2-10-19753/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. august 2010, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Velvelt & Ko pankrotiavaldus

Tsiviilasja number

2-10-19753

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine pankrotti väljakuulutamata raugemise

tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik OÜ Velvelt & Ko (rk 10290565; asukoht

Tartu mnt 27a-3, 61506 Elva)

võlgniku esindaja: juhatuse liige Jaak Velvelt

ajutine pankrotihaldur: Sirje Tael ( (postiaadress Uus 11-33,

Tartu; e-post sirje@stael.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

28. juuni 2010

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Velvelt & Ko (rk 10290565) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Sirje Taelal (ik XXX ) likvideerida OÜ Velvelt & Ko kahe kuu

jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

3. Vabastada OÜ Velvelt & Ko ajutine pankrotihaldur Sirje Tael kohustustest pärast OÜ

Velvelt & Ko likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OÜ Velvelt & Ko dokumentide hoidjaks Jaak Velvelt (ik XXX).

5. Määrata ajutise halduri Sirje Taela tasu suuruseks (bruto) 11 600.- krooni (üksteist tuhat

kuussada krooni) ning hüvitada OÜ-le Volenter kulutused 2400.- krooni (kaks tuhat nelisada

krooni). Tasu ja kulutused välja mõista järgmiselt:

-

kulud 2400 krooni (koos käibemaksuga) välja mõista võlgnikult OÜ Volenter kasuks;

- tasu 3525 krooni välja mõista võlgnikult ja tasu 1875 krooni välja mõista võlgnikult ja

Jaak Velvelt´ilt solidaarselt OÜ Prolex, ( reg. kood 10605678 konto 221013997303) kasuks;

- tasu 6200 (kuus tuhat kakssada) krooni välja mõista riigilt OÜ Prolex ( reg. kood 10605678

konto 221013997303) kasuks

6. Välja mõista Jaak Velvelt´ilt 6200 (kuus tuhat kakssada) krooni riigituludesse. Raha

kanda hiljemalt 15. novembriks 2010 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017

(AS SEB Pank), nr 221023778606 (AS Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti Filiaal), viitenumber 2800049874. Selgitusse märkida kohtuasja number ning isiku

2/5

nimi, kelle eest raha tasuti.

Määruse võib saata sundtäitmisele, kui isik ei ole kohustust selleks ettenähtud tähtpäevaks

täitnud (TsMS § 179 lg 5, 6).

Raha tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

7 Jätta muud menetluskulud OÜ Velvelt & Ko kanda.

8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, toimetada

määrus kätte menetlusosalistele, saata Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 29 lg 4, §

39 lg 1) ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

10. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib

esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul menetluse lõpetamise

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada

määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 7, §

29 lg 6, 7, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

28.04.2010 esitas juhatuse liige Jaak Velvelt kohtule OÜ Velvelt & Ko pankrotiavalduse (tlk 4).

06.05.2010 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas OÜ Velvelt & Ko

ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela (tlk 9).

18.06.2010 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande ning taotluse tasu saamiseks ja

kulutuste hüvitamiseks (tlk 14-28). Ajutine haldur palub määrata oma tasu suuruseks 11 600

krooni ja hüvitada OÜ-le Volenter kulud 2400 krooni.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldandmed

OÜ Velvelt & KO kanti äriregistrisse 08.10.1997, äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige on Jaak

Velvelt, osakapitali suurus on 40 000 krooni. Äriregistri andmetel on juhatuse liikmel ainuke

kehtiv seos OÜ-ga Velvelt & KO.

Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli raamatupidamiseteenuste osutamine ja vahendustegevus.

Võlgnik vahendas peamiselt suurtele kaubanduskettkauplustele plastist plastpudelite aluseid ja

mitmesuguseid plastist toiduainete kaste, lisaks veel Lux Eesti OÜ tooteid.

Andmed varade ja võlgade/ kohustuste kohta seisuga 30.04.2010

Võlgniku vara on järgmine:

Raha

2787,24

Ettemaksed

138,00

Põhivara

3 000,00

Kokku

5 925,00

Võlgniku kohustused on järgmised:

Lühiajalised laenud krediidiasutustelt (AS Hansa Liising Eesti)

5 227,00

Muud võlakohustused (AS Swedbank)

62,96

Pangalaenud (AS Swedbank)

87 475,00

Pikaajaline laenukohustus (O.V.)

250 000,00

Kokku

342 764,96

3/5

Võlgniku tegevus, maksevõime, maksevõimetuse põhjused

Ettevõtte majandustulemused majandusaasta aruannete põhjal:

Aasta

Tulud kokku

Kulud kokku

Kasum/kahjum

Omakapital

2007

922 644

717 420

205 244

313 464

2008

2 552 604

2 484 074

68 530

381 994

2009

288 448

979 052

-690 604

-308 610

2010

161 390

189 210

-27 820

-336 430

2007. a müügitulust (922 644,00 krooni) 96,10% teeniti vahendustegevusega ja 3,90%

raamatupidamisteenuste osutamisega. Äriühingu varad ületasid kohustusi 1,44 korda.

2008. a

kasvas

müügitulu

eelmise

aastaga

võrreldes

2,76

korda.

Kasv

saavutati

vahendustegevuse laienemise arvelt Eestist väljapoole Lätti ja Rootsi, samuti aktiivse

jaekaubandusalase turundustegevusega Eestis. Äriühingu varad ületasid kohustusi 1,52 korda.

Juhatuse liikme selgituse kohaselt oli ta seoses käibe märkimisväärse kasvu ja vahendustegevuse

laienemisega sunnitud viibima sageli Tallinnas, mis tingis vajaduse korteri järele. Kuna

äritegevus läks ootuspäraselt hästi, siis vältimaks asjatult üüri maksmist, otsustas juhatuse liige

soetada pangalaenuga korteri Tallinnasse ja senise üüri asemel tasuda pangale laenumakseid

vastavalt graafikule. 2008. a soetas OÜ Velvelt & KO 650 000,00 krooni eest kahetoalise korteri

Tallinnas XXX. Selleks võttis ta Swedbank AS-ist laenu 400 000,00 krooni. Kuna laen ei katnud

korteriomandi soetamise kulusid, siis laenas juhatuse liikme abikaasa O.V. Krediidipangast

250 000,00 krooni, mille laenas edasi võlgnikule.

2009. a kukkus müügitulu eelmise aastaga võrreldes 8,85 korda, äriühing lõpetas majandusaasta

kahjumiga, äriühingu kohustused ületasid varasid 9,66 korda, omakapital on negatiivne. Juhatuse

liige selgitas, et alates 2009. a aprillist hakkas äriühingu käive langema, sest senised tellijad ei

olnud enam maksujõulised, mistõttu võlgnik oli sunnitud kaupa realiseerima alla omahinna, et

raha kauba alt kätte saada, ning väga paljud tellimused tühistati. Käive kukkus katastroofiliselt,

mistõttu äriühing ei olnud enam suuteline kasumlikult majandama ja võlgnikul tekkisid rahalised

raskused oma kohustuste täitmisel panga ees. Korteri ostmisel oli korteriomandile seatud panga

kasuks hüpoteek summas 552 000,00 krooni. Võlgnik asus 2009. a kevadel läbirääkimistesse

pangaga, eesmärgiga võõrandada ise võimalikult kasumlikult tagatiseks olnud korteriomand, et

vähendada maksimaalselt kohustusi panga ees. Arvestades kinnisvaraturu madalseisu 2009. a

suvel, ei õnnestunud võlgnikul kuni 2009. a juulini ostjat leida. Läbirääkimised pangaga

ebaõnnestusid ja pank võõrandas korteriomandi 360 000,00 krooni eest (kinnistusraamatu kanne

21.10.2009). Kuna müügisumma arvelt tasuti ka maakleriteenuste eest, kommunaalmaksete võlg

ja osaliselt panga kõrvalnõuded ning müügisumma ei katnud korteri ostuks võetud laenu, siis on

võlgnikul kohustusi panga ees 87 475,21 krooni.

2010. a müügitulu vähenes eelmise aastaga võrreldes 1,78 korda. Võlgniku selgituse kohaselt ei

lõpetatud äriühingu tegevust, sest osade püsiklientide tellimused laekusid ja võlgniku tegevus oli

rajatud uute kliendisuhete loomisele, eesmärgiga leida uusi tellijaid, kasvatada käivet ja viia

äriühing kasumisse, mis oleks olnud eelduseks äriühingu ees seisvate kohustuste täitmiseks.

I kvartali majandustulemuste analüüs tõi selguse, et juhtkonna püüdlustele vaatamata ei ole

äriühing suuteline täitma oma kohustusi.

Äriseadustiku netovara nõue on äriühingul olnud täitmata alates 2009. a lõpust. Kui

korteriomandi sundmüüki panga poolt ei oleks toimunud, siis oleks äriühingu netovara

positiivne. Korteri ostmiseks võeti käibekapital osaliselt sisse juhatuse liikme ja äriühingu

omaniku abikaasalt O.V. saadud laenuna. Kui omanik oleks otsustanud laenu anda äriühingu

omakapitali rahalise sissemaksena, ei oleks äriühingu netovara olnud negatiivne.

2008. a maksevõime näitaja ja likviidsussuhe on hea, äriühingu käibekapital on positiivne ja

äritegevuse rahavood suutsid käibekapitali suurenemist finantseerida. 2010. a maksevõime

näitaja on halb, äriühingu käibekapital on negatiivne ehk äriühing ei ole suuteline sisemiste

4/5

ressurssidega

käibekapitali

finantseerima,

äriühingul

on

käibekapitali

defitsiit

ja

likviidsusprobleemid, mis annab tunnistust sellest, et äriühing on maksevõimetu. Käesolevaga

ületavad äriühingu võlakohustused varasid, võimalused ettevõtte tervendamiseks puuduvad,

võlausaldajatele ei ole võimalik tasuda, mistõttu maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Puuduvad vahendid edaspidiseks pankrotimenetluse kulude katteks.

Võlgnik on pankrotiavalduses põhjendanud makseraskusi senise tulutoova vahendustegevuse

turu äralangemisega majanduskriisi tingimustes. Ajutise halduri hinnangul on äriühingu

maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2008. a alanud üleüldine majanduskriis, mis saavutas oma

kõrgpunkti 2009. a ja mille tõttu senised tellijad muutusid maksejõuetuks, mis viis tellimuste

arvu katastroofilise vähenemiseni, tuues kaasa tugeva käibe languse, müügitulu vähenemise ja

kahjumliku majandustegevuse, mille tõttu ei olnud võlgnik suuteline täitma oma kohustusi.

Tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused

Võlgniku pankrotiavaldusest selgub, et kogu vara, nii käibe- kui ka põhivara realiseerimisest ei

ole võimalik kõigi võlausaldajate nõuete tasumine. Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt

võlgniku poolt tehtud ülekandeid, et selgitada, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid

kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustamata võlausaldajate huve. Ajutine haldur ei

täheldanud võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist.

Rasked juhtimisvead ja kuriteo tunnustega teod

Ajutine haldur ei ole täheldanud juhatuse liikme tegevuses raskeid juhtimisvigasid ega kuriteo

tunnustega tegusid. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine

muutuvas keskkonnas tegutsedes ja seetõttu järelduste-muutuste mittetegemine ettevõtte

tegutsemise kavas. Edukas on see, kes suudab reageerida turu muutuvatele nõudmistele. Ajutise

halduri hinnangul ei olnud äriühingu juhatuse liikmel ja omanikul võimalik ette näha saabuva

majanduskriisi sellist ulatust, samuti muuta äriühingu poolt vahendatavate kaubagruppide senist

nomenklatuuri ega mõjutada seniseid tellijaid, kes maksejõuetuse tõttu olid sunnitud loobuma

senistest tellimustest.

KOHTUISTUNG

Juhatuse liige Jaak Velvelt oli nõus kanda ajutise halduri tasu ja kulud, kuid ei tea, millal ta

vajaliku summa saab tasuda (tlk 13, 77).

KOHTU SEISUKOHT

1. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt

ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiiti kohtu määratud summa. Kohus on avaldanud menetluskulu ettemaksu teate

Ametlikes Teadaannetes, menetluskulu ettemaksu tasutud ei ole.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on OÜ Velvelt & Ko kohustused kokku vähemalt

342 764.96 krooni, vara on aga vaid 5925 krooni. Vara tagasivõitmise ja -nõudmise

võimalusi ei ole. Pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku ning kohtule ei ole teada

ühtegi isikut, kes oleks nõus maksma ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Velvelt & Ko pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Pankrotihalduri kogutud andmetest ning juhatuse liikmete seletustest lähtudes leiab kohus, et

maksejõuetuse põhjusteks ei ole raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu.

Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada 2008. a alanud üleüldist majanduskriisi, mis 2009. a

5/5

süvenes ja mille tõttu senised tellijad muutusid maksejõuetuks, mis viis tellimuste arvu

vähenemiseni, tuues kaasa tugeva käibe languse, müügitulu vähenemise ja kahjumliku

majandustegevuse, mille tõttu ei olnud võlgnik suuteline täitma oma kohustusi.

3. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 29 lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril

likvideerida OÜ Velvelt & Ko kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta. Pärast OÜ Velvelt & Ko registrist kustutamist tuleb Sirje

Tael vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

4. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Velvelt & Ko dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele Jaak

Velveltile.

5. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist.

6. 31. augustil 2010 esitas ajutine haldur täpsustatud tasu ja kulude hüvitamise taotluse

järgmises:

Ajutise halduri tasu summa on 11 600.- krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 13920

krooni välja mõista halduri büroole OÜ Prolex ja bürookulu 2000, millele lisandub

käibemaks, kokku 2 400,00 krooni OÜ-le Volenter. Ajutine haldur palub ajutise halduri

kulu ja tasu välja mõista alljärgnevalt:

• Riigivahenditest ajutise halduri tasu 6 200.- krooni OÜ-le Prolex;

• Võlgniku vahenditest 7 720.- krooni OÜ-le Prolex, kusjuures summa 4 195,. krooni on

võlgnikuga koos vastustav võlgniku juhatuse liige Jaak Velvelt ( võlgniku vara on 5 925.-

krooni, millest 2400.-krooni on bürookulu kandmine ning jäägist 3525.- krooni on

halduritasu kandmine, puudujääv summa võlgniku vahenditest on 4195.- krooni, mis

tuleb kanda juhatuse liikmel võlgniku eest , kes on andnud selleks nõusoleku)

• Võlgniku arvelt 2 400.- krooni bürookulu OÜ-le Volenter.

Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, Sirje Taela kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab

kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb põhimõtteliselt rahuldada, samas ei pea kohus

võimalikuks maksustada ajutise halduri tasu käibemaksuga. Ajutise halduri tasu suuruseks

tuleb määrata 14 töötunni eest 11 600 krooni ja hüvitada tuleb kulutused 2400. Kulutused

tuleb määrata OÜ-le Volenter (PankrS § 23 lg 6). Kuna võlgnikul on vara vaid 5925 krooni,

halduri tasu on kokku aga 11 600 krooni, tuleb puudujääv osa tasust välja mõista riigilt

vastavalt halduri ettepanekule 6200 krooni OÜ-le Prolex. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt võib

menetluskulud kanda ka isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega

või kokkuleppega. Juhatuse liige J.Velvelt on on andnud kohtule nõusoleku (tl 13), et ta

nõustub kandma ajutise halduri kulusid tasu 11600 krooni ja bürookulud 2400 krooni.

Kohtuistungil avaldas juhatuse liige, et ta ei oska öelda, millal ta saab need kulud kanda. Et

tagada haldurile tegelik tasu saamine mõistliku aja jooksul mõistab kohus kulud välja

PankrS § 23 lg 4 ettenähtud ulatuses 6200 krooni kõigepealt riigilt ja selles ulatuses tuleb

Jaak Velvelt´ilt tasu mõista välja riigi kasuks. Ülejäänud osas tuleb tasu välja mõista

võlgnikult ja J.Velveltilt solidaarselt.

7. PankrS § 150 lg 1 ja 4 alusel tuleb muud menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Kohtunik