Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-10-10663/4 AI generated

2-10-10663/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-10663/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

september 2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-10663 Tsiviilasi OÜ EV(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi P KY (registrikood XXX, asukoht XXX) vastu Välja mõista P KY-lt menetluskulu 11 740,00 krooni OÜ EVkasuks. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Legislator headnote

AI generated

2-10-10663/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance pledge shortfall certificate damage to credit party costs of attorney hail insurance missing case documents
AI generated
2-25-17012/3
Välja mõista kostjalt J. B.’lt hageja B2 Impact OÜ kasuks 3 315 (kolm tuhat kolmsada Välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
2-12-56062/22
Välja mõista XXX aktsiaseltsi XXX kasuks 109,74 eurot, millest põhivõlg 54,87 eurot ja viivis 54,87 eurot.
2-09-41886/8
21. augustil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte vahel sõlmitud üürilepingu alusel andis hageja kostjale üürile eluruumi asukohaga xxx. Lepingu punkti 4,1 alusel kohustus kostja tasuma hageja üüri 343.20 krooni kuus ja punkti 4.2 alusel kohustus kostja tasuma iga kuu 25- ks kuupäevaks möödunud kuul osutatud teenuste eest. Hageja on esitanud kostjale iga kuu
2-08-93258/10
detsembril 2009. a esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, paludes selle kinnitamist ja menetluse lõpetamist antud tsiviilasjas. Kostja on tasunud hagejale 3 621,30 krooni ja tunnistab hageja menetluskulusid summas 2 750 krooni (pool riigilõivu 250 krooni ja esindustasu 2 500 krooni), olles nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel. Pooled on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud tagajärgedest. Hageja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust. KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et 7. detsembril 2009. a sõlmitud poolte kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus ei heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromiss on täidetav. TsMS § 428 lõike 1 punkti 4 alusel lõpetab kohus asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on avaldanud kohtule, et ta soovib maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses 10. juulil 2007. a ja hagimenetluses 8. oktoobril 2008. a tasutud riigilõivust pool, s.o kokku 250 krooni, tuleb hagejale tagastada seoses kompromissi sõlmimisega.
2-12-33241/5
27. augustil 2012 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse G K vastu võlgnevuse kokku 1 329.70 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid G K ja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826) 08.09.2010 limiidilepingu nr 482JM21001116, mille kohaselt pank võimaldas järelmaksulimiidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama. Kostja kasutas panga poolt võimaldatud limiiti, kuid rikkus lepingut, jättes tagastamata maksed. Pank saatis lepingu ülesütlemise teate ja loovutas kostjavastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Seega kostja on kohustatud limiidilepingu nr 482JM21001116 tulenevaid kohustusi täitma hagejale.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

07. september 2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-10663 Tsiviilasi OÜ EV(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi P KY (registrikood XXX, asukoht XXX) vastu

124 311,80 krooni saamiseks Hagihind

72 208,20 krooni RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista P KY-lt OÜ EVkasuks 67 749,60 krooni.

3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta OÜ EVkanda 46% ulatuses ja P KY kanda 54% ulatuses.

5. Välja mõista P KY-lt menetluskulu 11 740,00 krooni OÜ EVkasuks. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud OÜ EVesitas 04.03.2010 hagi P KY vastu 104 297,50 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt vastavalt kostja 24.12.2008 hinnapäringule, hageja 14.01.2009 pakkumusele ja kostja poolt 22.04.2009 ja 24.05.2009 kinnitustele tellis kostja hagejalt majutusteenust. Hageja esitas kostjale 19.05.2009 ja 08.06.2009 arved osutatud teenuse eest. 23.11.2009 sõlmisid pooled võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt tunnistas kostja nõuet summas 67 749,80 krooni ning kohustus nimetatud summa tasuma maksegraafiku alusel. Hagi esitamise seisuga on kostja hagejale tasunud üksnes 15 646,60 krooni. 28.05.2010 esitas hageja kohtule hagi täpsustuse kõrvalnõuete osas, mille kohaselt kostja põhivõlgnevus moodustab 52 103,60 krooni, viivis 25 269,00 krooni, leppetrahvid 15 646,00 krooni ja kohtueelse menetluse kulud

31 293,20 krooni, kokku 124 311,80 krooni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning hagiavalduse täpsustuse koos selle lisadega. Kohus andis kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Poolte vahel 23.11.2009 sõlmitud võla tasumise kokkuleppest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 52 103,60 krooni, viivise 25 269 krooni, leppetrahvi

15 646 krooni ja kohtueelse menetluse kulude 31 293,20 krooni, kokku 124 311,80 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlg 52 103,60 krooni ja viivis 25 269 krooni, kokku 67 749,60 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivist 25 269 krooni ja kohtueelse menetluse kulusid summas 31 293,20 krooni.

Hageja nõuab kostjalt 25 269 krooni viivise tasumist, tuginedes kostjale esitatud arvetes märgitud viivisemäärale 0,5% põhinõudelt päevas. Viivise arvestamist alustab hageja võla tasumise kokkuleppe sõlmimisest. 23.11.2009 võla tasumise kokkuleppes on aga pooled leppinud kokku, et „Kui makse ei laeku tähtaegselt või laekub hilinemisega, siis rakendub trahv 10 eurot päevas iga hilinetud päeva eest.“ Kohus leiab, et nimetatud lepingu sätet tuleb tõlgendada võlasuhtele kohaldatava viivisemäära kokkuleppena ning selle alusel nõutavat summat viivisena., mitte aga leppetrahvina. Nimetatud sätte alusel tekkinud võlgnevust on hagiavalduses ja selle täpsustuses viivisena käsitlenud ka hageja. Võla tasumise kokkuleppega on pooled kujundanud võlasuhte ümber selliselt, et uueks viivisemääraks on 10 eurot päevas iga hilinetud päeva eest. Hageja on 23.11.2009 kokkuleppest tuleneva viivisenõude hagis ka esitanud. Kohus leiab, et puudub alus samaaegselt mõista kostjalt välja ka esitatud arvetest tulenev viivis.

Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt kohtueelse menetluse kulude välja mõistmine 31 293,20 krooni ulatuses. Hageja ei ole hagiavalduses ega 28.05.2010 esitatud täpsustustes kirjeldanud, kuidas nimetatud nõue kujuneb. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit kohtueelse menetluse kulude kohta. Hageja käsitleb nõuet leppetrahvina, mille suurust ei pea eraldi tõendama. 23.11.2009 võla tasumise kokkuleppes on märgitud, et „Kui nõue antakse üle sissenõudmiseks, siis lisanduvad võlasummale seadusjärgsed inkassokulud (ca 2 000 eurot).“ Kohtu hinnangul ei anna kokkuleppe sõnastus tasumisele kuuluva summa määratlematuse tõttu alust tõlgendada kohtueelse menetluse kulude hüvitamise kohustust leppetrahvina. Seaduse järgi ei lisanud võlasummale automaatselt inkassokulusid. Seetõttu jääb see nõue rahuldamata.

Menetluskulud jaotab kohus vastavalt hagi rahuldamise määrale tuginedes TsMS § 163 lg 1. Kohus on rahuldanud hagi 54% ulatuses. Nimetatud ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja kanda. Erandina käsitleb kohus riigilõivu hüvitamist. Riigilõiv tasutakse mitte kogunõudelt, vaid hagihinnalt. Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu, mis kuulub tasumisele rahuldatud nõudelt hagihinna mõttes. Kohus on hageja põhinõude rahuldanud ning sellelt kuulub tasumisele riigilõiv 8 500 krooni. Selle riigilõivu mõistab kohus kostjalt ka välja.

Lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks nõuab hageja 6 000 krooni. Need kulud mõistab kohus kostjalt välja 54% ulatuses, s.o 3 240 krooni. Ülejäänud kulud jäävad hageja kanda. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud 11 740 krooni.

Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018), Swedbank AS-is (konto nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Meelis Eerik Kohtunik