3-09-1591/33 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2010. a, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1591

Haldusasi

U. K. kaebus Tallinna Transpordiameti 22.06.2009

käskkirja nr 7.-1.1/09/152pk seadusevastaseks tunnista-

miseks, käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse tühis-

tamiseks, kaebuse esitaja teenistusse ennistamiseks ning

teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõist-

miseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – U. K., esindaja v. adv Arvo Junti

Vastustaja – Tallinna Transpordiamet

Menetluse alus ringkonnakohtus U. K. apellatsioonkaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.12.2009 otsus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada U. K. apellatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-09-1591 ja teha uus ot-

sus, millega rahuldada U. K. kaebus ja:

1) tunnistada Tallinna Transpordiameti 22.06.2009 käskkiri nr 7.-1.1/09/152pk

seadusevastaseks;

2) tühistada eelnimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus;

3) ennistada U. K. teenistusse;

4) kohustada Tallinna Transpordiametit kindlaks määrama ja U. K. välja maksma tasu

teenistusest sunnitult puudutud aja eest vastavalt käesoleva otsuse p-s 18 toodule;

5) mõista U. K. kasuks Tallinna Transpordiametilt välja menetluskulud summas 3 600

(kolm tuhat kuussada) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates

otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirja-

likus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadus-

tiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

3-09-1591

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Transpordiameti (TTA) 22.06.2009 käskkirjaga nr 7-1.1/09/152pk määrati TTA

peaspetsialist U. K. viitega avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p-dele 2 ja 3, § 85 lg 1 p-le 5

ja §-le 118 distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine alates 25.06.2009. Käskkirja koha-

selt määrati karistus „seoses teenistuskohustuste täitmata jätmisega ja vääritu teoga, mis seisnes

43 Tallinna Autobussikoondise AS (TAK) töötaja andmete ligi pooleks kuuks andmebaasi sises-

tamata jätmises, mille tõttu karistati kolmandat isikut väärteomenetluse korras rahatrahviga.“

Käskkirja põhjendused olid järgmised.

TTA juhataja 16.05.2008 käskkirjaga kinnitatud peaspetsialist U. K. ametijuhendi p 4.1.9 koha-

selt on peaspetsialisti üheks ametikohustuseks piletialaste andmebaaside koostamine ja hoolda-

mine. U. K. kohustuseks on sisestada andmebaasi tasuta sõidu õigus või see lõpetada ajateenija-

tel ja Tallinna ühistranspordis sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel tegutseva veon-

dusettevõtte töötajatel. Andmed tasuta sõidu õiguse sisestamiseks või lõpetamiseks edastavad

peaspetsialistile e-maili teel veofirmade personalitöötajad. U. K. allub ametijuhendi p 1.2 koha-

selt ameti peaökonomistile.

Vastavalt TTA peaökonomisti poolt TTA juhatajale 18. juunil 2009 tehtud esildisele helistati

esimesele 12. juunil 2009 TAK-st ja teatati, et TAK töötaja S. A. sai ühistranspordis sõitmise

eest trahvi. Helistaja sõnul oli 1. juunil 2009 TAK-s sotsiaalsele töökohale asunud kahe isiku

andmed edastatud e-kirjaga TTA-sse 1. juunil 2009 ning kolmanda isiku andmed 10. juunil

2009. Ameti peaökonomist palus saata trahvi saanud isiku andmed e-kirja teel, et andmeid and-

mebaasis kontrollida. TAK edastas e-kirja 12. juunil kell 13:28 kolme töötaja isikukoodiga, sest

neil oli kahtlus, et ka ülejäänud kahel töötajal on tasuta sõidu õigus sisestamata. TTA peaöko-

nomisti andmebaasis teostatud kontrolli tulemusel selgus, et S. A. ja J. M. puudus tasuta sõidu

õigus, mis oleks pidanud olema sisestatud andmebaasi U. K. poolt 1. juunil 2009.

Peaökonomisti esildisest selgub, et U. K. poolt sisestatud või lõpetatud nimekirjad koos sisestuse

märgete ning sisestamise kuupäevaga koondatakse kausta „Vedajate nimekirjad“. 12. juunil

2009 otsis peaökonomist nimetatud kaustast 1. juunil TAK-st saadud 43 töötaja nimekirja koos

isikukoodidega. Kaustast nimekiri puudus. Kaustas olid väiksemad nimekirjad kahe ja viie töötaja

isikukoodidega, millele oli märgitud kuupäev 2. juuni. Kaustas oli olemas ka Trammi- ja Trol-

libussikoondise AS (TTTK) 39 töötaja nimekiri (koos sisestusmärgetega 2. juunil). Pärast eelni-

metatud kausta kontrolli tekkis peaökonomistil kahtlus, et kõik 1. juunil 2009 edastatud 43 TAK

töötajat on sisestamata ja sõidavad ühistranspordis tasuta sõidu õiguseta. Seetõttu avas ameti

peaökonomist 1. juunil peaspetsialistile edastatud e-kirja töötajate nimekirjaga ning kontrollis

kõigi andmeid andmebaasist. Kõigil 43 töötajal oli tasuta sõidu õigus sisestamata, mistõttu sises-

tas ameti peaökonomist ise kõigile töötajatele 12. juunil tasuta sõidu õiguse, sest peaspetsialist

oli vormistatud õppepuhkusele 12. juunil.

12. juunil 2009 palus peaökonomist e-maili teel peaspetsialistilt seletust, miks kõigil 43 töötajal

oli tasuta sõit sisestamata. Seletuskirja küsis ta uuesti 16. juuni hommikul. Kuna U. K. ei vasta-

nud seletuskirjale ka 17. juuni 2009 hommikuks, saatis peaökonomist 17. juunil 2009 enne lõu-

nat e-kirja kolmandat korda seletuskirja saamiseks enne U. K. õppepuhkusele jäämist. Peaspet-

sialist reageeris peale kolmanda seletuskirja küsimist 17. juuni 2009 lõuna ajal. 17. juunil 2009

e-kirjaga ameti peaökonomistile saadetud seletuskirjas tunnistas U. K., et ta sai 1. juunil 2009

ameti peaökonomisti meiliga nii TAK kui TTTK sotsiaalsete töötajate nimekirjad sisestamiseks

tasuta sõiduõigusega sõitjate andmebaasi. Ning kinnitas, et sisestas nii TAK kui TTTK nimekir-

2 (12)

3-09-1591

jad andmebaasi 2. juunil. Samuti selgitas U. K. oma seletuskirjas, et TAK nimekiri ei olnud ve-

dajate kaustas, sest ta oli tõstnud selle koos teiste paberitega lahtisesse sahtlisse.

Amet tegi järelepärimise ka Sertifitseerimiskeskus AS-le, kes haldab kõnealust andmebaasi, ja

palus teavet selle kohta, kas TAK 43 töötaja nimekiri koos isikukoodidega oli sisestatud 1. või 2.

juunil 2009 andmebaasi. Sertifitseerimiskeskus AS-lt saabus 18. juunil 2009 e-kiri koos tabeliga

1. ja 2. juunil 2009 andmebaasi sisestatud isikute andmetega. Sellest teatest selgus, et TAK 43

töötaja isikukoode esitatud nimekirjas ei olnud. Seega ei sisestanud U. K. 2. juunil, nagu ta oma

seletuskirjas väitis, 1. juunil TAK-st saadud 43 töötaja nimekirja koos isikukoodidega andme

baasi.

Ameti peaökonomisti esildisest selgus, et 18. juunil 2009 oli kausta „Vedajate nimekirjad“ lisan-

dunud eelneva kontrolli ajal (12. juuni 2009) sealt puudu olnud 43 TAK töötaja nimekiri nn si-

sestusmärgete ja 2. juuni kuupäevaga (varem seda seal ei olnud, sest see olevat peaspetsialisti

sõnul olnud lahtises sahtlis). TAK nimekirjad edastatakse Exceli tabelina, millele on seadistatud

vorming selliselt, et nimekirja väljaprintimisel jääb lehekülje alumisse vasakusse nurka kuupäev

ja kellaaeg. Paraku 18. juunil 2009 kaustas oleval nimekirjal oli kuupäev kellaajaga puudu. Kõi-

gil varasematel nimekirjadel oli kuupäev olemas. Seega pidi peaspetsialist vormingut ise muut-

ma, et nimekirjale ei ilmuks väljaprintimise kuupäev kellaajaga, et varjata teenistuskohustuste

täitmata jätmist.

TAK saatis 18. juunil 2009 käsipostiga ametile ka S. A. 5. juunil saadud kiirmenetluse otsuse nr

00035728 summas 240 krooni. Kiirmenetluse otsust on võimalik vaidlustada vaid Harju Maa-

kohtus. 19. juunil esitas S. A. ametile avalduse temale tekitatud kahju ehk trahvi hüvitamiseks

summas 240 krooni.

Vastavalt ATS § 59 lg-le 1 peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt,

kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistusko-

hustused on kindlaks määratud avaliku teenistuse seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja

ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti

lähtuma nimetatud seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist (Eetikakoodeks).

Eetikakoodeksi p 18 kohaselt iseloomustab ametnikku vastutustundlikkus ja kohusetunne. U. K.

rikkus Eetikakoodeksi seda sätet, jättes vastutustundetult sisestamata 43 TAK töötaja andmed

ligi pooleks kuuks, teades, et selle kohustuse täitmata jätmisel võib kaasneda kolmandatele isiku-

tele väärteomenetlus ja rahaline karistus. U. K. vastutus- ja kohusetundetuse tagajärjeks oli TAK

ühe töötaja vastutusele võtmine väärteo toimepanemise eest. Rahalise karistuse hüvitab TAK

töötajale TTA. Seega jättis U. K. ametijuhendi p-s 4.1.9 määratud teenistuskohustused täitmata,

tekitades otsese kahju kolmandale isikule.

Lisaks on U. K. määratud ameti juhataja 15.04.2009 käskkirjaga nr 7.-1.1/09/79pk noomitus

seoses vääritu teoga. Samuti on U. K. tehtud 15. juunil 2009 hoiatus seoses omavoliliselt töölt

puudumisega.

2. U. K. esitas 22.07.2009 halduskohtule kaebuse, nõudes TTA 22.06.2009 käskkirja

nr 7-1.1/09/152pk seadusevastaseks tunnistamist, käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse

tühistamiseks, kaebuse esitaja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja

eest tasu väljamõistmiseks. Põhjendused:

1) 22.06.2009 käskkirja kohaselt on kaebaja teenistusest vabastamise alusena arvestatud, et talle

määrati 15.04.2009 käskkirjaga noomitus ja 15.06.2009 tehti väidetavalt hoiatus ning kaebaja

3 (12)

3-09-1591

jättis väidetavalt täitmata ametijuhendi p-s 4.1.9 määratud teenistuskohustused. Teenistusest va-

bastamiseks puudus alus;

2) TTA 15.04.2009 käskkirjaga määratud noomitus on ebaseaduslik ja kaebaja on selle kohtus

vaidlustanud. TTA 22.06.2009 käskkirjas hoiatuseks nimetatu näol oli tegemist TTA peaökono-

mist V. V. e-kirjaga, millel puudub formaalses mõttes igasugune tähendus teenistusest vabasta-

misel. Ka sisuliselt on e-kirjas tehtud hoiatusele viitamine käskkirjas pahatahtlik, sest e-kirjaga

üritas V. V. kaebaja alusetu hoiatamise teel pareerida TTA juhataja minetust. V. V., ajendatuna

sellest, et ei suudetud õigeaegselt vormistada kaebaja õppepuhkust, on kaebajat alusetult hoiata-

nud selle eest, et kaebaja viibimine 11.06.2009 õppepuhkusel ei olnud põhjendatud. See on eba-

õige, sest kaebaja oli esitanud avalduse, paludes õppepuhkust 11.-14. juuniks 12., 13. ja 14. juu-

nil toimuvate eksamite tõttu, ja esitanud vastava Tartu Ülikooli teatise;

3) Väidetavate teenistuskohustuste täitmata jätmisel on viidatud kaebaja ametijuhendi p-le 4.1.9

ja asjaolule, et kaebaja ei kandnud tasuta sõidu õigusega 43 TAK töötajat andmebaasi.

TTA juhataja 16.05.2008 käskkirjaga nr 1.-1/08/77 kinnitatud TTA peaspetsialisti ametijuhendi

p 4.1.9 kohaselt oli kaebaja teenistuskohustuseks „piletialaste andmebaaside koostamine ja hool-

damine“. Kaebaja teenistuskohustuseks ei ole olnud tasuta sõidu õigusega sõitjate andmebaasi

või muu sõiduõiguse alaste kui piletialaste andmebaaside koostamine ja haldamine. Pilet on tea-

tavat liiki sõiduõigust tõendav dokument, nimelt tasulise sõidu õigust tõendav dokument. „Pile-

ti“ ja „sõiduõigust tõendava dokumendi“ mõisted ei ole samastatavad, neid on eristatud muu hul-

gas ühistranspordiseaduse (ÜTS) §-s 5410, majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004

määrusega nr 141 vastu võetud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üld-

eeskirja“ § 7 lg 3 p-des 1, 2 ja 6, teede- ja sideministri 21.06.2000 määruse nr 51 „Ühistranspor-

di töö ja teenuste mahu arvutamise metoodika“ §-des 5 ja 9 ning eelkõige Tallinna Linnavoliko-

gu 11.12.2008 määruse nr 41 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite

hinnad“ § 3 lg-s 1, § 9 lg 1 p-s 4, lg 2 p-s 8, § 10 lg-s 2. Tasuta sõidu õigusega sõitjate andme-

baasi koostamine ja hooldamine toimub eraldi piletialastest andmebaasidest. 22.06.2009 käskkir-

jas on neid kohati eristatud, kohati ebaõigesti samastatud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebaja

teenistuskohustuseks isikute kandmine tasuta sõidu õigusega sõitjate andmebaasi, seda tegi ta

oma teenistusülesannete kõrval ja TTA heakskiidul. Seega ei ole kaebaja rikkunud oma teenis-

tuskohustusi ega pannud toime vääritut tegu.

4) Isegi kui tasuta sõidu õigusega sõitjate andmebaasi koostamine ja hooldamine oleks olnud

kaebaja teenistuskohustus, oleks teenistusest vabastamine ebaproportsionaalne võrreldes teiste

teenistujate rikkumistele määratud karistuste varasema praktikaga ning süü suurusega, sest isiku

te sisestamata jätmine oli kiirustamisest tingitud inimlik eksimus.

3. TTA palus kaebuse jätta rahuldamata. TTA jäi käskkirjas märgitud seisukohtade juurde,

märkides vastuseks kaebaja väidetele täiendavalt järgmist:

1) Peaspetsialisti ametijuhendi p-de 1.2, 1.5 ja 4.1.12 kohaselt oli peaökonomist kohustatud

kontrollima peaspetsialisti teenistuskohustuste täitmist ja peaspetsialist pidi alluma peaökono-

mistile ning järgima tema poolt antud korraldusi ja märkusi. Seega ei saa lugeda peaökonomisti

kirjalikku märkust alusetult töölt puudumise kohta pahatahtlikuks tegevuseks, vaid teenistusko-

hustuste otseseks täitmiseks peaökonomisti poolt, kuna vahetu ülemus vastutab ühtlasi ka tema

alluvuses töötavate isikute eest. Vahetu ülemuse reageering omavolilisele töölt puudumisele oli

väga leebe ehk siis piirdus vaid kirjaliku märkusega. Tegemist ei olnud esimese ega viimase tee-

nistuskohustuste rikkumisega. Varem on U. K. tehtud mitmeid suulisi ja kirjalikke märkusi ning

määratud ka noomitus 15.04.2009 käskkirjaga nr 7.1-l.l/09/79pk seoses vääritu teoga, mis seis-

4 (12)

3-09-1591

nes e-kirjade edastamises lepingupartnerile, milles U. K. naeruvääristas ja halvustas ameti tege-

vust;

2) Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 8 kohaselt pidi tööandja distsiplinaarkaris-

tuse määramisel arvestama ka töötaja eelneva käitumisega. Seega käskkirjas toodud viide eelne-

vatele karistustele ja käitumisele (kirjalik hoiatus töölt puudumise kohta) on igati kohane ja

omab nii formaalset kui juriidilist tähendust karistuse määramisel. Kuigi U. K. on vaidlustanud

temale määratud noomituse, on see kehtiv ja seaduslik senikaua, kuni puudub vastav kohtuotsus,

järelikult kaebaja väide noomituse ebaseaduslikkusest on ennatlik;

3) Kaebaja väide, et tema teenistuskohustuseks ei ole olnud tasuta sõidu õigusega sõitjate and-

mebaasi või muu sõiduõiguse alaste kui piletialaste andmebaaside koostamine ja haldamine, ei

vasta tõele. Esiteks, ametil ei olegi rohkem piletialaseid andmebaase kui Sertifitseerimiskeskus

AS hallatav andmebaas ning tasuta sõit on üks osa ühtsest piletisüsteemist. Kõnealune andme-

baas sisaldabki nii piletite kohta käivaid andmeid kui ka tasuta sõidu õigust omavate isikute

andmeid. Samuti ei oma antud juhul mingit tähendust ametijuhendi p-s 4.1.9 nimetatud andme-

baasi sõnastus seepärast, et ametil ei ole eraldi andmebaasi tasuta sõidu õiguse kohta. Teiseks on

U. K. sellesse andmebaasi andmeid sisestanud alates tema tööle asumisest. Ta on sinna järjepi-

devalt esitanud tasuta sõidu õigust omavate ajateenijate ja veoettevõtete töötajate andmeid. See-

ga oli tasuta sõidu õigust omavate isikute andmete sisestamine piletialasesse andmebaasi U. K.

ametijuhendist tulenev teenistuskohustus;

4) U. K. käitumine ei vastanud Eetikakoodeksi p-s 18 toodud nõuetele, sest antud juhul oli tege-

mist vääritu, vastutus- ja kohusetundetu käitumisega. U. K. vastutus- ja kohusetundetuse tagajär-

jeks oli TAK ühe töötaja vastutusele võtmine väärteo toimepanemise eest. Lisaks tekitas U. K.

sellise käitumisega TTA-le rahalise kahju. Käesolevaks ajaks on TTA S. A. tekitatud kahju hüvi-

tanud. Vääritu oli U. K. käitumine ka seetõttu, et ta püüdis varjata oma teenistuskohustuste rik-

kumist, valetades vahetule ülemusele, et ta sisestas andmed vastavasse andmebaasi, ning püüdis

hiljem väljatrükitud dokumendilt andmete kõrvaldamisega luua valetõendeid enda kaitseks. U.

K. oli pidevalt probleeme töödistsipliini järgimise ja teenistuskohustuste täitmisega.

Kohtuistungil selgitas TTA, et vääritu tegu seisnes ka TTA maine rikkumises – juhul, kui asi

oleks jõudnud kohtusse, ajakirjandusse või kohtutäituri juurde, oleks TTA pidanud hakkama

andma aru, miks ta ei suuda täita talle pandud kohustusi.

4. Tallinna Halduskohtu 23.12.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:

1) ATS § 59 lg 1 kohaselt peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, ko-

husetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohus-

tused on kindlaks määratud avaliku teenistuse seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ame-

tijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid

õigusakte ja korraldusi. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma seaduse

lisaks olevast Eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodek-

sitest. ATS § 59 lg 2 kohaselt on teenistuja kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja

korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast, välja

arvatud selle seaduse § 62 lg-s 1 ja § 63 lg-s 1 loetletud juhtudel. Vastavalt ATS § 60 lg-le 1 on

teenistuja kohustatud täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid

korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast. Et viimati nimetatud säte

paikneb 4. ptk-s „Teenistuskohustused“, siis on selge, et ka teenistuskohast mittetulenevate ühe-

kordsete teenistusalaste korralduste täitmata jätmist saab käsitada teenistuskohustuste täitmata

5 (12)

3-09-1591

jätmisena. Ka oma ametijuhendi p 4.1.12 kohaselt peab peaspetsialist täitma teisi, st ametijuhen-

dist otseselt mittetulenevaid, peaökonomisti poolt antud ühekordseid tööülesandeid.

2) Distsiplinaarsüütegudeks ATS § 84 p 1 järgi on teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine

või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine, p 3 järgi aga vääritu

tegu, s.o süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate

eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune

tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Asjaolu, et teenistuskohustuste süüline

täitmata jätmine ja vääritu tegu on sätestatud eri punktides, tähendab, et tegemist on eraldi

distsiplinaarsüütegudega. Kuigi Eetikakoodeksi p 18 kohustab ametnikku olema väärikas, vastu-

tus- ja kohusetundlik, ei tulene sellest automaatselt, et kui teenistuja ei ole piisavalt vastutus-

tundlik ja kohusetundlik ning jätab oma teenistuskohustused täitmata, siis on ta ühtlasi pannud

toime vääritu teo. Et seadusandja on tahtnud siin teha rangelt vahet, ilmneb selgelt ATS § 118

lg-st 2 – kui teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p 1) eest võib vabastada üksnes niisuguse

ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus, siis teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usal-

duse kaotamise (§ 84 p 2) või vääritu teo (§ 84 p 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal

ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust.

3) U. K. ametijuhendi p 4.1.9 kohaselt on peaspetsialisti üheks teenistuskohustuseks piletialaste

andmebaaside koostamine ja hooldamine. Käskkirjas märgitu järgi tähendab see, et U. K. kohus-

tuseks on sisestada andmebaasi tasuta sõidu õigust või see lõpetada ajateenijatel ja Tallinna ühis-

transpordis sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel tegutseva veondusettevõtte töötajatel,

kusjuures andmed tasuta sõidu õiguse sisestamiseks või lõpetamiseks edastavad peaspetsialistile

e-maili teel veofirmade personalitöötajad.

4) Asjas on nii kaebaja enda seletuse (tl 35), kaebuses märgitu, et isikute sisestamata jätmine oli

kiirustamisest tingitud inimlik eksimus, kui ka muude asjas kogutud tõenditega leidnud vaielda-

matult tõendamist, et 1. juunil TAK-st saadud 43 töötaja nimekirja andmed, mille kohta ametiju-

hendi p 1.2 kohaselt U. K. vahetu ülemus (ameti peaökonomist V. V.) andis korralduse „Võib

sisestada andmebaasi“ (tl 34), jättis kaebaja sisestamata.

5) Seega isegi kui asuda seisukohale, et niisuguste andmete sisestamine ei olnud U. K. ametiko-

hajärgne ülesanne, siis kuulus see täitmisele kui ülemuse ühekordne korraldus.

6) Samas kohus ei nõustu kaebaja poolse tõlgendusega ÜTS-le, muudele õigusaktidele ja oma

ametijuhendile. Riigikohus on juba 10.04.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-13-01 tõdenud, et

reeglina pole võimalik konkreetse ametikoha jaoks koostatud ametijuhendis anda ammendavat

loetelu kõigist teenistusülesannetest nimetatud ametikohal ja nende täitmiseks vajalikest üksiku-

test toimingutest, seega ei saa ametnik oma ülesannete täitmisel piirduda ametijuhendis sätestatu

järgimisega, vaid peab juhinduma ka muudest õigusaktidest, millega on reguleeritud tema teenis-

tusvaldkond. Teenistuskohustuste määratlemisel tuleb arvesse võtta teenistuskoha olemust ja

teenistussuhete laadi. Antud juhul on leidnud kinnitust, et TTA-s muud andmebaasi polegi, st

piletialane andmebaas hõlmab tasuta sõiduõigusega isikuid, ning kaebaja on seda andmebaasi

täitnud alates oma teenistusse asumisest, ainult tema äraolekul on sama teinud tema otsene üle-

mus. Seega pole oluline, mis nimetus sellel andmebaasil on, tähtis on see, et just sinna andme-

baasi kanti soodusõigusega isikud. Kaebaja ei ole tõendanud, et see oleks olnud kellegi teise

ülesanne. Kaebaja seletuse järgi täitis ta neid ülesandeid selle järgi, kui andmed laekusid (tl 76).

Järelikult, kui see oli U. K. ülesanne ja ta jättis selle, vaatamata ka ülemuse korraldusele, ligi

pooleks kuuks täitmata, siis on õige, et ta on pannud toime ATS § 84 p 1 järgi kvalifitseeritava

distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise.

6 (12)

3-09-1591

7) Samuti on leidnud tõendamist, et U. K. vastutus- ja kohusetundetus tõi asjassepuutuvatele isi-

kutele, sh TTA-le kaasa ebameeldivad tagajärjed – TAK töötaja S. A. sai ühistranspordis piletita

sõitmise eest trahvi, kuna ta ei saanud tõendada oma tasuta sõidu õigust, ning TTA oli sunnitud

talle vastavalt isiku avaldusele hüvitama alusetult määratud trahvi (tl 43-44). Ametiasutusele

süüline varalise kahju tekitamine oleks võinud olla antud juhul iseseisvaks distsiplinaarsüüteoks,

kuid vastustaja ei ole käskkirjas osundanud ATS § 84 p-le 2. Ka oleks võinud vastustaja käsitada

kaebaja süütegu, arvestades selle tagajärgi nii TTA-le (maine kahjustamine ja kahju hüvitamise

kohustus) kui ka S. A., jämeda rikkumisena, kuid ta ei ole ka seda teinud.

8) Samas kohus ei leia, et U. K. nimetatud süütegu oleks käsitatav samaaegselt vääritu teona.

22.06.2009 käskkirjas pole põhjendatud, milles seisnes kaebaja vääritu tegu. Kohtuistungil TTA

esindaja poolt märgitu – TTA maine rikkumine ja kaebaja ebaausus (püüdis varjata oma teenis-

tuskohustuste täitmata jätmist oma vahetu ülemuse ees ja luua enda kaitseks valetõendeid), ei ole

arvestatavad, kuna haldusorgan ei saa hakata tagantjärele haldusakti motiveerima. Haldusakti

põhjendused peavad sisalduma selles endas või muus kättesaadavas ja aktis viidatud dokumen-

dis. Vääritu teo sisustamist ei nähtu ka käskkirja andmise aluseks olnud V. V. esildisest.

9) Vaatamata eelmärgitule ei pea kohus kaevatud käskkirja õigusvastaseks. 22.06.2009 käskkirja

preambulas viidatud ATS § 118 lg-st 2 tulenevalt võib teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p 1)

eest vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Kaebajale oli eelnevalt TTA juha-

taja 15.04.2009 käskkirjaga määratud vääritu teo eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. Ehkki

U. K. on selle käskkirja vaidlustanud kohtus, on tegemist siiani kehtiva karistusega, seda enam,

et esimese astme kohus on jätnud U. K. kaebuse selle karistuse peale rahuldamata. Asjaolu, et

kaebaja oli karistuse kohtulikult vaidlustanud, ei takistanud TTA-l kaebajale teise distsiplinaar-

karistuse valimisel selle eelmise karistusega arvestamist.

10) Kohus ei nõustu kaebajaga, et talle määratud karistus on ebaproportsionaalne ja vastuolus

tollal kehtinud TDVS §-ga 8. Kaebaja väited, et TTA püüab lihtsalt temast kui ebamugavast töö

tajast lahti saada ja kohtleb teda karmimalt võrreldes teiste rikkumisi toime pannud töötajatega,

on jäänud paljasõnaliseks. U. K. väiteil püütakse teda näidata kui distsiplineerimatut ja ebausal

datavat töötajat, samas ilmneb kohtule esitatud tõenditest, et see on paraku leidnud ka kinnita

mist. Lisaks juba osundatud 15.04.2009 noomitusele nähtub neist tõenditest, et kaebaja ülemus

on pidanud temalt korduvalt nõudma seletust, kuna kaebaja ei ole reageerinud küsimistele (tl 33-

35), samuti on talle tehtud ülemuse poolt 15.06.2009 hoiatus seoses sellega, et kaebaja ei täitnud

oma töökohustusi ja puudus omavoliliselt 11.06.2009 töölt (tl 8, 47). Kaebuse esitaja 17.06.2009

kuupäeva avaldus, kus ta viitab oma 10.06.2009 esitatud avaldusele sooviga kasutada õppepuh-

kust 11.06.2009-14.06.2009 ja 18.06.2009-19.06.2009 ning millel on otsese ülemuse resolut-

sioon „palun vormistada“, ei tõenda seda, et põhimõtteliselt oli administratsioon nõus

11.06.2009 vabastusega ja aktsepteerinud äraolekut. 17.06.2009 esitatud avaldusele kirjutatud

resolutsioon saab käia vaid 18.06.2009-19.06.2009 õppepuhkuse kohta. Seda kinnitab omakorda

U. K. 10.06.2009 avaldusele V. V. poolt antud korraldus “palun vormistada õppepuhkuseks

12.06.2009 ja 19.06.2009 lähtuvalt esitatud eksamigraafikule“ (tl 71). Seega avalduse esitamine

ei tähenda, et see täpselt sel kujul ka rahuldatakse. Kui ametnik lähtub oma taotluses esitatust ja

mitte sellest, milleks teda lubati, siis on ta eiranud teenistuskohustusi. Iseenesest oleks võidud

kaebajat ka selle eest distsiplinaarkorras karistada. Et seda ei tehtud, vaid piirduti vaid tähelepa

nu juhtimise ja hoiatusega, siis see lükkab ümber kaebaja väited TTA poolsest „temast lahtisaa-

mise“ soovist. Ekslik on U. K. väide, et hoiatuseks nimetatu näol oli tegemist peaökonomisti e-

kirjaga, millel puudub formaalses mõttes igasugune tähendus teenistusest vabastamisel. Seda

hoiatust sai ja tuligi kui töötaja eelnevat käitumist TDVS § 8 lg 1 järgi arvestada karistuse mää

ramisel. Kaebaja viimase atesteerimise tulemuste järgi rubriigis „Võimed ja tööalane käitumine“

on märgitud, et ta täidab oma töökohustusi ühistranspordi piletitulu andmete kogumise, aruand-

7 (12)

3-09-1591

luse ja analüüsi osas kohusetundlikult, kuid töös on esinenud ebakorrektsust andmete vormista-

misel ja edastamisel (tl 70). Seega on kaebajal esinenud käesoleva rikkumisega sarnaseid prob-

leeme ka varem.

11) 22.06.2009 käskkiri vastab põhimõtteliselt ka ATS §-s 132 ja TDVS §-s 11 sätestatud nõue-

tele, samuti haldusmenetluse seaduse kohaselt haldusaktile üldiselt esitatavatele vorminõuetele.

Käskkirja on piisavalt õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud, sh on toodud kaalutlused, millest

lähtudes on valitud karistuseks just ametniku teenistusest vabastamine, st kõige rangem karistus.

Et käskkirjas puudub vaidlustamisviide ning kaebaja väidetav vääritu tegu on jäänud lahti sele-

tamata, ei saa tuua kaasa käskkirja ja sellega määratud karistuse tühistamist, kuna need puudused

ei saanud mõjutada lõpptulemust. ATS ega TDVS ei sätesta formaalset distsiplinaarmenetluse

läbiviimise korda nagu see on eriseadustega sätestatud teatud kategooria avalikel teenistujatel

(politseiametnikud, kaitseväelased jt) – kohustus algatada menetlus eraldi dokumendiga, koosta-

da menetluse kokkuvõte jms. Seega puudub alus rääkida ka menetlusnõuete rikkumisest. Kaeba-

jalt on küsitud seletust, temaga on vestelnud nii TTA juhataja kui ka otsene ülemus, seega oli

kaebaja teadlik, mida talle ette heidetakse, ja tal oli võimalik anda omapoolsed selgitused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. U. K. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, mil-

lega rahuldada kaebus. Põhjendused:

1) Kaebaja ametijuhendist ei tulene teenistuskohustust, mille mittetäitmist temale ette heidetak-

se. Ametijuhendi p 4.1.9 kohaselt oli kaebaja teenistuskohustuseks piletialaste andmebaaside

koostamine ja hooldamine. Alusetu ja ebaõige on kohtu seisukoht, et TTA piletialane andmebaas

hõlmab tasuta sõiduõigusega isikuid ja sinna andmebaasi kanti soodusõigusega isikud. Kohus ei

ole viidanud ühelegi tõendile, rikkudes HKMS § 25 lg 2 ja lg 3, ning on kriitikata suhtunud vas-

tustaja esindaja poolt kohtuistungil suuliselt ja paljasõnaliselt väidetusse. Vastustaja väide ei põ-

hine infotehnoloogilistel teadmistel ega asjas esitatud tõenditel. Väidet oleks pidanud tõendama

vastustaja, kaebajal puudub selle ümberlükkamiseks võimalus;

2) Nagu vaidlusalusest käskkirjast, nii ei selgu ka kohtuotsusest, millisel alusel saab lugeda tasu-

ta sõiduõigusega isikute andmete sisestamise kaebaja teenistuskohustuseks. Kaebaja sisestas

andmeid missioonitundest peaökonomisti heakskiidul. Vastustaja pole suutnud näidata, et kõne-

alune ülesanne oleks olnud kaebaja teenistuskohustus. Asjakohatu ja vastuolus menetlusnormi-

dega on kohtu seisukoht, et kaebaja ei ole tõendanud, et tasuta sõiduõigusega isikute sissekand-

mine oleks olnud kellegi teise ülesanne. Kaebaja ei pea tõendama vastustaja väiteid, neid peab

tõendama vastustaja. Kohus on jaotanud tõendamiskoormise seadusvastaselt (TsMS § 16 lg 2

rikkumine), antud juhul pannes selle kaebajale. Kaebaja poolt vabatahtlikult võetud ülesande

inimliku eksimuse tõttu täitmata jätmise eest karistada on küüniline ja õigusvastane;

3) Kohtu viide kaebuses märgitule kui “kiirustamisest tingitud inimlikule eksimusele” ei ole

adekvaatne, vaid kaebaja seisukohta moonutav. Kaebaja poolt märgitu iseloomustab vaid juhtu-

mi kahetsusväärsust asjaosaliste isikute jaoks ja näitab kaebaja jätkuvat missioonitunnet vastus-

taja töös puuduste parandamiseks. Ka tõendina esitatud V. V. e-kirjas on viide võimalusele ja

teenistuja õigusele, mitte teenistuskohustusele. V. V. hilisemad seletused ei ole hinnatavad usal-

dusväärsete tõlgendustena kaebaja õigussuhte kohta vastustajaga, sest tegemist on vastustaja

teenistujana temast sõltuva isikuga, kelle poolt vaidlusaluse korralduse andmine või mitteandmi-

ne võib omada tähendust peaökonomisti poolt oma teenistuskohustuste kohase täitmise suhtes

tõusetuvas küsimuses. Lähtuda saab siiski eelkõige nimetatud e-kirjast, mida aga kohus on hin-

8 (12)

3-09-1591

nanud ebaõigesti. Sõnastus “võib” ei viita kuidagi vastava teenistuskohustuse olemasolule, eriti

arvestades peaökonomisti teiste e-kirjade resoluutset tooni kaebaja aadressil ning kaebaja ameti-

juhendi punkti 4.1.9. E-kirja sõnastus kinnitab, et kaebaja sisestas tasuta sõiduõigusega isikute

andmeid vabatahtlikult, mitte teenistuskohustuse täitmisena. Vastustaja väide suulise korralduse

andmise kohta ei ole tõendatud;

4) Seega on kohus ilma tõenditeta lugenud ebaõigesti 43 tasuta sõiduõigusega TAK töötaja

andmete sisestamise andmebaasi kaebaja teenistuskohustuseks. Kohtu poolt teenistuskohustuste

mitteformaalne ja laiendav sisustamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramisel ja selle kohtuli-

kul kontrollil aktsepteeritav. Distsiplinaarkaristuse määramisel peavad olema täidetud formaal-

sed eeldused, mis tähendab muu hulgas, et vastustaja peab näitama, et vastav toiming oli karista-

tava isiku teenistuskohustus. Vastasel juhul võiks kohtulikule kontrollile allumatult alati konst-

rueerida isikutele distsiplinaarkaristusi pelgalt ülemuse väite alusel, mille kohaselt ta andis isikule

suulise ühekordse korralduse. Halduskohus on kriitikata lugenud õigeks mitteobjektiivse isiku

subjektiivsed väited, samas eirates kaebaja väiteid.

6. TTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Kohus on tõendeid hinnanud igakülgselt ja erapooletult. U. K. teenistuskohustuste tuvastami-

sel on kohus tõenditena viidanud U. K. ametijuhendile ja U. K. ning V. V. kirjavahetusele. Sa-

muti on kohus viidanud poolte ütlustele, kirjalikele selgitustele ja muudele tõenditele. Samuti on

kohus tuginenud Riigikohtu otsusele, mille kohaselt ei ole võimalik üksikasjalikult kõiki teenis-

tuskohustusi ja sellega kaasnevaid toiminguid kirjeldada. Kohus on leidnud õigesti, et teenistus-

kohustuste tõlgendamisel ei saa piirduda grammatilise tõlgendusega.

2) U. K. ametijuhendi p 4.1.9 sätestab üheselt, et piletialase andmebaasi pidamine on peaspetsia-

listi teenistuskohustus ja kuna ametis ei ole ühtegi teist piletialast andmebaasi, mida U. K. oleks

pidanud täitma, siis ei ole võimalik vaielda ka selle üle, kas see oli apellandi teenistuskohustus.

Pealegi on apellant kõnealust piletialast andmebaasi täitnud järjepidevalt alates teenistusse asu-

misest. Seda tõendab ka U. K. poolt 17.06.2009 kell 12:38 peaökonomistile saadetud e-kiri, kus

ta tunnistab, et sai peaökonomisti käest veondusettevõtete töötajate nimekirjad sisestamiseks

andmebaasi, ja kinnitab, et ta sisestas kindlasti need nimekirjad andmebaasi 2. juunil 2009. Sa-

muti on U. K. korduvalt kohtumenetluses kinnitanud, et sisestas andmeid kõnealusesse andme-

baasi (kuigi kaebuses kohtule lisas, et tegi seda oma vabast tahtest). On ebaloogiline rääkida

ühekordsest ametikohustuste täitmisest või vabatahtlikkusest. Ühelgi teenistujal ei ole õigust ha-

kata valikuliselt oma ametijuhendist tulenevaid teenistuskohustusi täitma ja kui selline olukord

tekib, on ilmselgelt tegemist teenistuskohustuste rikkumisega. Milline oli andmebaasi nimetus,

ei oma tähtsust, oluline on, et sellesse andmebaasi kandis U. K. ainuisikuliselt tasuta sõidu õigust

omavad isikud. Ükski teine isik sinna andmebaasi andmeid ei saanud sisestada, kuna sellele

andmebaasile oli juurdepääs võimaldatud ainult U. K. (tema äraolekul peaökonomistile, kes teda

ametijuhendist tulenevalt asendas).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. ATS § 118 lg 2 kohaselt võib teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p 1) eest vabastada ametni-

ku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus; teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaota-

mise (§ 84 p 2) või vääritu teo (§ 84 p 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole keh-

tivat distsiplinaarkaristust.

9 (12)

3-09-1591

U. K. on vaidlustatud käskkirjaga teenistusest vabastatud teenistuskohustuste rikkumise (ATS §

84 p 1) ja vääritu teo (§ 84 p 3) eest. Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkirjas ei ole märgi-

tud, milles seisnes U. K. vääritu tegu ja kuigi U. K. ei ole toime pannud vääritut tegu, on käskkiri

õiguspärane, sest U. K. tegu on käsitatav teenistuskohustuste rikkumisena ATS § 84 p 1 mõttes

ning U. K. kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu tõttu oli teda võimalik selle teo eest ATS §

118 lg 2 alusel vabastada.

9. Vaidlustatud käskkirjast (p 1 viimane lõik) ilmneb, et U. K. poolset teenistuskohustuste rik-

kumist ATS § 84 p 1 mõttes (mis käskkirja kohaselt seisneb 43 TAK töötaja andmete ligi poo

leks kuuks sisestamata jätmises TTA andmebaasi tasuta sõidu õiguse kohta) on samaaegselt kä-

sitatud vääritu teona sama paragrahvi p 3 mõttes.

Riigikohtu praktikas (25.11.2003 otsus nr 3-3-1-70-03 p 14) avaldatud seisukohale tuginedes

leiab ringkonnakohus, et ATS § 84 p 1 nimetatud süütegu ei moodusta ideaalkogumit sama pa-

ragrahvi p-s 3 nimetatud süüteoga ning kui teenistuskohustuste rikkumine on ühtlasi käsitatav

vääritu teona ATS § 84 p 3 mõttes, tuleb distsiplinaarsüütegu kvalifitseerida viimati nimetatud

sätte järgi.

10. Kui U. K. teenistuskohustuste rikkumine on õigesti kvalifitseeritud ATS § 84 p 3 järgi, ei

saanud ainuüksi täiendav viitamine sama paragrahvi p-le 1 asja otsustamist mõjutada.

Seevastu juhul, kui tema teenistuskohustuste rikkumine on kvalifitseeritav küll ATS § 84 p 1

järgi, kuid mitte vääritu teona ATS § 84 p 3 mõistes, võib tegevuse ekslik kvalifitseerimine ATS

§ 84 p 3 järgi olla mõjutanud temale määratud karistuse raskust. Halduskohus on õigesti rõhuta-

nud vaheteo vajadust teenistuskohustuse rikkumise ja vääritu teo vahel. Vääritut tegu on seadus-

andja muust teenistuskohustuste rikkumisest (ATS § 84 p 1) pidanud raskemaks distsiplinaar-

süüteoks, sest ATS § 118 lg 2 kohaselt on vääritu teo eest ametnikku võimalik karistada teenis-

tusest vabastamisega ka juhul, kui tal pole kehtivat distsiplinaarkaristust.

Et seaduse kohaselt oleks ametiasutus võinud ametniku teenistusest vabastada ka ATS § 84 p-s 1

nimetatud süüteo eest, ei võimalda kohtul ebaõigesti ATS § 84 p-le 3 tuginevat karistuse mää-

ramist pidada õiguspäraseks olukorras, kus ei saa välistada, et vääritu teo ebaõige inkrimineeri-

mine karistuse raskust mõjutas. Halduskohus ei saa ametiasutuse asemel ATS § 86 alusel asuda

distsiplinaarvõimu rakendama ja kõrvaldada viimase poolt karistusotsuse langetamisel tehtud

kaalutlusvigu.

11. Vääritu tegu on ATS § 84 p 3 kohaselt süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlb-

lusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ameti

asutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.

Halduskohus on õigesti jätnud arvestamata kohtumenetluses esitatud TTA täiendavate väidetega

U. K. vääritu teo sisustamise osas (kohtuistungi protokoll lk 6-7, tl 76 pöördel ja 77) – et andme-

te sisestamata jätmine diskrediteeris TTAd ja püüe luua enda kaitseks valetõendeid oli ebaaus

(vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega). Vaidlustatud käskkirjas ei kvalifitseeritud U. K.

tegevust TTA maine kahjustamisena. Kuigi käskkirjas on kirjeldatud valetõendite loomise kat-

set, ei saa käskkirjas toodud distsiplinaarsüüteo määratlusest järeldada, et U. K. oleks karistatud

süüteo eest, mis seisnes valetõendite loomises teenistuskohustuste täitmata jätmise varjamiseks.

Karistatavad süüteod tuleb välja selgitada ja neile õiguslik hinnang anda distsiplinaarmenetluses

(vt ka Riigikohtu 17.11.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-03, p-d 9 ja 14). Selles menetluses

tuleb karistuse määraja poolt sisustada ka määratlemata õigusmõiste „vääritu tegu“. Distsipli-

naarkaristuse määramise kaalutlusotsus on ainukordne otsustus, mis langetatakse selles menetlu-

1 0(12)

3-09-1591

ses tuvastatud asjaolude ja neile antud õigusliku hinnangu põhjal. Seetõttu peab distsiplinaarka-

ristuse määramise otsusest, et ta oleks kontrollitav, selguma, milles seisnes vääritu tegu, mille

eest isikut distsiplinaarkorras karistatakse. Kohtumenetluses täiendavate asjaoludega distsipli-

naarkaristuse põhjendamine võib olla kantud haldusorgani soovist kallutada kohtuvaidlus enda

kasuks, mistõttu sellised põhjendused ei anna kindlust, et distsiplinaarmenetlus oleks igal juhul

lõppenud sama tulemusega. Mõeldav pole ka distsiplinaarsüüteo tagantjärgi täiendav sisustamine

tegudega, mille eest isikut ei karistatud.

12. Samal põhjusel ei saa käesolevas vaidluses lähtuda ka sellest, et TTA kandis kahju piletita

sõidu eest TAK töötajale määratud trahvi hüvitamisel. U. K. tegu ei ole kvalifitseeritud usalduse

kaotusena ATS § 84 p 2 tähenduses (ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisu-

guse kahju tekkimise ohu süüline loomine).

13. Väide ametiasutuse diskrediteerimisest ei ole ka iseenesest põhjendatud. Riigikohtu praktikas

(vt 25.11.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-03, p-d 15 ja 16) on rõhutatud, et diskrediteerimi-

sega ATS § 84 p 3 tähenduses on tegemist üksnes siis, kui tegu on oluliselt mõjutanud avalikku-

se poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut. Käesoleval juhul sellist tagajärge U. K. teol

tuvastatud ei ole. TTA esindaja halduskohtu istungil esitatud väide „Juhul, kui asi oleks jõudnud

kohtusse, ajakirjandusse või kohtutäituri juurde, siis TTA oleks pidanud hakkama aru andma,

miks TTA ei suunda täita talle pandud kohustusi“ (istungi protokoll lk 6 tl 76 pöördel) sellisele

tagajärjele ei viita.

14. Seega järeldub vaidlustatud käskkirjast, et U. K. määrati karistus teo eest, mis seisnes 43

TAK töötaja andmete ligi pooleks kuuks tasuta sõidu õiguse andmebaasi sisestamata jätmises ja

mida peeti väärituks vastuolu tõttu ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega – Eetikakoodeksi p-

ga 18, mille kohaselt peab ametnik olema vastutus- ja kohusetundlik.

15. Eetikakoodeksi p 18 kohaselt iseloomustab ametnikku vastutustundlikkus ja kohusetunne.

Siiski ei saa sellest järeldada, et igasugune ametniku poolne süüline teenistuskohustuste täitmata

jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine on vastuolu tõttu ATS lisaks oleva Eetikakoodek-

si viidatud sättega ühtaegu vääritu tegu ATS § 84 p 3 mõttes. Seetõttu peaks olukorras, kus

ametniku poolset süülist teenistuskohustuste täitmata jätmist või nende mittenõuetekohast täit-

mist käsitletakse vääritu teona ATS § 84 p 3 mõttes ja määratakse temale sellise teo eest raskeim

distsiplinaarkaristus – teenistusest vabastamine – teenistuskohustuste rikkumine olema eriti tõsi-

ne.

16. Vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud teenistuskohustuste täitmata jätmine eeltoodud tingimus-

tele ei vasta. Käskkirjas on rikkumist eriti tõsiseks peetud põhjendusel, nagu oleks U. K. tead-

nud, et tasuta sõidu õigusega TAK töötajate andmebaasi sisestamata jätmisel võib kaasneda kol-

mandatele isikutele väärteomenetlus ja rahaline karistus. Kirjeldatud rikkumine ei ole sugugi tü-

hine, kuid siiski ei anna käskkirjas toodud asjaolu alust rikkumist käsitleda ametist vabastamist

tingiva vääritu teona. Ringkonnakohtu arvates on ka rikkumise tagajärjed kolmandatele isikutele

käskkirjas üle hinnatud.

Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt on tõesti aset leidnud juhtum, kus isik sai trahvi

seetõttu, et tema tasuta sõidu õigus jäi TTA andmebaasi sisestamata. TAK töötaja S. A. on TTA-

le esitanud avalduse (tl 67) temale määratud trahvi 240 krooni hüvitamiseks, mis talle määrati

seoses sellega, et 5. juunil 2009, kui kontrolliti tema sõiduõigust, ei näidanud tema ID-kaart tasuta

sõidu õigust. 05.06.2009 kiirmenetluse otsusega (tl 43) karistati S. A. ÜTS § 547 lg-s 1 sätestatud

väärteo (sõiduõigust tõendava dokumendita sõit bussis, trammis, trollibussis või reisiron-

1 1(12)

3-09-1591

gis) toimepanemise eest samal kuupäeval. Sellegipoolest peab ringkonnakohus sellise tagajärje

esinemist praktikas pigem erandlikuks.

Vaidlusaluse distsiplinaarsüüteo toimepanemise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu

11.12.2008 määruse nr 41 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite

hinnad“ § 5 ei sidunud tasuta sõidu õiguse tekkimist ühegi sättes nimetatud isikute rühma puhul

isiku kandmisega TTA andmebaasi tasuta sõidu õigust omava isikuna. Määruse § 7 lg 2 loetleb

dokumendid, millega need isikud saavad oma tasuta sõidu õigust tõendada. Määruse § 5 p-s 12

nimetatud isiku (Tallinna ühistranspordis sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel tegut-

seva veondusettevõtte töötaja) puhul on sellisteks dokumentideks määruse § 7 lg 2 p 10 kohaselt

töötõend või Eesti Vabariigi isikutunnistus (ID-kaart), mitte aga väljavõte TTA-s peetavast re-

gistrist. Sarnaselt reguleerib tasuta sõidu õigust ja selle tõendamist käesoleval ajal kehtiv Tallin-

na Linnavolikogu 17.12.2009 määrus nr 42. Et ID-kaardi esitanud isik ei kajastunud vastavas

andmebaasis tasuta sõidu õiguse omajana, ei anna alust seda isikut ÜTS § 547 lg-s 1 nimetatud

väärteo eest karistada. Väite, et isikul on töösuhe Tallinna ühistranspordis sõitjateveo avaliku

teenindamise lepingu alusel tegutseva veondusettevõttega, kontrollimine väärteomenetluses ei

ole iseenesest keerukas. TTA andmebaasi lohakas pidamine võib nimetatud isikule põhjustada

küll ajakulu ja ebameeldivusi, mis tuleneb sellest, et menetleja tema tasuta sõidu õiguses koha-

peal viivitamatult veenduda ei pruugi saada. Kuid väärteo eest karistada võib isik sellises olukor-

ras saada vaid juhul, kui ta on väärteomenetluses oma õiguste kaitsel põhjendamatult passiivne.

17. Eelnimetatud põhjustel oli TTA vaidlustatud käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramine

õigusvastane ja seda isegi sõltumata sellest, kas käskkirjas kirjeldatud teenistuskohustuste täit-

mata jätmine tegelikkuses aset leidis. U. K. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tallinna Hal-

duskohtu apelleeritud otsus tühistada ja asjas tuleb teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse.

Poolte muid väiteid apellatsioonimenetluses ringkonnakohus ei käsitle.

18. Kuna kaebuse esitaja ei ole loobunud teenistusse ennistamise soovist, tuleb ta ATS § 160 lg

4 kohaselt viivitamatult teenistusse ennistada. Vastavalt ATS § 135 lg-le 1 on kaebajal õigus

saada tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. HKMS § 26 lg 3 alusel teeb ringkonnakohus

TTA-le ettekirjutuse kaebajale teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu välja arvutamiseks ja

maksmiseks, arvestades seejuures, et nimetatud tasust tuleb maha arvata kaebuse esitajale sel

perioodil teiste tööandjate poolt makstud töötasu, mille kohta kaebuse esitaja peab TTA-le esi-

tama viivitamatult andmed.

19. U. K. esitas Tallinna Halduskohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 3

600 krooni, mis taotlusest nähtuvalt seisnevad tasus esindaja õigusabi eest. Menetluskulude

kandmine käesolevas haldusasjas selles summas on kuludokumentidega (OÜ Advokaadibüroo

Arvo Junti 22.07.2009 arve nr 48 ja maksekorraldus selle tasumise kohta tl 73 ja tl 73 pöördel)

tõendatud. Taotlus jäi Tallinna Halduskohtu poolt rahuldamata, kuna kohus ei teinud otsust kae-

buse esitaja kasuks. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tuleb

HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 4 alusel halduskohtu otsust muuta ka menetluskulude jagamise osas

ning need menetluskulud vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista.

20. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt HKMS § 99 lg 1 p-dest 1 ja 2 kuulub käesolev otsus

viivitamata täitmisele osas, mis puudutab teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudu-

tud aja eest tasu väljamõistmist kahe kuu eest.

Lauri Madise

Lilianne Aasma

Ruth Virkus

Jõustunud Riigikohtu 24 03 2011 otsuses nr 3-3-1-96-10 toodud muudatustega

1 2(12)