Legislator Case Law & Legislation
2-10-13182/3 AI generated

2-10-13182/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-13182/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Bank DnB NORD A/S poolt kantud põhjendatud menetluskulud CMK kanda. Välja mõista kostjalt CMK ’ilt hageja Bank DnB NORD A/S kasuks menetluskulu 15 000 krooni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Legislator headnote

AI generated

2-10-13182/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 1 kohaselt loetakse majandusvõi kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Seega on menetlusdokumendid vastavalt TsMS § 323 lg-le 1 kostjale kätte toimetatud. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Keywords

AI generated
bank credit balance payment of interest free credit future claim cost of borrowing claim secured by pledge
AI generated
2-11-6945/3
Jätta AS-i Nordea Bank Finland Plc poolt kantud põhjendatud menetluskulud AM kanda.
2-11-12987/13
23. märtsil 2011 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.09.2008 krediitkaardi lepingu, mille alusel hageja võimaldas kostjale väljastatud krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Vastavalt krediitkaardi taotlusele loetakse leping panga ja kontoomaniku vahel sõlmituks panga poolt kaarditaotluse aktsepteerimisel. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi ja andis kostjale kasutamiseks krediiti summas 639.12 eurot. Krediitkaardi kasutamist reguleerivad krediidilepingu üldtingimused ja hinnakiri, milliste kohaldumist poolte õigustele ja kohustustele on kostja aktsepteerinud krediitkaardi taotlusel oma allkirjaga. Kostja ei täitnud krediitkaardi tingimustes sätestatud kohustust tagada kaardikontol kohustuse tasumiseks piisav kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning hageja saatis kostjale 30.04.2010 lepingu ülesütlemise teate.
2-07-9096/3
Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on pooled 20.12.2005.a.. sõlminud arvelduskrediidi lepingu nr 05-259606-KP, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 3000 krooni kostja arvelduskontol nr 1102332361 Hansapangas. Tagatiseks oli kostja igakuine makse. Arvelduskrediit võimaldas kostjale teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot krediidisumma ulatuses. Krediidisumma kasutamise tähtaeg oli 20.12.2006. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja tasuma lepingu sõlmimisel intressi 16 % aastas kasutuses olevast krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 01.kuupäev. Vastavalt arvelduskrediidi p 6.3 kohustus kostja tähtaegselt omama arvelduskontol intresssi tasumiseks piisavat summat. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist vastavalt hageja hinnakirjale. 19.02.2007 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, paludes võla kustutada hiljemalt 05.03.2007 ning hoiatas, et kui nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutata, alustab pank võlgnevuse sissenõudmist kohtu kaudu. 19.02.2007 sulges hageja arvelduskrediidi limiidi nr 05-259606-KP ja kandis võla uue nr 07-030844-KX alla. Kostja endale võetud kohustusi täitnud ei ole.
2-10-59432/7
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Anneli Arusalu, kostja Victor Poluboyarinov ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xx x, x) Resolutsioon Välja mõista Victor Poluboyarinovilt 1535,17 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) alates 27.11.2010 kuni põhinõude ( 1276,46 eurot) täitmiseni AS Swedbanki asuks.
2-10-66160/4
28.12.2010 esitas AS Swedbank Harju Maakohtule hagi HKvastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

08. september 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-13182 Tsiviilasi Bank DnB NORD A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi CMK vastu 130

000 krooni ning intressi ja viivise väljamõistmiseks Hagi hind

130 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Bank DnB NORD A/S Hageja lepinguline esindaja: Helen T (xxx) Kostja CMK (isikukood xxx elukoht teadmata, hagimaterjalid kätte toimetatud SBFC OÜ aadressil XXX). Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt CMK ’ilt hageja Bank DnB NORD A/S kasuks 130 000 krooni, intress 31 297,17 krooni ja viivis 11 952,12 krooni, kokku 173 249,29 krooni.

3. Välja mõista kostjalt CMK ’ilt hageja Bank DnB NORD A/S kasuks viivis osaliselt protsendina (0,02% päevas) põhinõudest (130 000 Eesti kroonilt) alates 18.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus on p-de 2 ja 3 osas tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta Bank DnB NORD A/S poolt kantud põhjendatud menetluskulud CMK kanda.

2. Välja mõista kostjalt CMK ’ilt hageja Bank DnB NORD A/S kasuks menetluskulu 15 000 krooni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Bank DnB NORD AS (Eesti filiaali kaudu) esitas 18.03.2010 hagi CMK vastu 130 000 krooni ning intressi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista arvelduskrediidi lepingust nr 13 tuleneva võlgnevuse summas 130 000 krooni, intressi summas 31 297,17 krooni ja viivise 11 952,12 krooni, kokku 43 249,29 krooni ning alates 18.03.2010 viivis osaliselt protsendina (0,02% päevas) põhinõudest (130 000 Eesti kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale kuuluva osaühingu SBFS OÜ töötajale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 13.04.2010.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 323 lg

1 kohaselt loetakse majandusvõi kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Seega on menetlusdokumendid vastavalt TsMS § 323 lg-le 1 kostjale kätte toimetatud. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna riigilõivu summas 15 000 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 ja järgi on asja läbivaatamiskulud tõlgikulud ja dokumentaalse tõendi saamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväline kulu menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku summas

15 000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Tiia Mõtsnik Kohtunik