2-10-19495/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-19495

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2010.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-19495 Tsiviilasi SIA SOavaldus välisriigis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad - avaldaja: SIA SO(XXX; asukoht XXX) - avaldaja esindaja: vandeadvokaat Kaimo R (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, Tallinn 10111; e-post menetlus@ee.maqs.com) - puudutatud isik I: AS PT(pankrotis; registrikood XXX; asukoht XXX) - puudutatud isiku I esindaja: pankrotihaldur Peeter S (OÜ Haldur ) - puudutatud isik II: Aktsiaselts S (registrikood XXX asukoht XXX) - puudutatud isik III: VK(isikukood XXX; elukoht XXX) - puudutatud isik IV: IK(isikukood XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Läti Vabariigi Riia Alalise Vahekohtu (Rīgas Pastāvīgā Šėīrējtiesa) 14. aprilli 2010.a otsus kohtuasjas nr 1- 03/2010 .

3. Avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

4. Määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse menetlusosalistele teatavaks.

MENETLUSE KÄIK

1. SIA SO(avaldaja) esitas 27.04.2010.a Harju Maakohtule avalduse, milles palub tunnustada Riia Vahekohtu 14.04.2010.a otsust ja tunnistada Riia vahekohtu otsus Eestis täidetavaks.

2. Läti Vabariigi Riia Alalise Vahekohtu (Rīgas Pastāvīgā Šėīrējtiesa) poolt 14.04.2010.a kohtuasjas nr 1-03/2010 tehtud otsusega mõisteti Aktsiaseltsilt S , VK’ilt ja IK’ilt avaldaja kasuks solidaarselt välja leppetrahv summas 22 252 860 USD ja vahekohtukulud summas

9 075 latti, mis moodustavad kokku 11 513 803,62 latti. Arvestades asjaolu, et 19.11.2009.a kuulutati välja AS PTpankrot ning lähtudes Läti Vabariigi tsiviilprotsessi seaduse punkti 8 osast 1, lõpetas Riia Vahekohus kohtuasja AS PTsuhtes. Vahekohtu otsus jõustus alates selle vastuvõtmise päevast. Otsus ei kuulu edasikaebamisele ning selle kohta ei tohi esitada protesti. Vahekohtu otsus on osapoolte jaoks kohustuslik ning kuulub täitmisele vabatahtlikus korras 5 päeva jooksul.

3. Puudutatud isik Aktsiaselts S vaidleb 07.07.2010.a Harju Maakohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldaja taotlusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-le 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames. TsMS § 621 järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 754 lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

5. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita.

2-10-19495

6. New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Käesoleva konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni 2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja.

7. Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega leiab, et 14.04.2010.a Läti Vabariigi Riia Alalise Vahekohtu otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud konventsiooni artiklis 5 loetletud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega TsMS §-s 620, §

753 lg-s 2 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid. Puudutatud isikud eelpool nimetatud sätetest tulenevaid vastuväiteid avaldusele samuti esitanud ei ole. Puudutatud isiku Aktsiaselts S kirjalikus seisukohas sisalduvad väited ei oma käesolevas tsiviilasjas õiguslikku tähtsust. Tehtava lahendiga kohus üksnes tunnustab Riia Alalise Vahekohtu otsust ja tunnistab selle Eesti Vabariigis täidetavaks. Kohus ei otsusta täitemenetluse algatamise üle.

8. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest peab kohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Nähtuvalt asja materjalidest on avalaja vähemalt puudutatud isikule Aktsiaselts S andnud võimaluse vahekohtu otsuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuid puudutatud isik nõudeid täies ulatuses vabatahtlikult rahuldanud ei ole. See on tinginud SIA SOvajaduse käesoleva tsiviilasja esemeks oleva avalduse esitamiseks.

9. Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt TsMS § 757 lg-st 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (TsMS § 756 lg 4).

Indrek Parrest

kohtunik