale

kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 23.02.2009 (tl 31). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Hageja on taotlenud hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu

poolt määratud tähtajaks.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS

§ 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

3(5)

TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0705443/95kt ja

selle maksegraafiku, kokkuleppe nr 1 ja selle maksegraafiku, hageja krediidilepingute

üldtingimused, käenduslepingu, 06.05.2008 lepingu ülesütlemishoiatused, 17.06.2008 lepingu

ülesütlemisavaldused, hageja kehtestatud hinnakirja ja viivise arvestuse (tl 12-28).

VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Lepingu ja kokkuleppe nr 1 kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 123 157,22 krooni krediiti. VÕS

§ 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Põhivõlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus ja

kokkuleppes sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ning tasuda intress vastavalt lepingule

ja kokkuleppele lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja

kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles

hageja lepingu üles ja nõuab kohustuse täitmist (VÕS § 108) ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise eest viivist (VÕS § 113).

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava

tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele

jõudmiseks. Hageja hoiatas 06.05.2008 kirjalikult nii põhivõlgnikku kui käendajat lepingu

ülesütlemisest, kui kahenädalase täiendava tähtaja jooksul ei tasuta võlgnetavaid summasid,

pakkudes ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna põhivõlgnik

ja käendaja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 17.06.2008 lepingu üles,

nõudes kogu võlgnevuse tasumist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel oli põhivõlgnikul raha

maksmise kohustus. Lepingu ja kokkuleppe nr 1 kohaselt andis hageja põhivõlgnikule krediiti

kokku 123 157,22 krooni. Kuna pärast lepingu ülesütlemist ei ole krediidisumma katteks tasutud

ühtegi makset, siis on hageja õigustatud nõudma tagastamata krediidisummat suuruses

120 075,90 krooni.

VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Kokkuleppe nr 1 kohaselt on põhivõlgnik kohustatud hagejale maksma intressi 27,15%

krediidisummast ühe aasta kohta. Põhivõlgnik on kokkulepet sõlmides sellise intressimääraga

nõustunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli sissenõutavaks muutunud tasumata intress

26 532,23 krooni.

Hageja nõuab võla sissenõudmisega seotud kulu väljamõistmist summas 800 krooni üldtingimuste

p 9.3 alusel, mille kohaselt krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla

sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso ja täitemenetlusega seotud kulude, ning

krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele saadetud kirjalike teadetega

seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Hagiavalduse kohaselt ei

sisalda hinnakirjas kokkulepitud tasu ainult postiteenuste maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja

ajakulu maksumust.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

4(5)

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja

krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega

või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega

viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse

intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade

arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul viivise määraks lepingujärgne viivise

määr 27,15% võlgnetavalt summalt aastas. 06.02.2009 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis

21 272,04 krooni.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist.

Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja kostja Peep Puusepp sõlminud

06.06.2007 käenduslepingu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Käenduslepinguga võttis kostja endale hageja ees vastutuse kõigi hageja ja põhivõlgniku vahelisest

tarbijakrediidilepingust nr 0705443/95kt ning võimalikest hageja ja põhivõlgniku vahel tulevikus

sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja

tulevikus tekkivate nõuete, täitmise eest käenduslepingus toodud ulatuses. Kostja vastutuse

rahaliseks maksimumsummaks on 404 938 krooni (VÕS § 143 lg 2) ja käenduslepingu tähtajaks

01.07.2014. Kostja ei ole täitnud käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale

põhivõlgniku poolse lepingu rikkumise korral võlgnetavad summad.

VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes

juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise

eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla

põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti

sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist. Seega võib võlausaldaja valida, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises

ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus jättis

09.06.2010 määrusega hageja hagiavalduse Malle Puusepa (põhivõlgniku) suhtes läbi vaatamata,

kuna 22.03.2010 määrusega kuulutati välja põhivõlgniku pärandvara pankrot ja jätkas menetlust

Peep Puusepa suhtes ning et hageja nõuded kostja Peep Puusepa (käendaja) vastutuse rahalist

piirmäära ei ületa, tuleb kõik võlgnetavad summad kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud

oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

168 680,17 krooni, millest 120 075,90 krooni on tagastamata krediidisumma, 26 532,23 krooni

sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja

21 272,04 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 17.06.2008 kuni 06.02.2009.

Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 07.02.2009 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,15% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi,

5(5)

mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu 12 500 krooni ja elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõivu 220 krooni,

kokku seega 12 720 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik