2-09-64941/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-64941 Tsiviilasi KEAS hagi PR(ärinimi PT) vastu võla nõudes Hagi hind

139 368,80 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KEAS (XXX, postiaadress XXX); Hageja esindaja: Reelika R , Intrum Justitia AS, aadress Rotermanni 8, Tallinn 10111; e-post: reelika.raudla@intrum.com; Kostja: PR(isikukood XXX; ärinimi PT: registrikood XXX aadress XXX) Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista PR võlgnevus 139 368,80 EEK (ükssada kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti) KEAS kasuks.

3. Välja mõista PR KEAS kasuks viivis 99 459,35 EEK (üheksakümmend üheksa tuhat nelisada viiskümmend üheksa krooni ja 35 senti), millele lisandub viivis edasi arvestatuna 0,1% päevas põhinõudest (139 368,80 kroonilt) alates 11.05.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista PRmenetluskulu summas 19 800 EEK (üheksateist tuhat kaheksasada krooni) KEAS kasuks.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista müügilepingust tuleneva võla summas 139 368,80 krooni ja hagiavalduse esitamise seisuga viivis 99 459,35 krooni, millele lisandub viivis edasi arvestatuna 0,1% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 11.05.2010 ning menetluskulud.

Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 09.06.2010.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Hageja ja kostja sõlmisid 13.04.2007 põllumajandustarvikute müügilepingu nr 304/07 E 39, millega hageja müüs kostjale kaupa. Seejärel esitas hageja kostjale arved. Kostja on osaliselt arved tasunud, kuid tasumata on 139 368,80 krooni. Seega on kostja omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 19 800 krooni järgmiselt: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

2 306,95 krooni ja hagi esitamisel 12 693,05 krooni ning õigusabikulu 4 800 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulude summa 4 800 krooni vajalik ja põhjendatud.

Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulud summas 4 800 krooni ja riigilõiv summas 15 000 krooni, menetluskulud kokku 19 800 krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik