3-10-1058/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-1058 Otsuse kuupäev 31.08.2010 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi E T kaebus Viru Vanglalt kahju 50 000 krooni nõudes

Kohtuistung Menetlusosalised 11.08.2010 Kaebaja E T ja tema esindaja Monica Meristo Vastustaja Viru Vangla esindaja Eve Kangro Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt, Viru Vanglas viibimise ajal ( 17.12.2009 kuni 05.02.2010) päevas ühe tunni vabas õhus viibimise mittevõimaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja mõista Viru Vanglalt E T kasuks välja 1000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Jätta ülejäänud perioodi 18.11.2009 kuni 17.12.2009 osas E. T kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 31.08.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK E T esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingutega – kaebajale värskes õhus jalutuskäigu mittevõimaldamine, kuna ei väljastatud talvetingimustele vastavaid nahkjalatseid – tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt rikkus Viru Vangla sellega VangS § 55 lg 2. Kohtuistungil märkis kaebaja, et ta jätab kahjusumma kohtu otsustada ning ei nõua 50 000 krooni hüvitamist. Kaebaja leiab, et tegemist on mittevaralise kahjuga, mis on põhjustatud vangla poolt VangS § 55 lg 2 rikkumisest (värskes õhus jalutuskäigu mitte võimaldamine ja tagamine). Kaebaja ei saanud laost kätte 18.11.2009 taotletud Nike jalatseid. Jalanõud anti alles 05.02.2010 ning see periood ongi see, millega on tekitatud mittevaraline kahju. Vaidlusalune periood kahju nõudes on alates 18.11.2009 kuni 05.02.2010, mil kaebaja ei saanud laost Nike jalatseid ja selle tõttu ei saanud viibida vabas õhus. Kaebaja täpsustab, et tal olid suve plätud ja suvetossud, millega ei saanud talvel jalutada boksides, kuna jalad hakkasid külma tõttu külmetama. Menetluskulu nõuet ei ole.

Vastustaja Viru Vangla kirjalikus vastuses kohtule märgiti, et E. T paigutati Viru Vanglasse 20.10.2009. E. T esitas 18.11.2009 laole taotluse, milles soovis muuhulgas spordijalanõude NlKE väljastamist. Vastustaja märgib, et kaebajale väljastati 18.11.2009 taotluses soovitust 25.11.2009 käekell ja kaks paari sokke. Kaebaja kordas oma 12.12.2009 ja 22.01.2010 taotlustes spordijalanõude NlKE väljastamist. Jalanõud (spordijalanõud NlKE ja saapad) väljastati 05.02.2010. Spordijalanõud NlKE ning saapad, mida kaebaja soovis, olid plommitud kotis. Plommitud kotti võib avada ainult kinnipeetava juuresolekul, mistõttu oli vaja asjade kätte saamiseks minna koos kinnipeetavaga lattu. Kui kaebaja avaldas soovi laost asjade kättesaamiseks, pani inspektorkontaktisik Viivika Nano kaebaja kinnipeetavate ootejärjekorda, kes pidid laost asju kätte saama. Kuna kinnipeetavate plommitud kotist asjade laost väljastamine sõltus vastuvõtuosakonna ametnike töökoormusest, mis aasta lõpus oli väga suur, siis kaebajale laost spordijalanõude NlKE väljastamine viibis. Vastustaja märgib, et jalutuskäigust loobumine oli kaebaja enda valik ning palus jätta kaebus rahuldamata. Isegi kui vangla tegevuses on õigusvastasus, siis isiku rahalist nõuet ei saa koheselt rahuldada. Kaebusest ei tulene, et kaebaja oleks haigestunud külma tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED

Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja esitas 18.11.2009 Viru Vanglale taotluse spordijalanõude Nike laost väljastamiseks ning et alles 05.02.2010 väljastati kaebajale spordijalanõud NIKE. Kaebaja on leidnud, et perioodil 18.11.2009 kuni 05.02.2010, mil ta ei saanud laost spordijalanõusid NIKE, tekkis talle moraalne kahju, kuna ta ei saanud vajalike jalanõude mittesaamise tõttu käia värskes õhus jalutuskäigul, millega Viru Vangla rikkus VangS § 55 lg 2. Ajavahemikul 18.11.2009 kuni 05.02.2010 toimunud Viru Vangla viivitus kaebajale laost spordijalanõude NIKE väljastamisel võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis otseselt ei ole vajalikud kinnipidamise režiimi järgmiseks.

Järgnevalt peab kohus vajalikuks analüüsida, kas kaebajal tekkisid seoses temale laost spordijalanõude NIKE mitteväljastamisega märgitud ajal täiendavad piirangud ja kannatused. Kaebuse põhjenduste kohaselt seisnesid täiendavad piirangud selles, et kaebajal puudus võimalus käia värskes õhus jalutuskäigul, kuna tal puudusid talvejalatsid ning suvejalanõudega jalad külmetasid. Kaebaja kinnitas kohtus, et kuna talle ei väljastatud laost talvele sobivaid spordijalanõusid NIKE, mis olid nahast, siis seetõttu ei saanud ta minna iga päev jalutuskäigule.

Kohus peab vajalikuks anda oma hinnangu sellele, kas kaebajal on õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist.

Kaebaja leiab, et kui ta esitas 18.11.2009 taotluse spordijalanõude NIKE laost väljastamiseks ja sai need 05.02.2010 kätte, siis kogu see periood on vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise aluseks.

Halduskohus sellise käsitlusega ei nõustu.

Kui kaebaja esitas 18.11.2009 vanglale taotluse laost spordijalanõude NIKE väljastamiseks, siis kohaldades analoogiat VangS § 1’ lg 7-ga oli vanglal aega 30 päeva antud taotluse lahendamiseks s.o kuni 17.12.2009.a. Kuna taotletavad spordijalanõud NIKE väljastati alles 05.02.2010, siis halduskohtu arvates on perioodil 17.12.2009 kuni 05.02.2010 kaebaja taotlus õigusvastaselt tähtaegselt lahendamata jäetud.

VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Perioodil 17.12.2009 kuni 05.02.2010, mil kaebaja 18.11.2009 taotluse läbivaatamisega spordijalanõude NIKE laost väljastamiseks viivitati, on Viru Vangla käitumine õigusvastane, kuna rikuti VangS § 55 lg 2.

Riigil on kohustus tagada võimalused kehtiva õiguse täitmiseks.

VangS § 55 lg 2 sätestatud vabas õhus viibimise õiguse mittevõimaldamine tähendab isiku kinnipidamist inimväärikust mitteaustavates tingimustes. See ületab kitsendused ja piirangud, mis kinnipidamisega vältimatult kaasnevad. Isiku pikaajaline ilmajätmine (17.12.2009-05.02.2010) talle õigustloova aktiga tagatud kinnipidamistingimustest on inimväärikust alandav ja kannatusi tekitav, mistõttu kuulub halduskohtu hinnangul sellega tekitatud mittevaraline kahju RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele.

Vastustaja süüd rahalise hüvitise väljamõistmise eeldusena ei välista Viru Vangla vastuvõtuosakonna ametnike suur töökoormus, mis oli 2009 aasta lõpus väga suur, mistõttu viibis kaebajale laost spordijalanõude NlKE väljastamine.

Kehtivast õigusest tulenes vastustaja kohustus jalutuskäikude võimaldamiseks ning vangla pidi olema sellest teadlik. Vabas õhus viibimise õiguse mittevõimaldamine on aga käsitatav RVastS § 13 lg 1 p-s 2 sätestatud objektiivse takistusena kahju ärahoidmisel, mida võetakse hüvitise suuruse määramisel arvesse ja mis on aluseks väljamõistetava hüvitise vähendamisele. Kaebaja taotles kohtuistungil kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Halduskohus leiab, et võttes arvesse kaebajale vanglas vabas õhus viibimise mittevõimaldamise aega 17.12.2009-05.02.2010, mil kaebajale viivitati laost vajalike talvele vastavate jalanõude NIKE väljastamisega, õiguste rikkumise raskust, kaebuses taotletud hüvitise suurust ning kaebuse rahuldamise ulatust ning eeskätt objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, on põhjendatud mõista Viru Vanglalt E T kasuks välja 1000 krooni hüvitist mittevaralise kahju eest, mis tekitati kaebajale vabas õhus viibimise õiguse võimaldamata jätmisega.

E. T kaebus rahuldatakse osaliselt. Jätta ülejäänud perioodi 18.11.2009 kuni 17.12.2009 osas E. T kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Ülle Polluks Kohtunik