2-09-58740/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. september 2010.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-09-58740

Tsiviilasi

AS-i E hagi E OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

69 875,50 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS E (registrikood: XXX, asukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Artjom J (XXX)

Kostja: E OÜ (registrikood: XXX asukoht: XXX)

Kostja seaduslik esindaja: Silva S

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada AS-i E hagi E OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E OÜ-lt võlgnevus 75 471,50 krooni

(seitsekümmend viis tuhat nelisada seitsekümmend

üks krooni ja 50 senti) AS-i E kasuks.

3. Välja mõista E OÜ-lt viivis 22% aastas põhinõudelt

(69 875,50

krooni)

alates

02.03.2010.a

kuni

põhinõude täitmiseni AS-i E kasuks.

4. Välja mõista E OÜ-lt menetluskulu 8 500,00 (kaheksa

tuhat viissada) krooni AS-i E kasuks.

5. Tunnistada

tagaseljaotsus

tagatiseta

viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult

teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui

menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta

soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava

ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga

juhindudes TsMS § 448 lg-st 42.

Hagejal

on

õigus

esitada

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise

kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

10.11.2009.a esitas AS E avalduse E OÜ ja COÜ (pankrotis) vastu maksekäsu

kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 09.01.2010.a on menetlus lõpetatud COÜ

(pankrotis) suhtes. 09.01.2010.a kohtumäärusega anti nõue üle menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 01.03.2010.a esitas hageja kohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 29.07.2009.a sõlmitud maksegraafiku

alusel tekkinud põhivõlgnevuse 69 875,50 krooni, viivise 5 596,00 krooni ja jooksva viivise.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu 1 752,77 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 6 747,23 krooni, kokku

8 500,00 krooni.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 29.06.2010.a prokuristile Silva S TsMS § 322 lg 1

alusel. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendus

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille

kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib

võlausaldaja võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning § 108

alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 75 471,50 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb alates 02.03.2010.a

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 69 875,50 krooni.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu 1752,77 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 6 747,23 krooni, kokku 8 500,00

krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1752,77 krooni ja hagi esitamisel tasutud

riigilõivu 6 747,23 krooni, kokku 8 500,00 krooni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Kohtunik: