2-10-21911/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19. august 2010, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Carfix Motors pankrotiavaldus

Tsiviilasja number

2-10-21911

Menetlustoiming

menetluse

lõpetamine

pankrotti

välja

kuulutamata

raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik OÜ Carfix Motors (rk 11498291; asukoht

Anne 85-16, Tartu)

võlgniku esindajad: juhatuse liikmed Guido Valge ja

Denis Ostrovski

ajutine pankrotihaldur: Jüri Truuts (ik XXX; postiaadress

Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post truuts@autente.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

29. juuni 2010

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Carfix Motors (rk 11498291) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Jüri Truutsil (ik XXX) likvideerida OÜ Carfix Motors kahe kuu

jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

3. Vabastada ajutine OÜ Carfix Motors pankrotihaldur Jüri Truuts kohustustest pärast

OÜ Carfix Motors likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OÜ Carfix Motors dokumentide hoidjaks Guido Valge (ik XXX).

5. Määrata ajutise halduri Jüri Truutsi tasu suuruseks (bruto) 15 300.- krooni (viisteist tuhat

kolmsada krooni), millele lisandub sotsiaalmaks, ning hüvitada OÜ-le Autente (konto nr

XXX AS-is Swedbank) kulutused 1184.40 krooni (üks tuhat ükssada kaheksakümmend neli

krooni ja nelikümmend senti).

Ajutise halduri tasu, sotsiaalmaks ja kulutuste hüvis välja mõista OÜ-lt Carfic Motors.

6. Jätta muud menetluskulud OÜ Carfix Motors kanda.

7. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, toimetada

määrus kätte menetlusosalistele, saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. (PankrS § 29 lg 4,

§ 39 lg 1).

8. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

2/4

9. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib

esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul menetluse lõpetamise

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada

määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 7, §

29 lg 6, 7, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

10.05.2010 esitasid juhatuse liikmed Guido Valge ja Denis Ostrovski kohtule OÜ Carfix Motors

pankrotiavalduse (tlk 4-5).

28.05.2010 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas OÜ Carfix Motors

ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi (tlk 23-24).

25.06.2010 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande ning taotluse tasu saamiseks ja

kulutuste hüvitamiseks (tlk 28-34, 35-36). Kui võlausaldaja(d) ei tasu kohtu deposiiti raha

pankrotimenetluse kulude katteks, siis palub ajutine haldur lõpetada Carfix Motors OÜ

pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur palub määrata

oma tasu suuruseks 15 300 krooni ja hüvitada OÜ-le Autente kulud 1184.40 krooni.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku vara ja kohustused

Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku vara, kokku 20 592.- kroon, on järgmine:

Swedbank AS pangakonto saldo 1,98 krooni, SEB Pank AS-i pangakonto saldo 20 590.- krooni.

Võlgnikul on müügiarvetest tulenev nõue kolme äriühingu (Sombrero OÜ, Union PÜ OÜ ja

Antonella OÜ) vastu kokku summas 8710.- krooni, nõuete laekumine lähiajal on ebatõenäoline.

Võlgniku kohustused on ajutisele haldurile kättesaadavate andmete kohaselt kokku 190 863.-

krooni järgmiselt: maksuvõlad 124 104.- krooni, maksuintressid 24 546.- krooni, kohustus

omanike ees 32 795.- krooni, Deil Metall OÜ (tarnija) 4888.- krooni, Fixus Mustamäe OÜ

(tarnija) 4530.- krooni. Ükski kohustus ei ole pandiga tagatud.

Täitemenetluse registri andmetel toimub võlgniku suhtes kaks täitemenetlust kohtutäituri Oksana

Kutšmei juures, sissenõudja on Maksu- ja Tolliamet. Pooleliolevaid kohtuasju võlgnikul ajutisele

haldurile teadaolevalt ei ole.

Majandustegevus, raamatupidamine ja maksejõuetus

Võlgniku asutas 2008. a juunis valmisfirmasid müüv ettevõtja, tänased osanikud Guido Valge ja

Denis Ostrovski omandasid osaluse enne reaalse majandustegevuse alustamist augustis 2008. a.

Osalus jaguneb osanike vahel võrdselt (osakapitali suurus 40 000 krooni). Alates asutamisest

kuni tänaseni on mõlemad osanikud olnud ka juhatuse liikmed. Vastavalt Guido Valge poolt

antud seletustele ei ole Denis Ostrovski juhtimisega ega muude tegemistega äriühingus tegelenud

alates 2009. a suvest.

Võlgniku põhitegevus oli alates tegevuse alustamisest autode remont, hooldus, rehvitööd ja

rehvide müük. Tegevus toimus koos sisseseadega üüritud ruumides asukohaga Riia 162a, Tartu.

Majandustegevuse registris võlgnik ja tema tegevuskoht registreeritud ei ole. Teenuseid osutasid

algselt juhatuse liikmed isiklikult, pärast Denis Ostrovski loobumist võeti tööle üks töötaja, kes

lahkus majandustegevuse lõppemisel 2010. a alguses.

Haldurile esitatud dokumentide põhjal ei ole võlgnik suutnud alates tegevuse alustamisest

kasumit teenida. Esimene majandusaasta lõpetati 251 000 krooni suuruse käibe juures kahjumiga

27 129 krooni. Kahjum viis ka võlgniku omakapitali allapoole seaduses lubatud minimaalset

määra. Võlgniku omakapital oli 31.12.2008 seisuga 12 871.- krooni. 2009. majandusaastal jätkati

3/4

kahjumiga tegutsemist. Raamatupidamise dokumentide põhjal õnnestus võlgnikul teenida väike

kasum mais 2009, kõik ülejäänud kuud lõpetati tegevus kahjumiga. Omakapitali puudujäägi

katteks tegid osanikud 12.06.2009 võlgniku kapitali mitterahalise sissemakse. Vastavalt haldurile

esitatud koosoleku otsusele anti võlgnikule üle rehvimontaažiseade, rehvide tasakaalustamise

seade ja elektroodkeevitusseade kogumaksumusega hinnanguliselt 28 000.- krooni. Omakapitali

suurendamiseks tehtud sissemakse jäi raamatupidamises põhivarana kajastamata. Käesolevaks

ajaks on vara ajutise halduri nõusolekul müüdud, raha asub võlgniku kontol AS-is SEB Pank.

2009. majandusaasta kogu müügitulu oli 446 000 krooni ja kahjum 142 000 krooni. Arvestades,

et perioodil jaanuar 2009 kuni mai 2009 oli teenitud kahjumit ligi 25 000 krooni, ei viinud

omakapitali puudujäägi katteks tehtud sissemakse tegelikkuses omakapitali seadusega vastavaks.

Võlgniku omakapital ei olnud seadusega vastavuses mitte ühelgi ajahetkel alates tegevuse

alustamisest. Võlgniku raamatupidamist on peetud korralikult ja selle põhjal on võimalik saada

mõistliku aja jooksul ülevaate võlgniku majandustegevusest.

Käesoleval hetkel on võlgniku majanduslikud näitajad mitterahuldaval tasemel. Kohustused

ületavad oluliselt varasid. Majandustegevus puudub ja selle taaskäivitamine ei ole tõenäoline.

Negatiivne omakapital ja peatunud majandustegevus välistab ka täiendava kapitali kaasamise

võimaluse kreeditoridelt. Kuna võlgniku majandustegevus on peatunud, võlad ületavad mitmeid

kordi varasid ja võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik selgelt

maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole ajutine, samuti ei ole ajutine

seisund, kus võlgniku vara ei kata kohustusi.

Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks peab ajutine haldur ebapiisavat klientuuri. Prognoositud

kliendisihtrühm, s.o eraisikud, haldurile esitatud dokumentide põhjal praktiliselt ei ostnudki

teenuseid. Teenitav rahavoog ei võimaldanud katta toimimiseks vajalikke kulusid.

Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu.

Bilansiline maksjõuetus tekkis võlgnikul koheselt pärast tegevuse alustamist 2008. a sügisel.

Võlgniku osanikud/juhatuse liikmed võtsid küll juunis 2009. a vastu otsuse omakapitali

puudujäägi katmiseks, aga see ei olnud piisav teenitud kahjumi katmiseks. Jooksva tegevusega ei

suudetud suurendada rahavoogu määrani mis võimaldaks katta tegevuskulud (eelkõige

üürimaksed ja kulud sisseostetud kaubale).

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puudub ka vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused, juhtimisvead ja kuriteo tunnustega

teod

Võlgnik muutus maksejõuetuks oluliselt enne pankrotimenetluse algatamist. Pankrotiavalduse

esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud KarS § 3851 kirjeldatud kuriteo

tunnustega teo. Vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud.

KOHTUISTUNG

Juhatuse liikmetel ei olnud ajutise halduri aruandele vastuväiteid, samuti olid nad nõus ajutise

halduri tasu ja kulutuste suurusega. Guido Valge seletas, et maksmata jäid maksud töötasudelt.

2009. a majandusaasta aruande kokkupanemisel sai lõplikult selgeks, et võlgnik ei saa enam

hakkama. Guido Valge on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

Ajutine haldur seletas, et 2008. a majandusaasta aruande kinnitamisel oleks igal juhul pidanud

aru saama, et võlgnik ei ole maksejõuline. Tegevusele mittevastavaid kulusid ei ole tehtud (tlk

57-58).

KOHTU SEISUKOHT

1. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

4/4

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt

ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiiti kohtu määratud summa.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on OÜ Carfix Motors kohustused kokku vähemalt

190 863 krooni, vara on aga vaid 20 592 krooni. Vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi

ei ole. Pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku ning kohtule ei ole teada ühtegi isikut,

kes oleks nõus maksma ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. 30.06.2010 Ametlikes

Teadaannetes tegi kohus OÜ Carfix Motors võlausaldajatele ettepaneku tasuda

pankrotimenetluse läbiviimiseks 30 000 krooni 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest.

Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks tasunud raha pankrotimenetluse kulude katteks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Carfix Motors pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Pankrotihalduri kogutud andmetest ning juhatuse liikmete seletustest lähtudes leiab kohus, et

maksejõuetuse põhjusteks võib pidada ebapiisavat klientuuri ning asjaolu, et teenitav

rahavoog ei võimaldanud katta toimimiseks vajalikke kulusid. Ajutise halduri kinnitusel

tegevusele mittevastavaid kulusid ei ole tehtud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole

raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu.

Võlgniku juhatuse liikmed pidid hiljemalt 2008. a majandusaasta aruande koostamisel saama

aru, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning esitada tuleks pankrotiavaldus.

Pankrotiavalduse esitasid juhatuse liikmed alles 10.05.2010. Seega võib esineda nende

käitumises KarS §-st 3851 kirjeldatud kuriteo tunnused.

3. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 29 lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril

likvideerida OÜ Carfix Motors kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta. Pärast OÜ Carfix Motors registrist kustutamist tuleb Jüri

Truuts vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

4. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Carfix Motors dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele

Guido Valgele, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

5. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist.

Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, Jüri Truutsi kutseoskusi ning tehtud kulutusi,

leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb

määrata 18 töötunni eest 15 300 krooni ja hüvitada tuleb kulutused 1184.40. Kulutused tuleb

määrata OÜ-le Autente (büroo, mille kaudu haldur tegutseb; PankrS § 23 lg 6). PankrS § 150

lg 1 ja 4 alusel tuleb muud menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Kohtunik