3-09-2883/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2883

Haldusasi

O. L.’i kaebus Tallinna Vangla vangistusosakonna

juhataja 28.09.2009 käskkirja nr 715-d tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: O. L.;

Vastustaja: Tallinna Vangla;

Esindaja: Svetlana Meister.

RESOLUTSIOON

1. Jätta O. L.’i kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri e-

toimiku kaudu vastustajale. Vastustajal on kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri võimalik soovi

korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 28.09.2009 käskkirjaga nr 715-d karistati O.

L.’it vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 punkti 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega

5 ööpäevaks ning keelati kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §§ 30, 31, 34-38, 43

ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamine.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

2. O. L. esitas halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja

28.09.2009 käskkirja nr 715-d tühistamist. Kaebaja selgitab, et on invaliid 80%-lise töövõime

kaotusega ning vaimuhaiguse tõttu on tal vaja igapäevaselt võtta rohtu.

Kaebaja märkis, et pesi 30.08.2009 õhtul hambaid, kui kambrisse astus meditsiiniõde, et anda

talle psühhiaatri poolt määratud tabletid. Kaebaja palus meditsiiniõel oodata, kuni ta suu ära

loputab ja saab rohtu võtta. Kaebaja ei keeldunud rohtude võtmisest ning ei käitunud

jämedalt. Meditsiiniõde vastas kaebajale, et tal ei ole aega, ning lahkus. Öörahu ajal, kui kõik

juba magasid, äratati kaebaja valju hüüdega ning anti talle rohud. Kaebaja võttis rohu ning

heitis vaikides magama. Kaebaja leiab, et meditsiiniõde provotseeris konflikti teadlikult.

Meditsiiniõde koostas juhtumi kohta ettekande, moonutades situatsiooni enda kasuks, mille

tulemusel karistati kaebajat. Kaebaja taotleb eeltoodust tulenevalt määratud karistuse

tühistamist, kuna ta ei ole pannud toime õigusvastaseid toiminguid vangla töötajate vastu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitab

esiteks, et kaebajat karistati, kuna kaebaja ei allunud meditsiinitöötaja ja vanglaametniku

seaduslikele korraldustele loputada hambad ning manustada talle määratud ravimid, vaid

hakkas karjuma. Vastustaja viitab, et kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud spetsialist-õe

Svetlana Altmäe 30.08.2010 ettekandega nr 1258 ja vanglateenistuse ametnik Nikolai Iljin’i

seletuskirjaga. Kaebajale anti nii spetsialist-õe kui ka vanglateenistuse ametniku poolt

korraldused loputada suu ja võtta ravimid. Spetsialist-õde on lisanud, et tema korralduse

täitmise asemel hakkas kaebaja karjuma ning ametnik N. Iljin märkis, et kaebuse esitaja jätkas

demonstratiivselt hammaste pesemist ega allunud korraldustele.

4. Vastustaja selgitab, et vanglateenistuse ametnike ettekandest ja seletuskirjast nähtub, et

kaebuse esitajale anti aega hammaste pesemise lõpetamiseks, kuid ta pesi neid

demonstratiivselt edasi. Seega on tuvastatud, et kaebuse esitajale anti seaduslik korraldus ning

aega selle täitmiseks, kuid kaebaja ei täitnud seda. Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et tal ei

olnud võimalik korraldust täita, kuna ta pesi samal ajal hambaid, ei vasta eeltoodu põhjal

tõele. Kuna vanglaametniku korraldus ei olnud tühine, oli see kaebuse esitajale täitmiseks

kohustuslik.

Kinnipeetav

on

kohustatud

vastuväideteta

ja

vaidlustamata

täitma

vanglaametniku seaduslikke korraldusi. Riigikohus on oma 01.03.2007 lahendis nr 3-3-1-103-

06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku

korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda,

vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata

jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lõikes 2 loetletud

tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge.

5. Seoses kaebaja väidetega, et ta on invaliidina huvitatud ravimite võtmisest ja ta ei

keeldunud ravimite võtmisest ega olnud ebaviisakas, selgitab vastustaja, et kaebuse esitajat ei

karistatud ravimite võtmisest keeldumise ega jämeda käitumise eest. Kaebajat karistati

vanglateenistuse ametnike seadusliku korralduse mittetäitmise eest ning seega on tema

eeltoodud väited asjassepuutumatud. Kaebuse esitaja väited, et talle ei antud aega hammaste

loputamiseks, on ümber lükatud vanglateenistuse ametnike ettekande ja seletuskirjaga ning ei

vasta seega tõele. Vastustaja lisab, et kaebuse esitaja kohta koostati ettekanne kell 20:30

toimunud intsidendi osas, mitte öörahu ajal ravimite jagamisel toimunu kohta. Seega on

asjakohatud ka kaebuse esitaja väited konflikti toimumise ja ettekandes asjaolude

moonutamise kohta. Vastustaja palub eeltoodust tulenevalt jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

7. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei saanud esimese korralduse peale

viivitamatult manustada ravimeid, kuna ta pesi hambaid. Pooled vaidlevad selle üle, kas

kaebaja jättis täitmata meditsiinitöötaja ja vanglaametniku korraldused. Kuna vaidlustatud

käskkirjaga ei karistatud kaebajat ebaviisaka käitumise eest, on kaebaja vastavasisulised

märkused asjassepuutumatud ja kohus jätab need tähelepanuta.

8. VangS § 67 lõike 1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks

täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kohus

kontrollib eeltoodud sättest tulenevalt kõigepealt, kas tegemist oli seadusliku korraldusega.

Kaebuse esitajale olid määratud ravimid, mille võtmise vajalikkust tunnistas ka kaebaja ise.

Vangla ametnikel tuleb seejuures tagada, et ravimid manustaks koheselt õige isik, mida on

kohtu hinnangul kõige kergem kontrollida meditsiinitöötaja või vangla ametniku poolt

ravimite võtmise juures isiklikult viibides. Seega olid meditsiinitöötaja ja vangla ametnik

õigustatud nõudma, et kaebaja manustaks ravimid nende jagamise ajal ja meditsiinitöötaja

jälgimisel. Kaebaja ei ole ka ise märkinud põhjendusi, et antud korraldused oleks olnud

õigusvastased. Kohus leiab, et tegemist oli seaduslike korraldustega, mida kaebaja oli

kohustatud VangS § 67 lõike 1 alusel täitma.

9. Teiseks käsitleb kohus poolte väiteid korralduse täitmise osas. Kaebaja märkis, et ta ei ole

keeldunud ravimi võtmisest. Meditsiinitöötaja ja vangla ametnik selgitasid, et kaebaja ei

täitnud meelega viivitades korraldusi. Meditsiinitöötaja lahkus seetõttu oma teisi töökohustusi

täitma ning naases ravimite andmiseks paari tunni pärast. Kaebaja ei ole seejuures oma

seisukohtades maininud korralduste täitmata jätmist. Kaebaja viidet, et ta ei ole keeldunud

ravimite võtmisest, ei saa samastada väitega, et kaebaja ei täitnud (ei keeldunud täitmast) talle

antud korraldusi. Kohtu hinnangul on kaebaja hoidunud vastavasisulise väite (et ta ei

keeldunud korraldust täitmast) kohtule esitamisest, soovimata valetada, kuid soovides siiski

varjata tegelikku olukorda. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et meditsiinitöötaja ja vangla

ametnike selgitustest tulenevalt on tõendatud korralduste täitmata jätmine.

10. Kohus märgib viimaks, et kaebaja ei ole vaidlustanud karistuse proportsionaalsust

toimepandud süüteo suhtes. Kohtu hinnangul ei ole karistus toime pandud süüteoga

võrreldes ebaproportsionaalne. Vastustaja on õigustatult vaidlustatud käskkirjas märkinud, et

vanglas julgeoleku tagamine on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.

Vanglas distsipliininõuete järgimine on oluline ning kinni peetava isiku poolt talle määratud

ravimite võtmist tuleb pidada oluliseks nii tema enda kui ka teiste vanglas viibivate isikute

seisukohast. Seetõttu peab kohus süüteo eest määratud täiendavaid piiranguid õigustatuks.

Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on vastustaja uurinud rikkumist põhjalikult

ning kaalunud asjas kogutud tõendeid. VangS § 63 lõike 1 p 4 kohaselt on

distsiplinaarkaristusena võimalik kartserisse paigutamine kuni 45-ks ööpäevaks, seega ei saa

antud juhul 5-päevast kartserisse paigutamist ja täiendavaid piiranguid pidada rikkumist

arvestades ka ülemääraseks. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et vaidlustatud käskkiri on

õiguspärane, olles kaalutletud ja proportsionaalne.

11. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei esitanud menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, seega tuleb poolte

menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik