Legislator Case Law & Legislation
3-10-1192/73 AI generated

3-10-1192/73 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-10-1192/73
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtu 08. juuli 2010 määrusega pikendati Eestis ilma seadusliku viibimisaluseta viibiva Aserbaižaani kodaniku R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 08. septembrini 2010. 01. septembril 2010 esitas Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada luba R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra. Taotluse kohaselt puudub isikul reisidokument ning seetõttu edastas PPA 19. mail 2010 Välisministeeriumile palve pöörduda Aserbaidžaani Suursaatkonna poole isiku tuvastamise ja dokumenteerimise küsimuses ning 30. augustil 2008 Aserbaidžaani Suursaatkonna konsulilt telefoni teel saadud teabe kohaselt ei suutnud Aserbaidžaani ametivõimud tuvastada R.Z.i kodakondsust ning palusid esitada isiku kohta täiendavat informatsiooni, mida PPA hetkel hangib. Eeltoodud põhjustel ei ole isiku väljasaatmine hetkel võimalik.

Legislator headnote

AI generated

3-10-1192/73 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Pikendada luba R.Z.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 08. novembrini 2010.

Keywords

AI generated
unreasonableness of return to Afghanistan asylum for Eritrean nationals proof of persecution risk visas, asylum, immigration, etc Mongolian asylum application Roma asylum application
AI generated
3-06-1619/1
R.G. on Aserbaidžaani kodanik ja sündinud xx xx xxxx a Aserbaidžaanis Ahsus. R.G. saabus viimati Eestisse 9. aprillil 1999. a viisa alusel, mis kehtis kuni 18. aprillini 1999. a. Isik jäi Eestisse ning 17. mail 2002. anti talle tähtajaline elamisluba. Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) 9. jaanuari 2003. a otsusega tunnistati elamisluba kehtetuks valeandmete esitamise tõttu. Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2003. a otsusega jäeti R.G.i kaebus rahuldamata.
3-06-807/2
17. novembril 2005. a peeti Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) poolt kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiv R.V. (sündinud xx.xx.xxxx Aserbaidžaanis). R.V. saabus Eesti Vabariiki 24. aprillil 1998. a viisa alusel Narva piiripunkti kaudu. Isiku sõnul jäi ta Eestisse elama ning hakkas 1999. aastal taotlema elamisluba Eestis. R.V. omas Eestis tähtajalisi elamislubasid seoses abieluga G.K.ga, kehtivusega 30. märts 2001. a kuni 29. märts 2002. a ja 30. märts 2002. a kuni 29. märts 2003. a. 20. juunil 2002. a lahutati R.V.i abielu G.K.ga. 24. juulil 2003. a keeldus KMA R.V.ile tähtajalise elamisloa andmisest. 17. aprillil 2003. a tegi KMA R.V.ile ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks hiljemalt 14. juuniks 2003. a. R.V. ei ole ettekirjutust täitnud ja ei ole Eesti Vabariigist lahkunud.
3-10-1192/11
R. Z. on Aserbaidžaani Vabariigi kodanik ja omab Aserbaidžaani Vabariigi reisidokumenti XXXXXXXX kehtivusega 03.08.2006 kuni 03.08.2011. Eestisse saabus isik 22.08.2007 Koidula piiripunkti kaudu ühekordse lühiajalise viisa alusel. Viisa kehtivusperiood oli alates 22.08.2007 kuni 22.11.2007 ja lubatud viibimisaeg 60 päeva, reisi eesmärk ema ja õe külastamine. Peale viisa tähtaja lõppemist 22.11.2007 oleks isik pidanud Eestist lahkuma, kuid olles viisa kehtivusperioodil toime pannud õiguserikkumised, viibis R. Z. alates 13.11.2007 Eesti kinnipidamisasutustes.
3-07-622/6
A.S. on pärit Aserbaidžaanist ja viibib Eesti Vabariigis ebaseaduslikult. Eestisse saabumise aeg ja asjaolud on tõsikindlalt tuvastamata. A.S.il oli Eesti elamisluba 13. augustist 2002. a kuni 12. veebruarini 2004. a. Kodakondsusja Migratsiooniamet (KMA) tegi 24. märtsil 2005. a talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt 23. maiks 2005. a. Ettekirjutus on täitmata.
3-06-1810/2
P. A. on pärit Aserbaidžaanist ja saabus Eestisse läbi Venemaa täpsustamata ajal ja asjaoludel (vahemikus 1989-1992). Isik on Eestis viibinud seadusliku aluseta ning korduvalt karistamise tõttu on pikka aega viibinud kinnipidamisasutustes. Teda on karistatud ka G. nime all. Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2005. a otsuse alusel paigutati P. A. (G.) pärast Murru Vanglast vabanemist väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuna isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist 48 tunni jooksul välja saata. Kohtuotsustega on kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra pikendatud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

06. september 2010.a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1192 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet Esindaja: Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – R.Z.

Kohtuistungi toimumise aeg

06. september 2010 RESOLUTSIOON:

Pikendada luba R.Z.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 08. novembrini 2010.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu 08. juuli 2010 määrusega pikendati Eestis ilma seadusliku viibimisaluseta viibiva Aserbaižaani kodaniku R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 08. septembrini 2010. 01. septembril 2010 esitas Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada luba R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra. Taotluse kohaselt puudub isikul reisidokument ning seetõttu edastas PPA 19. mail 2010 Välisministeeriumile palve pöörduda Aserbaidžaani Suursaatkonna poole isiku tuvastamise ja dokumenteerimise küsimuses ning 30. augustil 2008 Aserbaidžaani Suursaatkonna konsulilt telefoni teel saadud teabe kohaselt ei suutnud Aserbaidžaani ametivõimud tuvastada R.Z.i kodakondsust ning palusid esitada isiku kohta täiendavat informatsiooni, mida PPA hetkel hangib. Eeltoodud põhjustel ei ole isiku väljasaatmine hetkel võimalik.

2. R.Z. ei olnud Politseija Piirivalveameti taotlusega nõus ning selgitas esiteks, et Tallinna Halduskohtu määrusega haldusasjas nr 3-10-1537 on esialgse õiguskaitse korras peatatud Politseija Piirivalveameti 03.05.2010.a otsuse nr 15.3-04/249 (st. tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse) täitmine. Samuti selgitas R.Z., et tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks puudub vajadus, kuivõrd tal on Eestis ema, kelle juures ta saaks elada ning ajada vabaduses viibides korda ka oma dokumentidega seotud küsimused, mis väljasaatmiskeskuses viibides on oluliselt raskendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. R.Z.il puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Haldusasjas nr 3-10-1337 tehtud kohtumäärusega on esialgse õiguskaitse korras peatatud PPA 03. mai 2010 otsuse nr 15.3-04/249 täitmine, ent see ei tähenda, et isikul oleks kohtumäärusest tulenevalt elamisluba. Isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamist ei saa seejuures käsitada PPA 03. mai 2010 otsuse nr 15.3-04/249 täitmisena, kuna väljasaatmiskeskusesse paigutamise ja seal isiku kinnipidamise aluseks on asjaolu, et isiku suhtes on tehtud väljasaatmisotsus (PPA taotlusest nähtuvalt 11. mail 2010), mida kohtule teadaolevalt vaidlustatud ei ole. Seega ei saa väita, et haldusasjas nr 3-10-1337 tehtud määrusest tuleneks R.Z.ile seaduslik alus Eestis viibida. PPA taotluse kohaselt takistab isiku väljasaatmist ka reisidokumendi puudumine. PPA on seejuures selgitanud, et isiku dokumenteerimiseks on pöördutud tema väidetava kodakondsusriigi Aserbaidžaani ametivõimude poole, kes on aga nõudnud isiku kohta täiendavaid andmeid, et tuvastada tema kuulumine Aserbaidžaani kodakondsusesse. Kohtu hinnangul ei saa väita, et isiku väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks. Samuti ei saa isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Asjaolu, et kaebuse esitajal on Eestis ema, kelle juures elada, ei õigusta antud juhul tema vabastamist väljasaatmiskeskusest. PPA kartus, et isik võib hakata edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, on põhjendatud, arvestades, et R.Z. ei ole varem Eestis viibides käitunud õiguskuulekalt, pannes toime kuritegusid ning olles samas selgitanud, et ei soovi Eestist lahkuda. Isiku soov jääda Eestisse ei saa õigustada tema vabastamist väljasaatmiskeskusest.

4. Kohus pikendab eeltoodust tulenevalt luba R.Z.i kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni kahe kuu võrra. Kuna varasema kohtumäärusega on antud luba isiku kinnipidamiseks kuni 08. septembrini 2010, tuleb lahekuulust tähtaega arvata sellest ajast alates. Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral, samuti juhul kui peaks jõustuma kohtuotsus, millega tühistatakse PPA 03. mai 2010 otsus nr 15.3-04/249, tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada.

Kristjan Siigur kohtunik